VENESTUSAEG – ärkamisaja ja 20saj alguse vahel (0)

Sarnased õppematerjalid

17

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja,

Ajalugu

5

doc

Vene aeg

ent seeda ei loetud tõenäoliseks. · Sõja puhkedes asus keskvalitsus kärpima baltisakslaste õigusi.Suleti ajalehed ja organisatsioonid ning hulk opositsioonilisi tegelasi saadeti Baltimaadest välja ja vähendati baltisakslaste mõju riigiasjade juhtimises. · Rahvusliku liikumiste poolt loodi Tallinnasse ja Tartusse sõjatööstuskomiteed, mille ülessandeks sai sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel.Põhja-Eestis moodustati ,,Linnadeliidu Tallinna Komitee" ning suurim neist Jaan Tõnissoni poolt loodud ,,Põhja Balti Komitee" ­ mille ülessandeks oli Eestisse saabuvate sõjapõgenike eest hoolitsemine. Sõjasündmused: Sõjategevus Eestit otseselt ei puudutanud. 1915.a liikusid Saksa väed kiiresti itta hõivates Leedu ja osa Lätist.Lahinguid peeti ka Riia lähistel. 1915 augustis ilmusid Eesti vetesse Saksa sõjalaevad

Ajalugu

8

docx

Ajaloo põhjalik konspekt eesti ajaloo kohta gümnaaisumile

Venemaale pääs Läänemerele. Pärast Narva all lüüa saamist reformis sõjaväge (moodustas regulaararmee, laskis ehitada sõjalaevastiku, asendas välismaised ohvitserid venelastega, rajas sõjaväekoole, hakkas sõjaväkke võtma nekruteid ja hankis parema relvastuse sõjaväele). 8. juulil 1709 aastal said Rootslased Potaava lahingus hävitavalt lüüa. Venemaa vallutas pärast seda järjest uusi alasid ja saavutas väljapääsu Läänemerele. 1721. aastal kirjutati Venemaa ja Rootsi vahel alla Uusikaupunki rahu millega sõda lõppes. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe suudmesse Peterburgi ehitamist. Peterburgi keskmeks kujunes Peeter-Pauli kindlus. 1712. aastal toodi Venemaa pealinn Moskvast Peterburgi üle. Peeter I nimetas Peterburgi Venemaa ,,aknaks Euroopasse". Peale sõjaväe muutis Peeter I ka õukonnaelu Euroopalikumaks, jagas Venemaa kubermangudeks, asendas Bojaaride duuma senatiga, lasi rajada palju manufaktuure, asutas kolleegiume, kehtestas Venemaal Juliuse

Ajalugu

5

odt

Venestusaeg ja rahvuslik liikumine

· 1886. a pidas Vanemuises oma esimese isamaalise kõne valguse-,pimeuse-ja koiduajast Selles jagas ta eesti ajaloo kolme suurde põhiajajärku: kadunud kuldne muistse iseseisvuse aeg, mitmesaja-astane orjapõlv ning koiduaeg · 1878. a oma ajaleht ,,Sakala" · astus vastu mõisnikele ja kirikuõpetajatele · Vene valitus sulges mõneks ajaks Jakobsoni lehe · Liigne enesekindus viis Jakobsoni vastuollu seniste mõttekaaslastega Suur lõhe · Jakobsoni ja Hurda vahel tekkisid suured lahkhelid · Hurt astus välja Sakala kaastööliste seast · Lahkus eestist ja läks Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse õpetajaks · Lahkhelid olid ka Jakobsoni ja Jannseni vahel · 1881. a sai Jakobson Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks · 1882.a aastal suri Jakobson- see aga ei toonud tülidele lõppu · Puhkesid vaidlused Köleri ja Hurda pooldajate vahel · Rahvuslik liikumine läks vastu alanud venestusajale §3-Venestusaeg

Ajalugu

7

docx

Rahvuslik liikumine

valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 ­ rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus ­ Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub. Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus, eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks

Ajalugu

3

rtf

Eesti Ajalugu

viljandi põllumeeste seltsi presidendiks. 1878. märtsis ilmutas Sakala, millest sai kõige loetavam eesti leht. Teravas toonis astus Jakobson ajalehe veergudel mõisnike ja kirikuõpetajate vastu. Mõneks kuuks sulges vene valitsus lehe sakslaste kaebuste tõttu. 1878 läksid Hurt ja Jakobson tülli teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu kuulus ka Hurt. Süvenesid pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel. 1881. a valiti Hurda asemele Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mille peale Hurda pooldajad lahkusid sealt. 1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Köler tahtis kasutada annetuste teel saadud raha eestlaste elu parandamiseks välismaal ja sai ka hakkama, minnes tülli Hurdaga. 3. Venestusaeg Aleksander III oli piiratud ja tagurlike vaadetega. Esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata

Ajalugu

11

odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

-Eesti Aleksandrikooli komiteed. -1860.algul õhutas Holstre Pulleritsu külakoja õpetaja Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. -Selline kool pidi vastama kreisikooli tasemele ja kuna valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, tuli kool rahva enese rahaga üles ehitada ja ülal pidada. -Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid ernditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. -Vajalikud summad koguti annetuste teel. -Selleks loodi komiteed pea kõikides Eesti kihelkondades, mõnel pool ka abikomiteed valdades. -Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. -1871.tööd alustanud peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad eesti ühiskonnategelased : J.Hurt( president), C.R.Jakobson, J.V.Jannsen, Fr.R.Kreutzwald, J.Köler jt. -Juba 1874

Ajalugu

3

doc

Eesti 19 saj. lõpp ja 20. saj algus

ÄRKAMISAEG JA RAHVUSLIK LIIKUMINE RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED 19. sajandil tekkis Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuurilise eripära vastu. Kõikjal toimus rahvusliku enesetedvuse tõus. Seda kõike sellepärast, et rahvad olid muutunud vabadeks, oli kadumas feodaalne killustatus ning paranemas majanduslik ja poliitiline olukord. Tänu nendele faktoritele asusid ka eestlased endast märku andma. Kõik sai alguse pärisorjuse kaotamisest. Samuti oli soodne poliitiline olustik, sest Venemaal oli poleemika baltisaksa aadlike privileegide aadressil. Eestlaste eesmärgiks polnud mitte omariiklus, vaid võrdsed õigused baltisakslastega. RAHVUSLIK ÄRKAMINE Rahvusliku ärkamisaja alguseks võib pidada 1864. aastal Johann Köleri poolt algatatud palvekirjade aktsiooni. Neis kirjades sooviti vabastada vallaomavalitsused mõisnike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused

Ajalugu

Kommentaarid (0)