VESI JA VEE PROBLEEMID MAAIlMAS (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Vesi

Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam ­ 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks ­ kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. Põhjalähedane veekiht on hapnikuvaene, vee reaktsioon on aluseline, mineraalaineid sisaldab vesi rohkesti, orgaaniliste ainete hulk on keskmine. Sinivetikate õitsemine suvel ja sügisel on erakordselt tugev. Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud veega järvedele

Loodusõpetus

8

odt

Referaat Keskkonna säästmine saastumisest

elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam ­ 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks ­ kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. Põhjalähedane veekiht on hapnikuvaene, vee reaktsioon on aluseline, mineraalaineid sisaldab vesi rohkesti, orgaaniliste ainete hulk on keskmine. Sinivetikate õitsemine suvel ja sügisel on erakordselt tugev. Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud veega järvedele

Keskkonnaharidus

8

odt

Referaat Vesi

MIS ON VESI? Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine Maal. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustelvedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud.

Geograafia

38

doc

Veereostus ja Läänemeri

SELLEKS, ET HOIDA RANNIKUALASID PUHTAMANA JA HEITVETT PAREMINI HAJUTADA, ON KASUTUSELE VÕETUD SÜVALASUD. SÜVALASKUDES KASUTATAKSE MERE PÕHJA PANDUD 1-3 MEETRISE LÄBIMÕÕDUGA TORUSID, MIS ULATUVAD RANNAST MÕNE KILOMEETRI KAUGUSELE. SÜVALASUST VÄLJUV HEITVESI ON MEREVEEST KERGEM JA HAKKAB ÜLESPOOLE TÕUSMA. ÜLESPOOLE JA EEMALE LIIKUDES HEITVESI JA SELLES OLEVAD REOAINED HAJUVAD. SÜVALASKUDE KÕRVAL ON SOOJUSELEKTRIJAAMADES JA KÜTTESÜSTEEMIDES, KUS VESI TEHNOLOOGILISES PROTSESSIS OTSESELT EI REOSTU, KASUTUSEL KA JAHUTUSVEE KORDUVKASUTAMINE......................................................................................................................8 LOODUSES TOIMUB ORGAANILISTE REOSTUSTE LAGUNEMINE KEEMILISTES JA BIOLOOGILISTES PROTSESSIDES AEGLASELT NING SEETÕTTU EHITATAKSE VEEKOGUDE JA SELLE ELUSTIKU KAITSEKS REOVEEPUHASTEID. PÕHILISELT ON KASUTUSEL MEHAANILINE, BIOLOOGILINE JA KEEMILINE PUHASTAMINE...................

Keskkonnaõpetus

16

doc

Vee reostumine

Jakob Westholmi Gümnaasium Vee saastumine Bioloogia referaat Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas................................................................................ 4 Mis on vee reostumine?.......................................................................................................... 6 Mis reostab vett?..................................................................................................................... 8 Veereostuse tüübid................................................................................................................. 9

Bioloogia

9

doc

Vesi

SISUKORD VESI...........................................................................................................................................................1 VESI (H2O )..............................................................................................................................................1 VESI LOODUSES.....................................................................................................................................2 HÜDROSFÄÄRI VESI.............................................................................................................................2 VESI INIMORGANISMIS........................................................................................................................2 Meile omane veebilanss.........................................................................................................................3 Miks eelistada aluselist vett?....................................................

Eesti keel

38

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

Muutused võivad olla * morfoloogilised * füsioloogilised *ökoloogilised Faktori ökoloogia Mõju tähtsus: · elutingimuste tegurid, milleta elu on mõeldamatu, elu eelduse tegurid · olemasolu pole elu eelduseks · Osa tegureid on varud, mis kasutatakse organismide poolt ära ja mille hulk ning kättesaadavus oleneb kasutajate hulgast ja nõudlusest (toitained ja vesi). · Teised tegurid ei olene organismide rohkusest ­ soojus, maismaataimedele õhk, veetaimedele vesi Tegurid võivad mõjuda o otseselt tingides, pidurdades või kiirendades mõnda eluprotsessi o kaudselt, kui nad muudavad teiste tegurite toimet Biootilised tegurid Organismide vahelised tegurid, protsessid, mis mõjutavad organismide elutegevust, nende mõjud teistele ümbritsevatele organismidele. · liigisisesed · liikidevahelised Biootilised tegurid jaotuvad · toopilised ­ organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu

Keskkonnakaitse ja säästev areng

30

doc

Üldgeograafia 10.kl

pedosfäär hingamine O2 ATMOSFÄÄR hingamine O2 fotosüntees CO2 hingamine CO2 hingamine CO2 vulkaanipursked , auramine toitumine TAIMED sademed LOOMAD õhku CO , CH4,, SO2 ja teised Taimede vesi Vesi Surnud loomade gaasid kõdunemine HÜDROSFÄÄR joogiks lagunemine Toitained vesi õhku CO2 ja vesilahuses CH4 MULDvesi Settimine, kivistumine Kivimite murenemine, Settimine, kivistumine mineraalained 1

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)