pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. c) mille poolest oli Nürnbergi kohtuprotsess eriline; 1. Kohtupidamine puudutas inimsusevastaseid kuritegusid 2. Ei arvestatud kohtualuste väiteid, et nemad oli vaid käsutäitjad 3. Inimsusevastased kuriteod kuulutati argumentideks d) millised karistused määrati? Sõjatribunal karistas 12 kohtualust surmanuhtlusega ja ülejäänud said erineva pikkusega vanglakaristuse. 13. Tänapäeva Venemaa. a) Boriss Jeltsin ja tema reformid; Jeltsin oli Venemaa Föderatsiooni esimene president (19911999). Demokraatliku suuna võtmine, turumajandusele üleminek, ettevõtete erastamine, mille tõttu tekkis ebavõrdsus, vabam meedia, NATO ja Venemaa suhte areng, mis Jeltsini ametiaja lõpus jõudis ikkagi sügavasse madalseisu. Keelustas Nõukogude Liidu Kommunistliku partei ja Venemaa Kommunistliku partei tegevuse.
teda pidi asendama Reski esimees Janajev Venemaa demokraatlikud jõud ees otsas jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitilien segadus riigis likvideeriti. 1991 aug iseseisvusid ukraina, valgevene, eesti, läti 1991 a sept tunnustas nsv liidu riiginõukogu balti riikide iseseisvust Boriss Jeltsini eestvedamisel ja gorbatsovi teadmata sõlmisid venemaa, valgevene ja ukraina 8 detsembril 1991 a minskis omavahelise liidulepingu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse SRÜ paari nädala pärast liitus sellega veel 8 endist liiduvabariiki 25 dets 1991 aastal loobus gorbatsov presidendi ametist jeltsin võttis üle 28A 1990 aastate algul lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon VLA 1990 aastate keskpaigaks viidi kõikidest ida euroopa riikidest nõukogude väed välja
teda pidi asendama Reski esimees Janajev Venemaa demokraatlikud jõud ees otsas jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitilien segadus riigis likvideeriti. 1991 aug iseseisvusid ukraina, valgevene, eesti, läti 1991 a sept tunnustas nsv liidu riiginõukogu balti riikide iseseisvust Boriss Jeltsini eestvedamisel ja gorbatsovi teadmata sõlmisid venemaa, valgevene ja ukraina 8 detsembril 1991 a minskis omavahelise liidulepingu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse SRÜ paari nädala pärast liitus sellega veel 8 endist liiduvabariiki 25 dets 1991 aastal loobus gorbatsov presidendi ametist jeltsin võttis üle 28A 1990 aastate algul lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon VLA 1990 aastate keskpaigaks viidi kõikidest ida euroopa riikidest nõukogude väed välja
Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks. Käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud ja selle päästis vaid juhus: sellal, kui läänt tabas araabia maade naftaembargo, mis sundis tõhusamalt majandama, avastati NSV Liidus tohutud
Tagajärjeks on kaos mitte kord. Uued institutsioonid kattuvad vanadega. Kõige tähtsam rahva alistamise meetod on terror, sest ükski teine sotsialiseerimise vorm ei ole täiuslik. Mõned ajaloolased on pannud termini „totalitarism“ tarvilikkuse mitmel põhjusel kahtluse alla. 1) Totalitarismi mõiste kujunes külma sõja aegses poliitilises ühekülgsuses. 2) Hiljutistest uurimustest Natsi-Saksamaa ja Stalini Venemaa kohta selgunud, et nende võimustruktuuris oli nii palju vajakajäämisi, et on kahtlane, kas üldse on kunagi olemas olnud režiimi, mida võiks täie õigusega totalitaarseks nimetada. 18. Diktatuur: konsensuse diktatuur 19. Diktatuur: ideoloogiline režiim Ideoloogia all mõistetakse tavaliselt organiseeritud ideede ja ideaalide kogumit, mille sihiks on lahendada probleeme ja teostada suuri ümberkorraldusi. Totalitaarsetele ideoloogiatele oli ühiseks
Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 Saksamaa + Austria-Ungari + 1882 Itaalia 1893 Venemaa + Prantsusmaa | 1904 Prantsusmaa + Suurbritannia ANTANT | 1907 GB + RUS Rahvusvahelised kriisid Ameerika Hispaania sõda (1898)
Sigmund Freud - psühho analüüs, uuris alateadvust. 1.10.2 KUNST Fovism "Metsik kundt." Henry Matisse - fovistide esindaja. Kubism - esindaja Pablo Picasso. Futurism - Bella "Jalutav koer." Ekspressionism - tervate tundmuste ja elamuste väljendamine. Abstraktsionism - Kandinski. Värvi laikude maalijad. 1.11 VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905) Põhjused: Venemaa ja Jaapan olid huvitatud oma mõjusfääride laiendamisest kaug-idas. Jaapanile ei meeldinud, et Venemaa rentis Hiinalt Liadongi poolsaare. Venemaa hakkas Liadongi poolsaarele Port-Arthuri merekindlust rajama - vaikseookeani laevastiku keskus oleks pidanud sellest saama. Jaapani laevastiku admiral - Togo. Vene laevastiku admiral - Makarov. Venemaa kõige andekam ja kaasaegsema mõtlemisega ohvitser. Jaapani poolel olid ka Inglismaa ja USA. Jaapan alustas esimesena lahingutegevust - ühes Korea sadamas piirasid Jaapani laevad 2 Venelaeva sisse. Venelased lasid ise need põhja, et mitte alistuda
aladele. - Leedulased koosnesid kahest suurest rühmast: ZEMAIDID ehk madalmaalased, kes elasid Läänemerre suubuva Nemunase jõe suudmealal ja AUKSTAIDID ehk kõrgmaalased, kes elasid piki jõge kaugemal idas. Ülejäänud, leedulastega tihedalt seotud balti hõimud, kes elasid neist läänes ja edelas olid, skalvid, jatvingid ja preislased, kes asustasid tänapäeva Kirde-Poola ja Venemaa Föderatsioonile kuuluva Kalingradi oblasti alasid. - Suurim tänapäeva Läti ala asustav balti hõim, kelle järgi on ka nime saanud lätlased, olid LATGALID. Lätlaste eellashõimude hulka kuulusid ka Väina jõest lõunas elavad seelid. - Kuralaste alad jäid tänapäeva Läti ja Leedu läänerannikule. Liivi lahe rannikul elasid liivlased, kes o keeleliselt eestlastele väga lähedased. Kuigi eestlaste eellased ei
Kõik kommentaarid