Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


VANAKREEKA TEATER (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju inimese elus sõltub tema tahtest, kui palju jumalaist ?
  • Milline on rahva ja võimu, riigi ja sugukonna vahekord ?
 
Säutsu twitteris
12
VANAKREEKA TEATER
V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai
DRAAMA – kreeka keeles ’tegevus’ – kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga.
  • Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline . Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks.
    • Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski kandev inimene lootis saada selle olendi omadused, keda mask kujutas.
  • Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Tõrvikute valgel toimetati öiseid riitusi ning söödi ja joodi ohjeldamatult, kuna see pidi tagama viljasaagi ning loomade sigivuse. Pidustustel laulis 50-meheline koor (viis meest igast Atika kümnest hõimust) Dionysose altari ümber jumalale ditürambe ehk ülistuslaule, lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Kehastati ka menaade (Dionysose naissoost austajad, enamasti purjus) ja Dionysose õpetajat Seleeni (kiilaspeaga vanameest, kes armastas eesli seljas sõita, kah purjus). Kõige ees, viinamarjadega ehitud vankris istus Dionysos , käes viinamarjaväätidega ehitud kepp – türsos.

    • Dionysos – looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal ; Dionysos kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni, tema vastandiks peeti päikese- ja kunstidejumalat Apollonit, kes kehastas mõistust, teadvust ja intellekti.

  • Kreekasse levis Dionysose kultus Lähis-Idast. Enne Ateena suuri dionüüsiaid peeti südatalvel küladionüüsiaid, kus külavanem oli koorijuhiks.
  • Ditüramb sai kunstilise koorilüürika vormi.
  • Kreeka varased teatrid olid ehitatud templi lähedale (n. Delfi teater). Preestrite asemel hakkasid riitusi läbi viima mehed, kes olid pigem näitlejad kui jumalasulased. Oldi küll teadlikud näitemängu religioossest tähendusest, kuid seda hakati hindama kui kunsti ja lõpuks kui meelelahutust. Kogudus muutus ajapikku publikuks.
  • Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid , kogu mütoloogiast tuttavat ainest.
  • Kuna nii kangelased kui jumalad olid üpris vastuolulised, on see hea materjal dramaatilise pinge ja konflikti loomiseks.
  • Kõigi kreeka näidendite sündmustik oli publikule hästi teada. Seetõttu ei vaadatud teatris mitte uudset lugu, vaid seda, kuidas draamakirjanik tuntud lugu oli interpreteerinud ning kuidas mängisid näitlejad ja laulis-tantsis koor. Tuldi kaasa elama, puhastuma ( katarsis ).
  • Antiikdraama žanrid on tragöödia (kr tragos ’sokk’ ja ode ’laul’, sõna tuleb küladionüüsiast, kus esimesel päeval ohverdati sokk või anti see viimasel päeval auhinnaks) ja komöödia (kr komos ’meestesalgad’).

    TRAGÖÖDIA
  • Sündis VI sajandil, mil poeet , näitleja ja lavastaja Thespis lisas Ateenas 534. a. Suurte Dionüüsiate puhul kooriettekandeile näitleja (tema ise see austatava jumala või kangelasena oligi – see oli erakordne ka seetõttu, et esimesena pühitsemata inimestest söandas ta jumalat kehastada), kes astus koorijuhiga (korüfee) dialoogi ning tõi nõnda esinemisse dramaturgilise elemendi. Esimene tragöödia oli sündinud! Thespise nimi sai näitlemise sünonüümiks: Thespise kunst ; Thespise rüü tähendas teatrikostüümi.
  • Seega oli draama esialgu koorimeelika haru. Ka Thespis alustas ditürambilise koori juhina .
  • Edaspidi draamaelementide osa aina kasvas, koorilaulu ülev-pidulikest elementidest kujunes TRAGÖÖDIA ( ehkki algselt võis tragöödia olla ka lõbusasisuline), lõbusamad laulud arenesid aga KOMÖÖDIAKS.

    • V sajandil pidi näitekirjanik Phrynichos trahvi maksma, kui tema kirjutatud tragöödia oli publiku nutma ajanud, sest ta oli lõbusa jandi ära rikkunud.

  • Ikka V sajandil muutus tragöödia selleks, mis ta praegu on. Ainevaldkond laienes kogu mütoloogiale ning kangelaste vooruste ja vägitegude kõrval hakati rõhutama ka inimelu kannatuslikku külge.
  • Tragöödiate kõrvale tuli IV sajandil lõbus ja ropp SAATÜRDRAAMA. Sellest žanrist on vähe teada, kuid tõenäoliselt kommenteeris see nilbelt ja koomiliselt tragöödiate peateemat.
  • Tragöödia erines koorilüürikast eelkõige selle poolest, et selles osales näitleja, kes kooriga repliike vahetas, koorile lava taga toimunud sündmustest teadustas ning eri isikuid kehastas. Niisugust esinäitlejat nimetati protagonistiks.
  • Koor oli tragöödia süžeele vastav isikute rühm. Koor esitas oma osa lauldes, näitleja deklameeris.
  • Tragöödia arenedes koori osa väheneb, näitleja osakaal suureneb ning näitlejaid tuleb juurde. Teise näitleja olevat tragöödiasse toonud Aischylos ning kolmanda Sophokles . Koor jääb antiiktragöödias siiski püsima ning selle laulud jaotavad tragöödia osadeks :

    • Tragöödia algab proloogiga – tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad.
    • Sellele järgneb parodos – avalaul, mille esitab lavale saabuv koor.
    • Järgnevad episoodid -- näitlejate kõnelised dialoogid omavahel või kooriga (enam-vähem nagu praegu vaatused), mis vahelduvad kooripartiidega. Vahel laulab näitleja ühes kooriga – enamasti traditsioonilisi nutulaule.
    • Stasimonid – koorilaulud episoodide vahel
    • Kommos – näitleja ning koori vaheline lauldav osa.
    • Etenduse lõpetab viimane episood ja koori lahkumine – eksodos (kr exodos ’väljaminek’).

  • Aristotelese järgi („ Poeetika “) pidi tragöödia kaastunde ja hirmu kaudu tekitama katarsise (kr katharsis ’puhastus’), s.t vaataja vabaneb erutusest, tema hing puhastub, tunded õilistuvad.
  • Kuna antiikteatris etendusel vaheaegu polnud ning koor kohalt ei lahkunud, kujunes loogiliselt välja nii, et tragöödia tegevus pidi toimuma ühe päeva jooksul ja samas kohas. 16. sajandil hakati seda põhimõtet nimetama aja- ning kohaühtsuseks. Aristoteles rääkis ka tegevusühtsusest, eelistades niiviisi ülesehitatud draamasid episoodilistele.
  • Vanakreeka draama kirjutati värssides. Dialoogides kasutati jambilist trimeetrit, mis koosnes kolmest meetrumist, igaühes kaks jambi: υ — υ — υ — υ — υ — υ —

    Vahel asendati värsi algupoolel lühike silp pikaga ja pikk kahe lühikesega.
  • Teatris esinemine oli prestiižne ning näitleja seisus auväärne, sest teatrietendusi käsitati osana riiklikust kultusest. Näitlejaiks võisid olla vaid vabad kodanikud ning neile anti teiste kodanikega võrreldes eesõigusi, näiteks vabastati maksudest. Näitlejaile maksis palka riik.
  • IV sajandil, kui asutati rohkesti teatreid , kasvas ka kutseliste näitlejate arv ning loodi isegi kutseorganisatsioone – nn Dionysose meistrite ühinguid.
  • Ateena suured dionüüsiad kestsid kokku kuus päeva, neist kolm viimast olid pühendatud draamaetendustele, toimusid võistlused. Ettevalmistused algasid ligi 10 kuud varem. Võistelda soovivad luuletajad esitasid oma tööd ametnikele, kes esitatavad näidendid välja valisid. Võistlema valitud luuletajaile määrati loosiga esinäitleja ning koreeg.

    • Võistles kolm poeeti , igal päeval üks, kolm koreegi (finantseerijat) ja kolm protagonisti.
    • Iga autor esines nelja teosega: kolmest tragöödiast koosneva triloogia ning neile lisanduva ühe saatürdraamaga (kõik 4 kokku moodustasid tetraloogia ). Viimase puhul oli koor kostümeeritud saatürideks.
    • Võistlustel osaleja pidi lisaks tekstile looma ka muusika ja määrama lavalise liikumise, olema ise lavastajaks ning esialgu ka näitlejaks.
    • Võistlema lubati vaid uusi näidendeid ning need olid mõeldud ühekordseks esitamiseks .
    • Kümneliikmeline žürii valiti erilisest kodanike nimestikust liisuga . Žürii otsustas teoste kvaliteedi üle ning määras 1., 2. ja 3. koha, kusjuures kolmandat kohta tõlgendati kui läbikukkumist.
    • Auhinnaks oli honorar ja seda said kõigi kohtade omanikud.
    • Etendusi finantseeris keegi rikas kodanik – koreeg – ja see oli ühiskondlik kohustus.
    • Vaatajaiks pääses kogu vaba elanikkond.
    • Teatripaik anti rendile eraettevõtjale, kes pidi hoolitsema selle remondi ja korrashoiu eest. Seetõttu müüdi etendustele ka pileteid, kuid vaesemad said nende ostmiseks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    VANAKREEKA TEATER #1 VANAKREEKA TEATER #2 VANAKREEKA TEATER #3 VANAKREEKA TEATER #4 VANAKREEKA TEATER #5 VANAKREEKA TEATER #6 VANAKREEKA TEATER #7 VANAKREEKA TEATER #8 VANAKREEKA TEATER #9 VANAKREEKA TEATER #10 VANAKREEKA TEATER #11 VANAKREEKA TEATER #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor unustamiseks Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    8
    docx
    Vanakreeka teater
    52
    doc
    Vana-Kreeka
    15
    doc
    Antiikaja teater
    17
    odt
    Antiikteater
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    24
    doc
    Üldine teatriajalugu I sügis
    38
    docx
    Maailmakirjandus I-Antiik-Kordamisküsimused 2016
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun