Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

VENE TSAARIRIIGI LÕPP. TSAAR NIKOLAI II (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
VENE TSAARIRIIGI LÕPP-TSAAR NIKOLAI II #1 VENE TSAARIRIIGI LÕPP-TSAAR NIKOLAI II #2 VENE TSAARIRIIGI LÕPP-TSAAR NIKOLAI II #3 VENE TSAARIRIIGI LÕPP-TSAAR NIKOLAI II #4 VENE TSAARIRIIGI LÕPP-TSAAR NIKOLAI II #5 VENE TSAARIRIIGI LÕPP-TSAAR NIKOLAI II #6 VENE TSAARIRIIGI LÕPP-TSAAR NIKOLAI II #7 VENE TSAARIRIIGI LÕPP-TSAAR NIKOLAI II #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MariaEliise Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Nikolai II - referaat

1894. aastal suri Aleksander III, keda arvati veel troonil olevat vähemalt 20 aastat. Nikolai tundis, et ei ole ettevalmistunud uueks rolliks Venemaa ees. Troonile saades oli Nikolai kõigest 26-aastane. Pulmad toimusid 1894. aasta novembris, mis peeti võrreldes teiste keisrite pulmadega tagasihoidlikumalt. Talvepalee uhkusele eelistas keiserlik paar Tsarskoje Selos asuva Aleksandri palee eraldatust ja lihtsust, kuhu mindi peagi elama. Paaril oli viis last: · suurvürstinna Olga (1895­1918) · suurvürstinna Tatjana (1897­1918) · suurvürstinna Maria (1899­1918) · suurvürstinna Anastassija (1901­1918) · troonipärija Aleksei (1904­1918). Kroonimine ja valitsusaeg Nikolai Aleksandrovits krooniti 18. mail 1896. Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi.

Ajalugu
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese

Ajalugu
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas- küttimine, kõõvits Valge- haug, rääbis, mäe kalapüük venest eile, häbi,

Ajalugu
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40

Ajalugu
thumbnail
16
docx

Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused

Ajaloo osa eksami kordamisküsimused 1. Mis olid muistses vabadusvõitluses eestlaste lüüasaamise põhjused? Millised otsused oleksid võinud seda muuta? Eestlaste lüüasaamise põhjused olid järgmised: eestlastel puudusid liitlased; korraga tuli võidelda mitmete vaenlastega (latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased, venelased ja rootslased); maa kurnati ära; eestlastel puudus ühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks; maakondade vaheline koostöö olematu; vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem; vaenlased said

Ajalugu
thumbnail
13
odt

20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda

Inglismaa pangad olid kõige paremad kohad raha hoidmiseks. Inglismaa oli maailma paadimees või maailma voorimees, sest neil oli suurim laevastik nii kauba- kui sõjalaevastiku osas. Kaubalaevad olid kauba vedamiseks, sõjalaevastik mere kontrollimiseks. Inglismaa oli ka maailma vabrik ­ oli, sest tööstuses esimene koht oli loovutatud Saksamaale, sest tööstuslik pööre oli toimunud kõige varem ja masinad olid selle tõttu vananenud, aga töötavad. See oli ,,vana tehniline baas", tehnika oli vana. Saksamaal oli ,,uus tehniline baas", sest masinad olid uued. Inglismaa vedas kapitali välja, aga raha paigutati kolooniatesse tööstuse arendamiseks. Kolooniad, kuhu raha läks, olid Austraalia, India, Kanada. Oli kaks olulist probleemi. Esimene oli Buuri sõda. Buurid ehk afrikanderid olid Lõuna-Aafrika valged elanikud. Nad olid suures osas pärit Hollandist, aga oli ka mõned sakslased, prantslased ja teised rahvused

Ajalugu
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4

Ajalugu
thumbnail
13
pptx

Romanovite dünastia

Romanovite dünastia Marta Babenjuk 11A Valitsejad 1761­1762 PeeterIII 1762­1796 Katariina II 1796 ­1801 Paul I 1801­1825 Aleksander I 1825­1855 Nikolai I 1855­1881 Aleksander II 1881­1894 Aleksander III 1894­1917 Nikolai II Karl Peter Ulrich Click to edit Master text styles Karl Peter Ulrich ehk PeeterIII (28. Second level veb. 1728 ­ 17. juuli 1762) oli Third level HolsteinGottorpi hertsog ning pani Fourth level Fifth level aluse Romanovite dünastiale. Aastal 1745 abiellus Sophie Auguste

Ajalugu



Lisainfo

See on referaat Nikolai II

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun