TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL
Kati Tarum
VESTFAALI RAHULEPINGU ANALÜÜS
Allika analüüs
Juhendaja : Toomas Anepaio
2011
SISUKORD
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
105 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kati284
Õppematerjali autor
(Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda) 1.2.2 Taani periood See oli samuti edukas katoliiklastele. 1626. aasta augustis lõi Tilly Lutteri juures Saksamaale tunginud taani kuningaväge. Peale seda kuningas põgenes Elbe taha. Kui keisrivägede uus ülemjuhataja, geniaalne administraator Albrecht von Wallenstein, oli 6 kuud Starlsundi linna tagajärjetult piiranud, algasid rahuläbirääkimised Taaniga ja aasta hiljem sõlmiti viimasele soodus rahuleping Lüübekis. Taani pool oli enne seda rängalt Wolgasti juures lüüa saanud. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda) 1.2.3 Rootsi periood Sõda hakkab kurnama mõlemaid pooli. 6. juulil 1630. a. Gustav II Adolf maandus Usedomi saarel oma väikese sõjaväega, mis koosnes 13 000 mehest. Rootslaste vägi oli küll väike, kuid seevastu mitte palgaline ja juhuslikest seiklejatest koosnev, vaid hästi distsiplineeritud. Ka rootslaste relvad olid paremad kui sakslaste omad
saavutas edu 1640ndatel (vallutab Praha) Vestfaali rahu 1648 - Sõlmiti kahes Westfaleni maakonna linnas: Rootsiga Osnabrükis Prantsusmaaga Münsteris Tähendus: - Nende rahulepingute alusel tekkis esimest korda uusajal ulatuslik välispoliitiline süsteem, mis hõlmas peaaegu kogu Euroopat (va Ida-Euroopa) tasakaalupoliitika - Rahulepingutes pandi paika uusaja Euroopa riikide välispoliitika reeglid ehk määratleti rahvusvahelise suhtlemise uued üldised põhimõtted. Vestfaali rahulepingu sisu: 1. Regioonisätted 2. Religioonisätted 3. Saksamaa riigikorda puudutavad sätted 1) -Sveits ja madalmaad (holland) said rahvusvahelise kinnituse oma iseseisvusele. - Rootsi sai (kompensatsiooniks) lisaalasid Põhja-Saksamaalt: Ees-Pommeri, osa taga- Pommerist, Wismari linna ja Bremeni ja Verdeni piiskopkonnad. Tollitulud. - Brandenburgile maavaldusi Põhja-Saksamaalt. algab Brandenburg-Preisimaa tõus Saksamaa juhtivaks territotiaalriigiks !
Enamuspartei määras ametisse nii ministrid kui ka teised kõrgemad riigiametnikud. Parlamendi enamuspartei juht oli ühtlasi kabineti eesotsas (peaminister). Toorid ja viigid. tooris(Tories)- kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamise poolt viigid(Whigs)- esindasid religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kunglikule omavolile. Saksamaa ja Itaalia poliitilise killustumuse püsimajäämine, selle põhjused. Saksamaa arengus tähistas 1648. aastal sõja lõpetanud Vestfaali rahu ajaloolist pöördepunkti, kinnistades enam kui kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi kolmesajaks tegelikult iseseisvaks riigiks. Itaalia riigid varauusaja alguses. 1. Milano hertsogkond- Lombardia madalikul (üle Alpide kulgev kaubatee) 2. Veneetsia vabariik- lisaks Itaalia aladele kuulusid ka Dalmaatsia rannik, Kreeta ja Küprus ning arvukad Egeuse mere saared 3. Firenze vabariik- valitses Medicite perekond 4. Kirikuriik- paavsti ilmaliku võimu ala
Madalmaade võitlus Hispaania ülemvõimu vastu 1581. aastal kuulutati välja Ühendatud provintside Vabariik. Iseseisvaks kuulutas end 7 provintsi. Sõda Hispaaniaga jätkus, sest kumbki pool polnud valmis rahulepingut sõlmima. 17 Hollandlased kaaperdasid Hispaania kullalaadungeid, pidades sõda hispaanlaste kulul. 1609. aastal sõlmiti vaherahu ning sõjalisi kokkupõrkeid enam ei olnud. 1648. aasta Vestfaali rahuga tunnustas Hispaania Hollandi iseseisvust. Põhja ja lõunaprovintside eristumine usuliselt, keeleliselt, seisuslikult korralduselt ja majandusorientatsioonilt ning poliitiline lõhenemine lõunapoolsed Arras unioon 1579: rääkisid prantsuse keelt, katoliiklased ning majanduslikult olid seotud Hispaaniaga, rohkem tööstuslik. Põhjaprovintsid 1579 Utrechti unioon: orienteeritud Läänemere kaubandusele,
Võim on vaid Piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine tahtevabaduse eitamine sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja pühakutekultuse eitamine abiellumise keelu kõrvaleheitmine kloostrite ja mungaordude kaotamine kirikuvarade võõrandamine UUSAEG Uue Maailma rikkused 30ne aastane sõda 1618-1648 . Vestfaali rahu Kolmekümneaastane sõda oli üks esimestest kui ka viimastest ususõdadest. Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid. Selle põhjuseks olid katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide vahelised pinged ja usuvõitlused. Sõda hakkas aastal 1618 ning lõppes 30 aasta pärast ehk 1648 aastal. Sõda oli väga haarav. Aastal 1618 prahas kasvas suur pinge keisri ja böömi aadlike vahel. Katoliiklased tungisid
Samuraid (allusid nii ühele kui teisele)-> Roninid (palgasõdurid, kes ei allunud kellelegi) -> Põllumehed ja kalamehed (90% inimkonnast -> Käsitöölised (vahepealsed) -> Kaupmehed (alamklass) 10. AMEERIKA TSIVILISATSIOONID Esimesed tsivilisatsioonid peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. (praegustel Tšiili ja Mehhiko aladel) Hansa Liit, Ottomani impeerium, Renessanss Avastuste ajastu ja kolonialismi algus Reformatsioon ja 30 aastane sõda, Vestfaali Rahulepingud 30 aastane sõda Habsburge (Austria ja Hispaania) toetasid paavst, katoliiklikud saksa vürstid ja Poola-Leedu riik. Habsburgide vastasesse koalitsiooni kuulusid Prantsusmaa, Rootsi, Saksa protestantlikud vürstid, Taani, neid toetasid Inglismaa (ehkki ei soovinud samas Prantsusmaa liigset tugevnemist), Madalmaad ja Venemaa, aga ka Osmanid, kes olid huvitatud Habsburgide nõrgenemisest ja sidusid nende sõjajõude.
toetuvad Habsburgide dünastiale ja paavstile. Kolmekümneaastane sõda (1618 1648) Sõja lähtekohaks saab saksa protest enesekaitse. Peagi sekkuvad sõtta protest poolel mitmed välisriigid: Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa. Sõjal olid mitm eesmärgid: 1) usulised 2) sõltumatuse saavutamine, ülemvõimu taaskehtestamine 3) Habsburgide võimu kahandamine, 4) Suurriigi staatuse taotlemine (Prantsusmaa, Rootsi). Sõja lõpetab Vestfaali rahu (1648). Tulemuseks on religioonivaidluste lõpetamine (status quo). Kinnitatakse Augsburgi usurahu koos parandustega (kalvinism). Uusaja alguse periodiseerimine 1517 1648 Reformatsiooni & vastureformatsiooni & ususõdade ajastu. Religioonil on veel suur osa inimeste elus: reformatsioon mõjutas tavainimeste elu rohkem kui renessanss, "Piibel" on protestantidele usuelu ülim autoriteet. Usuline sallimatus.
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid