VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
TALLINNA MAJANDUSKOOL
Ametnikutöö osakond
Helen   Rohtla
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 
VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE 
PÕHISEADUSPÄRASUS
Lõputöö
Juhendaja : LLM, Jaanus  Konsa
Tallinn 2013
Olen  koostanud  lõputöö iseseisvalt. 
Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste  autorite  seisukohtadele, probleemi-
püstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. 
Autor Helen Rohtla
Õppekava: Õigusteenistus 
Töö vastab kehtivatele nõuetele. 
Juhendaja Jaanus Konsa
SISUKORD
 L
  ÜHENDITE  LOETELU                                                                                            
 .......................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . .4  
 L
  ÜHIKOKKUVÕTE                                                                                                  
 ................................................................................................. . . . . . . . . . . . . . . . .5  
 S
  ISSEJUHATUS                                                                                           
 .......................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6  

1 V
 

ANGISTUSÕIGUSE  REGULATSIOON                                                 
 ............................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9  

1.1 V
 

angistuse õiguslik regulatsioon                                                                
 ............................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9  

1.2 E
 

elvangistuse õiguslik regulatsioon                                                                        
 ....................................................................... . . . . . . . . .13
   

1.3 E
 

elvangistus ja süütuse  presumptsioon                                                                    
 .................................................................. . . . . . . . . .22
   

2 P

  ÕHIÕIGUSTE JA -VABADUSTE PIIRAMINE                                                               
 .............................................................. . .27
   

2.1 Õ
 

igus vabadusele                                                                                  
 ................................................................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .27
   

2.2 Õ
 

igus perekonna- ja eraelu puutumatusele                                                  
 ................................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .32
   

2.3 Õ
 

igus vabale eneseteostusele                                                                           
 .......................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . .39
   

3 V
 
AHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS         

 ........ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .44
   

3.1 F
 

ormaalne põhiseaduspärasus                                                                                
 ............................................................................... . . . . . . . . . .44
   

3.2 M
 

ateriaalne põhiseaduspärasus                                                                              
 ............................................................................. . . . . . . . . . .45
   
 K
  OKKUVÕTE                                                                                                                        
 ....................................................................................................................... . .54
   
 K
  ASUTATUD ALLIKAD                                                                          
 ......................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .56
   
 L
  ISAD                                                                                                                           
 .......................................................................................................................... . . . . . . . . . . . .61
   
 LISA 1 Õiguskantsleri 1.06.2012 kiri nr 6-8/120785/1202671 „Justiitsminister_teabe 
küs
 
imine“                                                                                                        
 ....................................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .61
   
 LISA 2 Justiitsministri 30. novembri 2000.a määruse nr 72 " Vangla   sisekorraeeskiri
m
  uutmise määruse  seletuskiri                                                                             
 ........................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .69
   
 S
  UMMARY                                                                                                              
 ............................................................................................................. . . . . . . . . . . . . . . . .73
   
LÜHENDITE LOETELU
strong >ASkE -   arestimaja  sisekorraeeskiri
CPT- European Committee for the  Prevention  of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or 
Punishment
EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus
EIÕK -  Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse  konventsioon
EVR- Euroopa  Vanglareeglistik
JAS- julgeolekuasutuste seadus
KarS - karistusseadustik
KrMS -  kriminaalmenetluse  seadustik
PS- Eesti Vabariigi põhiseadus
VangS - vangistusseadus
VSkE - vangla sisekorraeeskiri

4
LÜHIKOKKUVÕTE

Rohtla,   H.   Vangistuseaduse   §   90   lõigetega   3   ja   5   vahistatule   seatud   piirangute 
põhiseaduspärasus.  Constitutionality   of   Imprisonment   Act   Article   90   Sections   3   and   5
Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 
allikat, eesti keeles.
Võtmesõnad:  põhiõigused  ja –vabadused,  põhiseaduspärasus, vangistusõigus, eelvangistus, 
vahistatu.
Lõputöö eesmärgiks on leida vastus küsimusele, kas riigikogu poolt 14.06.2000 vastu võetud 
„Vangistusseaduse“   §   90   lõigetes   3   ja   5   kehtestatud    liikumis -   ja   suhtlemispiirangud   on 
põhiseaduspärased. Lõputöö eesmärgislt lähtuvalt püstitati ka hüpotees: VangS § 90 lõigetest 
3 ja 5 tulenevad vahistatule seatud piirangud ei ole kooskõlas PS §-dega 19, 20, 26 ja 34.
Oluliseks   ajendiks   teema    valikul    oli   autorile   valdkonna   problemaatilisus   ning   aktuaalsus 
seoses õiguskantsleri 01.06.2012 teabe nõudega justiitsministrile, milles õiguskantsler seab 
kahtluse , kas VangS § 90 lõigetes 3 ja 5 sisalduvad piirangud on mõnel juhul ette tulevat 
pikka    vahi    all   pidamise   aega   arvesse   võttes   kehtivas   õiguses   kooskõlas   Eesti   Vabariigi 
põhiseadusega. 
Lõputöös analüüsitakse eelvangistuse täideviimisega kaasnevate piirangute eesmärgipärasust 
ning kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega. Selleks selgitatakse  esmalt  välja VangS § 90 
lõigete  3 ja 5  formaalne   põhiseaduspärasus ning seejärel analüüsitakse  sätete materiaalset 
põhiseaduspärasust. Materiaalse põhiseaduspärasuse analüüsi käigus tehakse esmalt kindlaks 
sätete    legitiimne    eesmärk.   Järgnevalt   antakse   hinnang   meetmete   proportsionaalsusele, 
selgitades välja nende sobivuse, vajalikkuse ning mõõdukuse.
Analüüsi   tulemusena   jõudis  autor   seisukohale,   et  VangS  §  90  lõigetes   3  ja  5  sisalduvad 
põhiõiguste   piirangud   ei   ole   kõnealuste   sätete   eesmärki   arvesse   võttes    proportsionaalsed
Põhiõiguste   piiramise   ning   VangS   §   90   lõigete   3   ja   5   analüüsimisega   sai   ilmseks,   et 
eelnimetatud   sätetes   sõnastatud   meetmed   ei   ole   kooskõlas   põhiseadusega,   sest   nende 
rakendamine pole enamikel juhtudel vajalik ega mõõdukas.

5
SISSEJUHATUS

Käesoleva lõputöö teemaks on „Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud 
piirangute   põhiseaduspärasus“.   Teema   valikul   on   autor   lähtunud   valdkonna 
problemaatilisusest   ning   aktuaalsusest   seoses   õiguskantsleri   01.06.2012   teabe   nõudega1 
justiitsministrile,   milles   õiguskantsler   seab   kahtluse,   kas   vangistusseaduse2  (VangS)   §   90 
lõigetes 3 ja 5 sisalduvad piirangud on mõnel juhul ette tulevat pikka vahi all pidamise aega 
arvesse võttes kehtivas õiguses kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega3 (PS).
PS § 20 lõige 2 punkt 3 näeb ette võimaluse võtta isik vahi alla enne kohtuotsuse langetamist, 
kuid   siiski   tuleb   rõhutada,   et   nimetatud   juhul   on   tegemist   isiku,   keda   ei   ole   veel   süüdi 
mõistetud põhiõiguste intensiivse riivega. Antud juhul pole tegemist isiku  karistamisega , vaid 
tõkendi seadmisega kriminaalmenetluse tagamiseks. Sellest johtuvalt peaksid ka edaspidised 
eelvangistusega   kaasnevad   riived   olema   võimalikult   minimaalsed   ning   teenima   vaid 
kriminaalmenetluse tagamise eesmärki. 
VangS § 90 lõiked 3 ja 5 vahistatutele liikumis- ja suhtlemispiirangud, nii hoitakse vahistatuid 
ööpäev läbi lukustatud  kambris ,  välja arvatud  aeg, kui kinni peetav isik töötab  või õpib, 
praktikas tähendab see, et vahistatu viibib oma kambris 23 tundi ööpäevas. Samuti sätestab 
lõige   3   ühes   ja   samas   kriminaalasjas   süüdistatavate   eraldihoidmise.   Lõige   5   annab 
vanglateenistusele võimaluse piirata isikute suhtlemist, et välistada eri kambritesse paigutatud 
vahistatute   omavaheline   sidepidamine.   Siinkohal   on   seadusandja   sõnastanud   sätte   nii,   et 
sisuliselt iga eesmärki teeniv  meede  on lubatud. 
Sellised piirangud põhjustavad mitme põhiseaduses sätestatud põhiõiguse riive. Näiteks on 
riivatud  PS §-s 19 sätestatud üldine vabadusõigus ehk vaba eneseteostus, §-s 20 sätestatud 
füüsiline  vabadusõigus, §-s 26 sätestatud  perekonna-  ja eraelu   puutumatus .  Samuti  riivab 
VangS §-s 90 sätestatu PS § 34  kaitseala , kust tuleneb igaühe õigus vabalt  liikuda  ja elukohta 
valida.
1 Lisa 1 Õiguskantsleri 1.06.2012 kiri nr 6-8/120785/1202671 „Justiitsminister_teabe küsimine“.
2 Vangistusseadus. 14.06.2000. RT I 2000, 58, 376; RT I, 20.12.2012, 16.
3 Eesti Vabariigi põhiseadus. 28.06.1992. RT 1992, 26, 349; RT I, 27.04.2011, 2.
6
Eeltoodust  lähtuvalt on püsitatud ka lõputöö eesmärk, milleks on leida vastus küsimusele, kas 
riigikogu poolt 14.06.2000 vastu võetud „Vangistusseaduse“ § 90 lõigetes 3 ja 5 kehtestatud 
liikumis -  ja suhtlemispiirangud on põhiseaduspärased.
Töö   eesmärgist   lähtuvalt   on   püstitatud   järgmine   hüpotees:  VangS   §   90   lõigetest   3   ja   5 
tulenevad vahistatule seatud piirangud ei ole kooskõlas PS §-dega 19, 20, 26 ja 34.
Lõputöös analüüsitakse eelvangistuse täideviimisega kaasnevate piirangute eesmärgipärasust 
ning kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega ehk kas piirangud on sobivad, vajalikud ja 
mõõdukad.   Põhiseadusega   vastuolu   tuvastamisel   toob   autor   välja   mõningad   võimalikud 
lahendused vastuolude ületamiseks. 
Lõputöö on üles ehitatud dedukstiivset meetodit järgides ja koosneb kolmest peatükist, mis 
omakorda sisaldavad alapeatükke. Esimeses peatükis annab autor ülevaate vangistusõiguse 
regulatsioonist,   peatükk   sisaldab   kolme   alapeatükki,   esimeses   käsitleb   autor    vangistuse  
õiguslikku   regulatsiooni,   teises   eelvangistuse   õiguslikku   regulatsiooni   ja   kolmandas 
kenkendub süütuse presumptsioonile eelvangistuse kontekstis. 
Teises   peatükis   keskendub   autor   põhiõiguste   ja   –vabaduste   piiramisele   seoses 
eelvangistusega. Teine peatükk koosneb kolmest alapeatükist, esimeses käsitleb autor õigust 
vabadusele,   teises   perekonna-   ja   eraelu   puutumatust   ning   kolmandas   vaba   eneseteostuse 
piiramist seoses eelvangistusega. 
Kolmandas   peatükis   analüüsib   autor   vahistatule   seatud   piirangute   põhiseaduspärasust, 
esimene   alapeatükk   keskendub   piirangute   formaalsele   põhiseaduspärasusele   ning   teine 
piirangute materiaalsele põhiseaduspärasusele.
Töö   analüüsis   lähtutakse   põhiseaduse   kommenteeritud   väljaandest,   nii   Eesti   kui   ka 
rahvusvahelistest   isikute   põhiõiguste  kaitset   ja  kinnipidamist  reguleerivatest  õigusaktidest. 
Samuti mitmetest õigusteoreetilistest väljaannetest:  Konstitutsionalism  ning põhiõiguste ja –
vabaduste   kaitse,    koostaja    Rait    Maruste ;   Riigiõigus,   koostaja    Taavi     Annus ;   Põhiõigused 
kriminaalmenetluses,   koostaja   Uno   Lõhmus.   Samuti   on   lõputöö   analüüsis   oluline   osa 
valdkonna kohtulahenditel.
7
Autor   soovib   avaldada   suurt   tänu   käesoleva   lõputöö   juhendajale   Jaanus   Konsale   suure 
pühendumuse ning suunavate kommentaaride eest.

8
1 VANGISTUSÕIGUSE REGULATSIOON

1.1 Vangistuse õiguslik regulatsioon
Inimõiguste üks alusakt – ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni4 artikkel 1 algab sedastusega, et 
kõik   inimesed   sünnivad   vabadena.   Õigus   vabadusele   ja   turvalisusele   on   üks   olulisemaid 
inimõigusi,   sest   sellest   oleneb   paljude   teiste   õiguste   ja   vabaduste   kättesaadavus   ja   vaba 
kasutamine.5 Riigikohuski on oma lahendis nr 3-1-2-2-11 sedastanud, et õigus vabadusele on 
põhiseaduse üks olulisemaid põhiõigusi6. 
Õiguse isikuvabadusele ja –puutumatusele sätestab ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse 
konventsiooni7 (EIÕK) artikkel 5, mille punkt 1 kohaselt on igaühel õigus isikuvabadusele ja 
–puutumatusele   ning   kelleltki   ei   või   võtta   tema   vabadust,   välja   arvatud   seaduses 
kindlaksmääratud   korras   järgmistel   juhtudel:   seaduslik    kinnipidamine    pädeva   kohtu 
süüdimõistva   otsuse   alusel;   seaduslik   vahistamine   või   kinnipidamine   kohtu    seadusliku  
korralduse   täitmata   jätmise   eest   või   seaduses   ettenähtud   kohustuse   täitmise   tagamiseks; 
seaduslik vahistamine või kinnipidamine, et tuua isik pädeva õigusasutuse ette põhjendatult 
kahtlustatuna õigusrikkumises või et põhjendatud vajaduse korral takistada õigusrikkumise 
toimepanekut   või   põgenemist   pärast   seda;   seadusliku   korralduse   alusel   alaealise 
kinnipidamine   hariduslikuks   järelevalveks   või   tema   seaduslik   kinnipidamine   pädeva 
õigusasutuse ette  toomiseks;  seaduslik kinnipidamine,  et takistada  nakkushaiguste levikut, 
samuti   vaimse   häirega   isikute,   alkohoolikute,   narkomaanide   või   hulkurite   seaduslik 
kinnipidamine; seaduslik vahistamine või kinnipidamine, et vältida isiku loata sissesõitu riiki 
või et võtta meetmeid isiku väljasaatmiseks või - andmiseks .
Siseriiklikus õiguses on vabadusõiguse aluseks PS § 20 lõige 1, mille kohaselt on igaühel 
õigus   vabadusele   ja   isikupuutumatusele.  Õigus   vabadusele   ja   isikupuutumatusele   ei   ole 
absoluutne põhiõigus, vaid suhteline. Sellest on võimalikud erandid ning erandid ehk riive 
õigustatud alused on loetletud  ammendavalt  PS § 20 lõike 2 punktides 1–6, vabadust on 
lubatud   võtta  ainult   seaduses   sätestatud   juhtudel   ja   korras:   süüdimõistva   kohtuotsuse   või 
4 Inimõiguste ülddeklaratsioon. 10.12.1948. ÜRO Peaassamblee otsus 217 A (III).
5   Kolk ,   T.,   Maruste,   R.   Kommentaarid   §-le   20.   –   Eesti   Vabariigi   põhiseadus.   Kommenteeritud   väljaanne. 
Tallinn:  Juura , 2012. § 20 komm  1.
6 RKÜKo 10.04.2012, nr 3-1-2-2-11 p 48.
7 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. 04.11.1950. RT II 1996, 11, 34; RT II 2010, 14, 54.
9
kohtu poolt määratud  aresti  täitmiseks; kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega 
sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks;  kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks, 
sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava  toimetamiseks  pädeva riigiorgani ette või 
tema  pakkumineku   vältimiseks;  alaealise   üle  kasvatusliku  järelevalve  sisseseadmiseks  või 
tema toimetamiseks  pädeva riigiorgani  ette, et otsustada sellise järelevalve sisseseadmine; 
nakkushaige, vaimuhaige,  alkohooliku  või narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või 
teistele ohtlik; ebaseadusliku Eestisse  asumise  tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või 
välisriigile väljaandmiseks.
PS   §   20   sätestatud   loetelu   ammendavusest   järeldub,   et   võimudel   puudub   igasugune    voli  
kehtestada ise lisaaluseid vabaduse võtmiseks või neid aluseid oma äranägemise järgi muuta 
ehk teisisõnu, vabaduse võtmine  saab toimuda ainult PS § 20 esitatud aluste esinemisel.8 
Riigikohus    on   oma   lahendis   lisanud,   et   PS   §   20   lõiget   2   ei   tohi   tõlgendada   laiendavalt 
põhiõiguse kandja kahjuks9. See tähendab, et PS § 20 lõikes 2 sätestatud vabaduse võtmise 
aluste erinevate tõlgenduste seast tuleb valida see, mis võimaldab kõige väiksemat vabadusse 
sekkumist.
Ei   ole   määrav,   millises   menetluses   (nt   kas    kriminaal -,   tsiviil-,   haldus-   või 
distsiplinaarmenetluses)   vabaduse   võtmine   aset   leiab   või   oli   see   hoopis   menetluseväline. 
Oluline   pole   ka   milline    ametiisik ,   organ   või   asutus   (politsei,    toll ,   sõjavägi,   sotsiaal-   või 
haridusasutus   vm)   seda   teeb.   Oluline   on,   et   vabaduse   võtmine   on   avaliku,   s.o   riigi-   või 
munitsipaalvõimu akt.10 
Seaduses sätestatud  juhud , millal vabaduse võtmine isikult on lubatud põhiseaduses sätestatud 
eesmärgil   sisalduvad   peamiselt   karistusseadustikus11  (KarS)   nimetatud   kuritegude   eest 
vangistusega karistamisel ja kord selleks on kehtestatud kriminaalmenetluse seadustikuga12 
(KrMS). Vabaduse võtmist ettenägevad karistused Eesti õiguskorras KarS § 45 lõige 1 alusel 
on  vangistus  30 päevast kuni 20 aastani või eluaegse vangistuseni kuriteo toimepanemise eest 
ja KarS § 48 alusel  arest  kestusega kuni kolmkümmend päeva väärteo toimepanemise eest. 
8  Kolk,   T.,   Maruste,   R.   Kommentaarid   §-le   20.   –   Eesti   Vabariigi   põhiseadus.   Kommenteeritud   väljaanne. 
Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 5.
9 RKÜKo 21.06.2011, nr 3-4-1-6-10 p 79.
10  Kolk,  T.,   Maruste,   R.  Kommentaarid   §-le   20.  –   Eesti  Vabariigi   põhiseadus.   Kommenteeritud   väljaanne. 
Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 4.
11 Karistusseadustik 06.06.2001. RT I 2001, 61, 364; RT I, 20.12.2012, 12.
12 Kriminaalmenetluse seadustik. 12.02.2003. RT I 2003, 27, 166; RT I, 22.03.2013, 17.

10

Oma  olemuselt  on vabaduse võtmist ette nägev karistus13  ka KarS § 872  lõikes 1  mainitud  
karistusjärgne kinnipidamine, mille Riigikohus on oma  lahendiga  tunnistanud PS §-ga 20 
vastuolus  olevaks14. 
Siseriiklikest õigusaktidest moodustavad vangistusõiguse vangistusseadus ja teised vangistust 
reguleerivad   seadused,   Vabariigi   Valitsuse   ja   justiitsministri   määrused   ning   vanglate 
direktorite antavad üldkorraldused. Eelnimetatud õigusaktide kohaldamist mõjutab oluliselt ka 
riigikohtu  ja teiste kohtute praktika.15
Vangistusõiguse peamine allikas on vangistusseadus, kitsamalt võttes vangistusseaduse see 
osa,   mis   käsitleb   vabadusekaotuslike   karistuste   täideviimist.   Vangistusseadusest   tulenev 
vangistusõigus on kõige mahukam kriminaaltäitevõiguse haru. Vangistusõigus ei ole muudest 
õigusharudest   isoleeritud.   Näiteks   need   vangistusseaduse   sätted,   mis   käsitlevad   isiku 
põhiõiguste piiramist, on riigiõiguslikud; sotsiaalhoolekannet ja vanglateenistust reguleerivad 
sätted aga on vaadeldavad töö- ja sotsiaalõiguse normidena.16 
Vang§   §   1   toob   välja   seaduse   rakendusala,   vastavalt   sellele   reguleerib   vangistusseadus 
karistusliikide (arest, vangistus) täideviimist, eelvangistuse täideviimist ning vanglateenistuse 
tegevust.   Vangistusõigus   moodustab   omakorda   olulise   osa   kriminaaltäitevõigusest,   lisaks 
vangistusõigusele   kuuluvad   sinna   ka   täitemenetlusõigus   ja   kriminaalhooldusõigus. 
Täitemenetlusõigus reguleerib võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigusi ja kohustusi, seega 
rahalise   karistuse   ja   rahatrahvide   täideviimist.   Kriminaalhooldusõiguse   regulatsiooni   alla 
kuulub   järelevalve   üldkasulikule   tööle   mõistetu,    tingimisi    süüdimõistetu   ja   karistuse 
kandmisest tingimisi  vabastatu üle. Koos kriminaalhooldusõiguse  ja täitemenetlusõigusega 
moodustab vangistusõigus formaalse karistusõiguse täitmismenetlust reguleeriva haru.17 
13  Kolk,  T.,   Maruste,   R.  Kommentaarid   §-le   20.  –   Eesti  Vabariigi   põhiseadus.   Kommenteeritud   väljaanne. 
Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 12.2.
14 RKÜKo 21.06.2011, nr 3-4-1-16-10.
15  Põllumäe,   S.   Lühikonspekt.   Vangistusõigus.   Kättesaadav   arvutivõrgus:   http://www.google.com/url ?
sa=t&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=web&cd=15&cad=rja&ved=0CEAQFjAEOAo&url=http%3A%2F
%2Fwww.e-ope.ee%2F_download%2Feuni_repository%2Ffile%2F2108%2FVangOI_e- kursus .zip
%2FVangOI_e-
kursus_lyhikonspekt.doc&ei=5eVCUZu2Gemc0AXF24CYDQ&usg=AFQjCNExUlNLuPkD7R7DN4aaBfcqdK
dNpA (01.03.2013).
16 Vangistusõigus. Kättesaadav arvutivõrgus:  http://www.vangla.ee/41293  (01.03.2013).
17 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 1 komm 1.1.

11

Vangistuseaduse   kohaselt   on   vangistus   kuriteo   eest   kohaldatav   põhikaristus.   Lisaks 
vangistusele   kui   põhikaristusele   reguleerib   vangistusseadus   ka   asendusvangistust,   mida 
kohaldatakse   kandmata   jäänud   üldkasuliku   töö,   tasumata   rahalise   karistuse   ja   tingimisi 
mõistetud   vangistuse   täitmisele   pööramise   korral.   Vangistust   kantakse    vanglas ,   mis   on 
justiitsministeeriumi  valitsemisalas olev asutus vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks.18
Vastavalt   VangS §  6 lõikele  1  on vangistuse  täideviimise   eesmärk  suunata  kinnipeetavat 
õiguskuulekale käitumisele ning kaitsta õiguskorda. Vastupidiselt karistusõigusele keskendub 
vangistusõiguse sellele, kuidas luua ajendeid ja  tagatisi , et kinnipeetav käituks nii vanglas 
viibides    kui   ka   pärast   vabanemist   õiguspäraselt.   Selleks   on   vaja   tagada,   et   kinnipeetava 
eluase , perekond ja töökoht väljaspool vanglat säiliksid või saaksid minimaalselt kahjustatud, 
et kinnipeetav säilitaks või omandaks hariduse, säilitaks või omandaks tööoskused või – kui 
karistuse tõttu ei saa ta jätkata töötamist endisel erialal, siis – omandaks uue  elukutse . Vangla 
ei   saa   tagada,   et   iga   kinnipeetav   pärast   vabanemist   õiguskuulekalt   käituks,   kuid   vangla 
ülesanne   on   luua   kinnipeetava   jaoks   vanglas   ja   vangistusjärgselt   elu   õiguspäraseks 
jätkamiseks   mõistlikud   eeldused.   Seega   on   vangistusõigus   oma   olemuselt   tulevikus 
õigusrikkumiste ärahoidmisele ning kinnipeetava mõjutamisele ja arendamisele keskenduv.19 
Tulenevalt VangS § 11 lõikest 1 toimub kinnipeetavate  paigutamine  vanglasse justiitministri 
25.03.2008  määrus   nr 9  „Täitmisplaani“20  alusel,   arvestades  reaalselt   kandmisele   kuuluva 
karistusaja pikkust, kinnipeetava  vanust , sugu, tervise  seisundit  ning  iseloomuomadusi . Kõik 
see  on vajalik  suurendamaks  isiku  võimelisust   õiguskuulekaks  eluks  karistuse  kandmiselt 
vabanemise   järel21.   Lisaks   sätestab   VangS   §   12   lõige   1   eraldihoidmise   printsiibi,   mille 
kohaselt vanglas hoitakse eraldi mehi ja naisi, alaealisi ja täiskasvanuid, kinnipeetavaid ja 
vahistatuid   ning   isikuid,   keda   endise   ametialase   tegevuse   tõttu   ähvardab   kättemaksuoht. 
Eraldihoidmise   printsiip   kujutab   endast   kriminoloogilist   käsitlust   sellest,   milliseid   isikuid 
peab   vanglasüsteemis   eraldi   hoidma   täideviimiseesmärkide   saavutamiseks. 
Täideviimiseesmärkidest ei saa rääkida kinnipeetavate ja vahistatute erealdihoidmise puhul, 
18 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 1 komm 4.1.
19  Põllumäe,   S.   Lühikonspekt.   Vangistusõigus.   Kättesaadav   arvutivõrgus:   http://www.google.com/url ?
sa=t&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=web&cd=15&cad=rja&ved=0CEAQFjAEOAo&url=http%3A%2F
%2Fwww.e-ope.ee%2F_download%2Feuni_repository%2Ffile%2F2108%2FVangOI_e-kursus.zip
%2FVangOI_e-
kursus_lyhikonspekt.doc&ei=5eVCUZu2Gemc0AXF24CYDQ&usg=AFQjCNExUlNLuPkD7R7DN4aaBfcqdK
dNpA  (01.03.2013)
20 Justiitministri 25.03.2008 määrus nr 9 „Täitmisplaan“. RTL 2008, 29, 424; RT I, 12.10.2012, 13.
21 Pikamäe, P. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 11 komm 1.

12

kuivõrd eelvangistuse näol ei ole tegemist karistuse kandmisega. Siinkohal on põhjenduseks 
eelvangistuse ja vangistuse täideviimise üldtingimuste oluline erinevus.22
Erialakirjanduses on levinud vangistuse täideviimise teoreetiline jagamine kolmeks etapiks: 
vastuvõtu - ,   põhi-   ja   vabastamisetapiks.23  Vastuvõtuetapi   eesmärgiks   on   aidata   kaasa 
kinnipeetava   integreerimisele   vanglaellu   ja   kinnipeetavale   tema   individuaalse   täitmiskava 
koostamine24. Selles järgus saab süüdimõistetust  kinnipeetav  vangistusseaduse tähenduses. 
Vastavalt vangistusseadusele teostatakse kinnipeetava ning tema asjade suhtes läbiotsimine, 
isik suunatakse arstlikku kontrolli, talle antakse kätte vanglariietus, avatakse isiklik  toimik
samuti   tutvustatakse   isikule   tema   õigusi   ja   kohustusi   ning   seejärel   paigutatakse   isik 
vastuvõtuosakonda, kus tema jälgimise tulemusena koostatakse individuaalne täitmiskava. 
Vastuvõtuetapile   järgneb   põhietapp,   mille   eesmärgiks   on   kinnipeetava   individuaalse 
täitmiskava   kui   resotsialiseerumisprogrammi   ellurakendamine.   Kõige   üldisemalt   kujutab 
põhietapp   endast   vangla   igapäevast   elukorraldust.   Etapi   käigus   keskendutakse   haridusele, 
tööle, sotsiaalabile ja kinnipeetava vanglavälisele suhtlemisele.25 Vastavalt vangistusseadusele 
on kinnipeetaval võimalik oma vanglaväliseid suhteid hoida kasutades selleks nii lühiajalisi, 
kui   ka   pikaajalisi   kokkusaamiseid,   samuti   telefonikõnesid   ning   kirjavahetust.   Lisaks   on 
kinnipeetaval võimalik end kursis hoida vanglavälise eluga  lugedes  ajalehti ja ajakirju või 
jälgides   raadio-   ja   televisioonisaateid.   Viimase   ehk   vabastamisetapi   põhiülesandeks   on 
kinnipeetava   edasise   elukorralduse   selline   ettevalmistamine,   mis    tagaks    tema   iseseisva 
toimetulemise pärast vanglast vabanemist26.
1.2 Eelvangistuse õiguslik regulatsioon
Isikute vahistamist reguleerib EIÕK arikkel 5 lõige 1 punkt c, mille kohaselt ei või kelleltki 
võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras seadusliku vahistamise 
või   kinnipidamise   näol,   et   tuua   ta   pädeva   õigusvõimu   ette   põhjendatult   kahtlustatuna 
õiguserikkumises   või   kui   põhjendatult   peetakse   vajalikuks   takistada   õiguserikkumise 
toimepanekut või põgenemist pärast seda. Vabaduse võtmine peab olema vastavuses kaitstava 
22 Pikamäe, P. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 12 p 3.
23 Laubenthal, K. Strafvollzug. Berlin : Springer, 1998, lk 123.
24 Samas lk 123-124.
25 Sootak, J. Pikamäe, P. Kriminaaltäitevõigus. 2001, lk 97-98.
26 Laubenthal, K. Strafvollzug. Berlin: Springer, 1998, lk 266.

13

väärtusega ning jääma proportsionaalseks saavutatava eesmärgi suhtes.27  Artikli 5 esimene 
punkt   annab   ammendava   nimekirja   juhtudest,   mil   õiguse   piiramine   on   võimalik,   samas 
punktid 2 kuni 5 sätestavad olulised kaitsemeetmed, näiteks tuleb vahistatule  teatada  talle 
arusaadavas   keeles   viivitamata   tema   vahistamise   põhjused   ja   kõik   tema   vastu   esitatud 
süüdistused,   ta   tuleb   viivitamatult   toimetada   kohtuniku   ette,   samuti   on   vahistatul   õigus 
taotleda menetlust,  milles kohus  otsustaks  kiires korras tema kinnipidamise  õiguspärasuse 
ning korraldaks tema vabastamise, kui kinnipidamine on õigusvastane. Lisaks on isikul õigus 
nõuda hüvitist kui teda on vahistatud seadusevastaselt.
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on kohtuasjas Lawless  vsIirimaa  196128  ja ka mitmes 
järgnevas märkinud,  et  vahistamise  eesmärk  saab lõppastmes  olla  vaid isiku  toimetamine 
kohtu ette ja et keelatud on sellise isiku vahistamine, kelle kohtuasja kohtuliku arutamiseni 
riik ei saa või ei soovigi jõuda.
Eesti õiguskorras on vahistamise õiguslikuks aluseks PS § 20 lõige 2 punkt 3, mille kohaselt 
võib   isiku   vahistada   kuriteo   või   haldusõiguserikkumise29  ärahoidmiseks,   sellises 
õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema 
pakkumineku   vältimiseks.   Neid  aluseid  täpsustakse  KrMS  §-s  130. Kõnealuse  paragrahvi 
lõike   1   kohaselt   on   vahistamine   kahtlustatavale,   süüdistatavale   või   süüdimõistetule 
kohaldatav   tõkend,   mis   seisneb   isikult   kohtumääruse   alusel   vabaduse   võtmises,   lõikes   2 
rõhutatakse,   et   kahtlustatava   või   süüdistatava   võib   vahistada    prokuratuuri    taotlusel   ja 
eeluurimiskohtuniku   määruse   alusel   või   kohtumääruse   alusel,   kui   ta   võib 
kriminaalmenetlusest  kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna  kuritegusid . Seega annab 
põhiseadus   vabadusõiguse   riive   õigustatud   aluse   üldise   turvalisuse   ja   kriminaalmenetluse 
tagamiseks vahi alla võtmise ehk vahistamise teel30.
Kuna   vabaduse   võtmine   on   vabadusõiguse   raske   piiramine,   näeb   kriminaalmenetluse 
seadustik vahi alla võtmise tõkendina ette põhiseaduse mõttes äärmuslikumateks juhtudeks.31 
Riigikohus on oma lahendis leidnud, et põhjendatud kuriteokahtlus on vahistuse kui kahe 
27  Renucci, J.-F.  Introduction  to the European Convention on Human  Rights : The Rights guaranteed and the 
protection  mechanism. StrasbourgCouncil  of  Europe  Publishing 2005, lk 57-58.
28 EIK 01.07.1961 otsus asjas nr 332/57, Lawless vs. Iirimaa, p 9.
29 Kehtivas õiguses kasutatakse  terminit  väärtegu haldusõigusrikkumise asemel.
30  Kolk,  T.,   Maruste,   R.  Kommentaarid   §-le   20.  –   Eesti  Vabariigi   põhiseadus.   Kommenteeritud   väljaanne. 
Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 14.1.
31 Sama.

14

põhiõiguse- üldise vabadusõiguse ja süütuse  presumptsiooni  - kõige tõsisema riive lubatavuse 
absoluutne eeltingimus32.
Riigikohus on mitmel korral käsitlenud vahistamisaluse lubatavust ning selle põhjendamist. 
Riigikohus   on   oma   lahendis    toonud    välja   vahistamise   alused.   Kohus   peab   vahistamise 
põhjendamisel   vahistamismääruses   välja    tooma    miks   võib   just   see   isik   olla   kuriteo 
täideviijaks  või  sellest  osavõtjaks, põhjendus  peab  lähtuma   konkreetsest  kriminaaltoimiku 
materjalist. Samuti peab kohus  tuvastama  ja määruses põhjendama kas kriminaalmenetlusest 
kõrvalehoidmise   või   kuritegude   jätkuva   toimepanemise   kahtluse.   Lisaks   on   riigikohus 
toonitanud, et eelnev karistatus ei saa olla iseseisvalt vahistamise aluseks.33 
Nimetatud seisukohti on riigikohus täiendanud oma lahendis nr 3-1-1-32-12, kus leitakse, et 
kriminaalasjas tõe tuvastamise takistamine ei ole iseseisev vahistamisalus34. Üldjuhul ei ole 
kriminaalkorras   karistatav   see,   kui   isik   kõrvaldab   teda   süüstavaid   tõendeid   või   esitab 
ametivõimudele ebaõigeid andmeid eesmärgiga mitte paljastada enda  kuritegu , järelikult ei 
saa sellise teo toimepanemise ohtu käsitada ka vahistamisalusena. Lisaks mainib riigikohus, et 
süüdistatava võimalik uue kuritegude toimepanemise oht peab olema põhjendatud kindlate 
asjaoludega.   Põjenduse   mõjukus   peab   olema   vastupidises   seoses   toimepandava   kuriteo 
raskusastmega.
Riigokohus   on   lisaks   märkinud,   et   võimalik   on   kuriteokahtluse   põhjendatuse   hindamisel 
tugineda    muuhulgas    ka   asjaoludele,   mida   võiks   nimetada   vabatõendiks   KrMS   §   63   lg   2 
mõttes. Aktsepteeritavaks tuleb pidada  sedagi , kui kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel 
tuginetakse   täiendavalt   ka   üldinimlikule,   kriminalistikalisele   ja   kriminaalmenetluslikule 
kogemusele.35 
EIK on oma lahendis Fox,  Campbell  ja Hartley vs. Ühendkuningriik jõudnud seisukohale, et 
vahistamise aluseks võib olla ka põhjendatud  kahtlus  olukorras, kus isiku süütegu pole veel 
tõendatud, kuid on vaja takistada põgenemist36. Mida tähendab „põhjendatud“ on iga olukorra 
puhul individuaalne, kuid mainida võib siiski, et see eeldab asjaolusid või teavet, mis jätaks 
objektiivsele vaatleja mulje, et asjaomane isik võis toime panna õigusrikkumise.
32 RKKKm 11.12.2006, nr  3-1-1-103-06 p 10.
33 RKKKm 01.02.2012, nr 3-1-1-105-11 p-d 12.1, 12.2, 22.2.
34 RKKKm 12.04.2012, nr 3-1-1-32-12 p 9.1.
35 RKKKm 11.12.2006, nr 3-1-1-103-06 p 10.
36 EIK 30.08.1990 otsus asjas nr 12383/86, Fox jt vs. Ühendkuningriik, p 32.

15

Sisuliselt   on   vahistamise   ehk   eelvangistuse   kujul   tegemist   kriminaalmenetlusõigusliku 
tõkendiga,   kriminaalmenetluse   tagamisele   suunatud   kahtlustava   või   süüdistatava 
isikuvabadust   pikemaks   ajaks   piirava   või   seda   võtva   sunnivahendiga,   mida   kohaldatakse 
kohtumääruse alusel.37. Vahistamise kohaldamine tähendab demokraatliku õigussüsteemi ühe 
alusprintsiibi,   süütuse   presumptsiooni,   samuti   üldise   vabadusõiguse   tõsist   riivet,   sest 
vahistades   võetakse   vabadus   isikult,   kelle   suhtes   pole   veel   jõustunud   süüdimõistev   ning 
vabaduse võtmist ettenägev kohtuotsus.38
Vahistamine ehk eelvangistus on isiku vabadusõiguste ulatuslik piiramine eesmärgiga tuua 
isik kohtuvõimu ette. Vahistamisega ei  anta  õiguslikku  hinnangut  isiku süüküsimusele, kuid 
antakse   eelhinnang   kavandatava   kohtumenetluse   perspektiivikusele   ning   isikust   lähtuvale 
ohule.   Vahistamine   on    preventiivne    meede   hoidmaks   ära   uute   süütegude   toimepanemist, 
tunnistajate mõjutamist, asitõendite rikkumist või põgenemist.39 
Kuna   kriminaalmenetluse   seadustik   võimaldab   ka   muid,   isiku   õigusi   ja   vabadusi   vähem 
piiravaid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid, nagu näiteks elukohast lahkumise keeld, 
kautsjon, kahtlustatava või süüdistatava ametist kõrvaldamine, ajutine lähenemiskeeld, vara 
arestimine, siis tuleb igal üksikul juhul veenduda, et vahistamine on kõige proportsionaalsem 
vahend taotletava eesmärgi saavutamiseks. 
Eelvangistust   kantakse   kinnise   vangla   eelvangistusosakonnas   või   arestimajas.   Vahistatuna 
vanglas viibiva isiku õigusi ja kohustusi reguleerivad vangistusseaduse 1., 2., ja 7. peatükk 
koos  5.   peatükis   toodud   erisustega.   Erinevalt   tavatingimustest,   mis   lubavad   kinnipeetaval 
vabalt liikuda osakonna piires, viibib vahistatu üldjuhul ööpäevaringselt lukustatud kambris 
pideva visuaalse ja elektroonilise järelevalve all40,  erandiks  on vaid aeg, mil vahistatu töötab 
või õpib. Töötamine on vastavalt VangS paragrahv 93 lõikele 7 vabatahtlik ning kui vahistatu 
avaldab soovi ikkagi töötada sõltub kõik sellest, kas vanglal on võimalus vahistatu töötamine 
korraldada, arestimajas eelvangistust kandval isikul töötamise võimalust pole. 
37 Kergandberg, E.  Sillaots , M. Kriminaalmenetlus . Tallinn: Juura, 2005, lk 208.
38  Kolk,  T.,   Maruste,   R.  Kommentaarid   §-le   20.  –   Eesti  Vabariigi   põhiseadus.   Kommenteeritud   väljaanne. 
Tallinn: Juura, 2012, § 20 komm 14.2.
39  Davies , M.  Criminal  Justice 4th ed. Essex: Pearson Education Limited, 2010, lk 291.
40 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 90 komm 1 ja 3.

16

Üldjuhul  vahistatu   ei   õpi,   kuid   alaealisele   tuleb   vastavalt   VangS  §   93  lõikele   4   vahi   all 
olemise ajal tagada põhi- ja üldkeskhariduse omandamise jätkamine, kui ta on eelvangistuses 
üle ühe kuu. Samas kursehariduse jätkamist alaealisele vahistatule ei võimaldata.41 Olenemata 
sellest, kas vahistatu töötab või õpib on tal VangS § 93 lõikes 5 kohaselt siiski alati õigus 
vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Eeltoodust johtuvalt võib järeldada, et sisuliselt 
viibib vahistatu 23 tundi ööpäevast lukustatud kambris.
Vahistatu   kamber   ei   erine   kinnipeetava   kambrist.   Kambrile   esitatavad   nõuded   tulenevad 
VangS   §   45,   mis   sätestab,   et   kamber   peab   vastama   ehitusseaduse   alusel   eluruumile 
kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale (vahistatule) kambris elutegevuseks 
vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri, samuti peab kambris olema aken 
ja   kunstlik    valgustus ,   mis   kindlustab   ruumi   piisava   valgustatuse.   Kambrile   esitatatavaid 
nõudeid   täpsustab   justiitsministri   30.11.2000   määrus   nr   72   „Vangla   sisekorraeeskirja“42 
(VSkE) § 7 lõige 1, millest lähtuvalt peab kamber sisaldama ühe- või kahekordset voodit, 
isiklike   asjade   hoiukohta,   lauda,   istekohta   igale   kinnipeetavale   (vahistatule),   riidenagi, 
võimaluse korral valjuhääldit, pesemiskohta ja WC-d. Lisaks sätestab VSkE § 6 lõige 6, et iga 
kambrisse  paigutatud isiku kohta on ette vähemalt 2,5 m2 põrandapinda.
Politsei -   ja  Piirivalveameti   haldusalas   eelvangistust  kandvate  vahistatute   õigusi  reguleerib 
lisaks   vangistusseadusele   sisaeministri   27.09.2011   määrus   nr   21   „Arestimaja 
sisekorraeeskiri“43 (ASkE). ASkE § 12 lõige 3 kohaselt on kinni peetavale isikule kambris ette 
nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda. Kõnealuse määruse § 13 lõige 1 sätestatud arestimaja 
kambri sisustus on veidi erinev vangla kambri  sisustusest . Kambri sisustusse kuuluvad: ühe- 
või kahekordsed voodid (välja arvatud kainenema toimetatute hoidmiseks mõeldud kamber), 
võimaluse   korral   laud,   võimaluse   korral   istekoht   igale   kinnipeetavale,   võimaluse   korral 
valjuhääldi, võimaluse korral riidenagi, võimaluse korral pesemiskoht, võimaluse korral WC, 
võimaluse korral isiklike asjade  hoiukoht .
Sarnaselt   kinnipeetavaga  avatakse   vahistatule  kinnipidamiskohta   saabumisel  isiklik   toimik 
ning vanglasisene isikuarve, mida vahistatul on õigus kasutada vanglasiseste olmevajaduste 
41 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 93 komm 2.
42 Justiitsministri 30.11.200 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“. RT I 2000, 134, 2139; RT I, 15.03.2013, 
27.
43 Siseministri 27.09.2011 määrus nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“.  RT I, 30.09.2011, 4; RT I, 29.12.2011, 
98.

17

rahuldamiseks.   Erinevalt   kinnipeetavast   ei   ole   vahistatul   aga   õigust   saada   pikaajalisi 
kokkusaamisi.   Vastavalt   VangS   §-dele   94   ja   95   on   vahistatul   õigus   lühiajalistele 
kokkusaamistele. 
Kokkusaamised   on   jaotatud   kolme   liiki:   kokkusaamine   isiklikes,   õiguslikes   või   ärilistes 
huvides;   välisriigi   kodaniku   kokkusaamine   oma   riigi   konsulaartöötajaga;   kokkusaamine 
kaitsja,   advokaadi,   
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #1 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #2 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #3 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #4 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #5 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #6 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #7 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #8 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #9 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #10 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #11 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #12 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #13 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #14 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #15 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #16 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #17 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #18 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #19 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #20 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #21 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #22 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #23 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #24 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #25 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #26 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #27 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #28 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #29 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #30 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #31 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #32 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #33 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #34 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #35 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #36 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #37 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #38 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #39 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #40 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #41 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #42 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #43 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #44 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #45 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #46 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #47 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #48 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #49 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #50 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #51 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #52 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #53 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #54 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #55 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #56 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #57 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #58 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #59 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #60 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #61 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #62 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #63 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #64 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #65 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #66 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #67 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #68 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #69 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #70 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #71 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #72 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #73 VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS #74
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 74 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kukynr13 Õppematerjali autor

Mõisted

aske, eik, eiõk, krms, vske, liikumis, lõputöö, siseriiklikus õiguses, riigikohus, o riigi, vangistusõigus, erialakirjanduses, vastuvõtu, jälgides raadio, eesti õiguskorras, riigikohus, riigikohus, riigikohus, nimetatud seisukohti, riigokohus, eik, vahistamise kohaldamine, vahistamine, kambri sisustus, kokkusaamised, kokkusaamist, nagu kinnipeetaval, vahistatule, nimetatud loetelu, sarnaselt kinnipeetavale, kriminaalmenetluse tagamiseks, tagamisel, vahistatutel, süüteomenetluste algupäraks, eik, 59 lisaks, menetlejaid, isikutel, võimalikest sunnivahenditest, riigikohuski, hõlmatud, isikupuutumatus, meelevaldsus, kriminaal, o riigi, eik, menetleja kohuseks, vangistusseaduses, lubatavad eesmärgid, era, eraelu puutumatusel, üksikisiku perekonna, isiku kaitse, riigikohus, riigikohus, pereliikmetel, halduskolleegium, eik, sarnaselt kirjavahetusega, riigikohus, eik, seadustega, kinnipidamisasutuses, seletuskirja160 kohaselt, vangla väliskeskkonnas, põhiseaduspärasus, vangistusseadus, riigikogu kodu, vastuvõtmisel, vanglateenistusele, vangistuseaduse eesmärgid, abinõu, eraldihoidmine, eeltoodust lähtuvalt, kuritegudeks, lahkumine, omavaheline sidepidamine, meede, riigikohus, vahistamise puhul, kohaldamine, teadupoolest, vahistatus, riigikohus, õigusemõistmise huviks, vangla hinnangul, iseäranis oluline, sellistel juhtudel, sätestatu, proportsionaalsuse põhimõte, gesetze, kinnipeetaval, organile, mõistagi, teisalt, õiguskantsler, suitsetamisest loobumine, piiratud maa, kinnipeetaval, tubakatoote mõiste, täiendkoolitused, kogumaksumuseks, teised kulutused

Sisukord

  • VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5
  • VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE
  • PÕHISEADUSPÄRASUS
  • SISUKORD
  • LÜHENDITE LOETELU
  • LÜHIKOKKUVÕTE
  • SISSEJUHATUS
  • VANGISTUSÕIGUSE REGULATSIOON
  • PÕHIÕIGUSTE JA -VABADUSTE PIIRAMINE
  • VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE
  • KOKKUVÕTE
  • KASUTATUD ALLIKAD
  • LISAD
  • [Seosviit]
  • Õiguskantsler 1.06.2012
  • /allkirjastatud digitaalselt/
  • SUMMARY

Kommentaarid (1)

tuhandik profiilipilt
tuhandik: Korralik töö
14:38 08-05-2014


Sarnased materjalid

75
doc
Kohaliku omavalitsuse õigus
125
docx
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
117
docx
Haldusõiguseõpik
190
pdf
Õiguse üldteooria
384
pdf
TÖÖLEPINGU SEADUS
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
31
docx
Riigiõigus
236
pdf
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !