VETERINAARGENEETIKA (0)

5 VÄGA HEA
 
VETERINAARGENEETIKA
Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias
Geneetika on teadus organismide parilikkusest. Moiste geneetika tuleneb kreeka keelest
ja tahendab sunnisse, polvnemisse voi tekkesse puutuvat. Geneetika on kujunenud nuudisaja
bioloogia uheks keskseks haruks, sest ta uurib koikidel organismidel esinevat nahtust ­
parilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise
seadusparasusi organismi elutsukli jooksul. Geneetika arengust soltuvad elusorganismide
soovikohase muutmise, valkude biosunteesi kontrolli ja ka pollumajandusloomade
selektsiooni
edasised edusammud. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega.
Tihedalt on geneetika seotud tsutoloogiaga ehk rakuopetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja
viroloogiaga, sest tanu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks
geneetika uurimisobjektideks. Geneetika on tihedalt seotud ka biokeemiaga, sest tanu
biokeemilistele uurimistele avastati geneetilise informatsiooni sailimise ja realiseerumise
seadusparasused. Geneetika on tihedalt seotud ka matemaatikaga. Populatsioonigeneetika
matemaatilised meetodid on pollumajandusloomade selektsiooni aluseks. Peale eelnimetatute
on
geneetika otseselt voi kaudselt seotud veel paljude teiste teadusharudega nt fusioloogia,
embruoloogia, immunoloogia, antropoloogia, meditsiin, veterinaaria jpt.
Geneetika uurimismeetodid ja geneetikaharud
Geneetikas kasutatavad uurimismeetodid peavad voimaldama selgitada parilikke nahtusi
ning geneetilise informatsiooni edasiandmise seadusparasusi koikidel elusa mateeria
tasemetel.
Vastava geneetikaharu nimetus oleneb uurimismeetoditest ning sellest, millisel tasemel
uurimist teostatakse.
Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja
valgusunteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete
struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu
nimetatakse molekulaargeneetikaks. Pohiliselt kasutatakse selles geneetikaharus biokeemilisi
ja biofuusikalisi meetodeid, kus katseobjektideks on enamasti mikroorganismid. See
geneetikaharu hakkas arenema 1940...1950.
Tsellulaarsel (raku tasemel) ehk tsutogeneetikas uuritakse rakuorganellide (pohiliselt
kromosoomide, kuid ka ribosoomide, mitokondrite jne) osa geneetilise informatsiooni
sailitamisel ja realiseerimisel, kromosoomide mikrostruktuuri ja nende muutusi,
kromosoomiarvu ja karuotuubi (kromosoomistiku) erinevus eri liikidel jne.
Organismi tasemel geneetilised uuringud on koige vanemad. Pohimeetodiks sellel
tasemel on hubridoloogiline meetod, kus ristamiskatsete abil tuvastatakse geneetilise
informatsiooni parandumise seadusparasusi. Selle meetodiga hinnatakse vanemate parilikke
isearasusi nende jarglaste tunnuste pohjal. Selleks ristatakse omavahel erineva geneetilise
informatsiooniga isendeid mitme polvkonna jooksul ning uuritakse nende jarglaste tunnuste
isearasusi ja variatsiooni. Hubridoloogilise meetodi alused tootas valja G. Mendel (1822-
1884). Selle meetodi uhe variandina voib vaadelda genealoogilist analuusi, kus kasutatakse
registreeritud polvnemisandmeid, s.o eellaste andmeid.
Populatsiooni (isendite kogumis teatud territooriumil) tasemel uuritakse peamiselt
loodusliku ja kunstliku valiku toimet populatsiooni genofondile ning evolutsiooni geneetilisi
seadusparasusi. Seda geneetika haru nimetatakse populatsioonigeneetikaks. Siin on pohiliseks
meetodiks matemaatiline analuus. Toenaosusteooria ja variatsioonstatistika kasutamist
bioloogiliste objektide uurimisel nimetatakse biomeetriaks. Biomeetriliste meetoditega on
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
VETERINAARGENEETIKA #1 VETERINAARGENEETIKA #2 VETERINAARGENEETIKA #3 VETERINAARGENEETIKA #4 VETERINAARGENEETIKA #5 VETERINAARGENEETIKA #6 VETERINAARGENEETIKA #7 VETERINAARGENEETIKA #8 VETERINAARGENEETIKA #9 VETERINAARGENEETIKA #10 VETERINAARGENEETIKA #11 VETERINAARGENEETIKA #12 VETERINAARGENEETIKA #13 VETERINAARGENEETIKA #14 VETERINAARGENEETIKA #15 VETERINAARGENEETIKA #16 VETERINAARGENEETIKA #17 VETERINAARGENEETIKA #18 VETERINAARGENEETIKA #19 VETERINAARGENEETIKA #20 VETERINAARGENEETIKA #21
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asdfghja Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kuidas toimub geneetilise info ulekanne rakus ?

Mõisted

Teemad

  • VETERINAARGENEETIKA
  • Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias
  • Geneetika uurimismeetodid ja geneetikaharud
  • Veterinaargeneetika maaratlus ja uurimisobjekt
  • arilikkuse moiste
  • Parilikkuse tuubid on
  • Molekulaargeneetika alused
  • Mikroobide isearasused
  • DNA ehitus
  • RNA ehitus
  • Geneetilise informatsiooni liikumine rakus
  • Replikatsioon
  • RNA biosuntees -transkriptsioon
  • Geneetiline kood
  • Geneetilise koodi pohiomadused
  • Tsutogeneetika alused
  • Koromosoomid mitoosis ja meioosis
  • Kromosoomid mitoosis
  • Kromosoomid meioosis
  • Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon
  • Geenide rekombinatsioonid sugulisel sigimisel
  • Suguliitelised tunnused
  • Geenide koostoime ehk interaktsioon
  • Epistaas
  • Duplikaatsus
  • Polumeersus
  • Pleiotroopsus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

11
docx
34
docx
48
docx
61
pdf
32
docx
53
doc
96
doc
94
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto