VEINITURISM (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu Kolledz
Turismiosakond
Katriin Mats
Annaliisa Orro
Grete Jakobson
VEINITURISM
Referaat
Pärnu 2010
SISSEJUHATUS
Veiniturism on maailmas üks kiiremini arenevaid turismiliike. Turismireise, mis on seotud veinide degusteerimise ja veinimõisate ning veiniistanduste külastamisega, tehakse eelkõige riikidesse, kus veinitoodang on suurim. Ajalooliselt on tuntud veiniriigid Prantsusmaa ja Hispaania , kuid ka väikeriigid nagu Eesti suurendavad järk-järgult oma tootmist.
Antud töö eesmärk on analüüsida veiniturismi ja selle tähtsust maailmas. Töö eesmärgi saavutamiseks on seotud järgnevad ülesanded:
  • selgitada veiniturismi mõistet ja veinituristide olemust
  • kirjeldada veini ajalugu
  • tuua välja erinevad veinitrendid
  • kajastada hetkeolukorda Eestis
  • kirjeldada olulisemaid veinipiirkondi Prantsusmaa ja Hispaania näol

Autorid tuginesid töö kirjutamisel turismimajanduse alused aine õppematerjalidele, veiniturismi käsitlevatele raamatutele ja teadusartiklitele.
Töö on jagatud neljaks peatükis. Esimeses peatükis selgitatakse veiniturismi ja veinituristide olemust, veini ajalugu ning veinitrende. Teises peatükis kirjeldatakse veinitehaseid ning veiniturismi Eestis. Kolmandas peatükis käsitletakse veiniturismi Prantsusmaal ning neljandas peatükis veiniturismi ja veinipiirkondi Hispaanias.

1. VEINITURISM


Veiniturism on turismiliik, mille komponentideks on veini degusteerimine , tarbimine ja ostmine ning seda sageli veini valmistamise asukohas . Veiniturism võib koosneda külastustest veinimõisatesse, veiniistandustesse ja restoranidesse, mis pakuvad ekskursioone, veinifestivale või teisi erilisi üritusi.
Paljud veinipiirkonnad üle maailma leiavad, et sellise turismiliigi edendamine on rahaliselt väga tulus . Nad on aastaid kulutanud märkimisväärseid summasid veiniturismi arendamiseks . See ei kehti mitte ainult Vana Maailma veinitootjate, nagu Hispaania, Portugal , Prantsusmaa või Itaalia kohta, vaid ka Uues Maailmas arendavad veiniturismi riigid nagu Austraalia , Argentiina , Tšiili, Ameerika Ühendriigid ja Lõuna- Aafrika. Argentiinas on Mendoza provintsist kujunemas üks turistide peamisi sihtkohti riigis, kuna Argentiina veini tunnustatakse kogu maailmas. Sarnaselt Argentiinale on popullaarsed sihtkohad ka Põhja-Kalifornia ja Kesk-Austraalia. (Wikipedia 2010)
Uurimuse kohaselt on turistidel kümme peamist põhjust reisimaks veiniregioonidesse. See on sõltuvalt vanusest erinev, kuid peamised põhjused on siiski olenemata vanusest samad: soov maitsta veini, saada teadmisi veini kohta, kogeda veini valmistamise protsessi, olla maalähedases veiniistanduses, õppida toitu ning veini sobitama, nautida veinikultuuri romantilises võtmes, saada uusi teadmisi ökoturismist, nautida veini tervislikkust ning vaadelda arhitektuuri. ( Wine Business 2010)

1.1 Ajalugu


Veini peetakse maailma vanimaks kultuurjoogiks. Tema sünnidaatum paigutatakse erinevate allikate järgi 3500 - 12 000 aasta tagusesse perioodi. Seega on vein vanem kui meie ajaarvamine. Läbi ajaloo on vaadeldud veini kui tervistavat jooki . Arvatakse, et see on puhtam kui vesi ja kasulikum kui piiritusjook. Aastasadu tagasi müüdi veini kui arstimit ka apteekides.
Veini algkodu jääb oletatavasti Kesk- Aasiasse , tänapäeva Iraagi aladele, mida läbis iidne Vahemere äärest Hiinasse kulgev Siiditee. Vääriliselt hindasid veini ka araablased , egiptlased , kreeklased ja roomlased . Seda tõendavad arheoloogilised leiud Egiptuses, kus vaaraodele pandi hauda kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini (Meeder 1998: 13)
Algselt kääritati veini metsikult kasvava viinapuu vitis silvestris marjadest , mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Vein kääris ilma kontrollita ja suur probleem oli veini säilitamine. Suletavaid nõusid või anumaid polnud sel ajal olemas. Seetõttu rikkus veini valmimisprotsessi sageli kokkupuude õhuga, mille tõttu hakkas viimane kiiresti oksüdeeruma muutudes seeläbi veiniäädikaks. Mahla kättesaamiseks viinamarjadest trampisid inimesed jalgadega suurtes savist nõudes. Vaatamata sellele, et veini segati sel ajal vee, mee või mõningate maitseainetega, oli juba vaaraode-eelsel ajal olemas valitud ringkond , kes lubas endale paremaid veine kui teised. Veinide alkoholisisaldus oli sel ajal palju madalam kui tänapäeval, kuid küllalt kõrge selleks, et teha veini kultuuriline väärtus mõistetavaks. Lõikuspidudel ja mitmetel religioossetel rituaalidel oli vein peamine pidustusjook.
Umbes 400 aastat e.m.a. arenesid välja suured joomapeod veinijumala Dionysose auks, mis leidsid aset Akropolise idanõlvadel. Lauldi, tantsiti, mängiti ja joodi ürtidega segatud veini, mida toodi kaasa amforates ja kitsenahast paunades. Amforatest valati vein suurde graali, kus see segati veega. Lahjendamata veini joomine oli sel ajal brutaalne ja tsilviliseerimatu. Lauale toodi vein jalaga, lameda kuju ja kahe kõrvaga nõus, mida nimetati kyliksiks. Neil pidustustel arutati ka inimeste käitumist Dionysose auks veini joomisel . Sokrates on öelnud: “Vein puhatab ja kergendab meelt ning hällitab kurbuse rahule. Ta äratab uuesti rõõmu ja on kui õli hääbuvas elutules.”.
Veini kasutatakse sageli ravimina, seda soovitas juba arstiteaduse isa Hippokrates , kes sündis umbes 460. aastal e.m.a. Kosi saarel. Ta ütles, et vein on muu hulgas ka palavikku alandava ja desinfitseeriva toimega.
Roomlased olid tõelised veinitundjad. Kui nad koloniseerisid umbes sajandi jooksul Kristuse sündimise aegu alad, mida praegu tuntakse Kesk-Euroopa all, olid neil alati kaasas viinamarjaväädid ja nad õpetasid sealseid elanikke veini valmistama. Sel ajal kujunesid välja mõned kuulsad veiniregioonid, nagu Burgundia , Bordeaaux, Champagne ja Mosel .
Viinamarjakasvatuse rajasid Itaalias kreeklased. 170 aastate paiku e.m.a võtsid roomlased Lõuna-Itaalias viinamarjakasvatuse kreeklastelt üle. Veinikaubandus lõi õitsele - seda oli vaja selleks, et hoida roomlaste malevat lõbusas
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
VEINITURISM #1 VEINITURISM #2 VEINITURISM #3 VEINITURISM #4 VEINITURISM #5 VEINITURISM #6 VEINITURISM #7 VEINITURISM #8 VEINITURISM #9 VEINITURISM #10 VEINITURISM #11 VEINITURISM #12 VEINITURISM #13 VEINITURISM #14 VEINITURISM #15 VEINITURISM #16 VEINITURISM #17 VEINITURISM #18 VEINITURISM #19 VEINITURISM #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katriinispikker Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • VEINITURISM
  • SISSEJUHATUS
  • VEINITURISM
  • Ajalugu
  • Veinituristid
  • Veinitrendid
  • EESTI VEINITEHASED
  • VEINITURISM PRANTSUSMAAL
  • HISPAANIA - MAAILMAKUULUS VEINITURISMI
  • SIHTKOHT
  • KOKKUVÕTE
  • VIIDATUD ALLIKAD
  • Lään, V
  • Meeder, B
  • Möldstad, M
  • http://www.vine.ee/ ?
  • mid=79&id=402]
  • Veenre, T
  • Põltsamaa Felixi veinikelder
  • AS Tallinna Karastusjoogid
  • TgK#v=onepage&q=wine%20tourism%20in%20france&f=false
  • _ob=ArticleURL&_udi=B6V9R-44B2BV8
  • &_user=9056232&_coverDate=06/30/2002&_rdoc=1&_fmt=high&_orig=search&_or
  • df65e784d9a0b6b7259c1dc4b8b0a70&searchtype=a

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

46
pptx
Veini koolitus
6
docx
Veiniõpetus
17
docx
Veinist
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
226
doc
Portugali põhjalik referaat
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
17
rtf
Valged ja roosad veinid
39
pdf
Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !