50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ingrid Leichter
Õppematerjali autor
Saksa-Rooma keisriga võrdseks. Võimu äärmise tsentraliseerimise katsetega paistis esimesena silma Ivan Julm, kuid tema reformid päädisid vaid mõtlematu julmusega oma rahva kallal ja olid üheks põhjuseks, miks peagi pärast tema valitsusaega ootas Venemaad segaduste aeg. Tunduvalt edukamalt asus absolutistlikke ja muid reforme ellu viima Peeter I, kes võitis Rootsit Põhjasõjas, tagades sellega oma riigile suurriigi staatuse, ning püüdis Venemaad euroopastada. Peeter polnud valgustatud, küll aga ilmselt euroopalikus mõttes absoluutne monarh, eriti seetõttu, et enamikule tema reformidest oli eeskujuks Rootsi. Tema surma järel algasid riigis taas sisesegadused, nõndanimetatud paleepöörete ajajärk, kus valitsejad vahetusid suhteliselt kiiresti ja enamasti mängis sealjuures pearolli Kaardivägi. Olud stabiliseerusid alles Peetri tütre Jelizaveta Petrovna ajal (valitses 17411762), kuid temagi sõltus Kaardiväest ega omanud absoluutset võimu. *Katariina II
Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614
Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur Rahvastik, perekond, seisused, majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal. Jean Bodin Prantsuse jurist, absolutismi teoreetiline põhjendaja ,,Kuus raamatut riigist" Louis XIII absolutismi algus 1624
· Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul avaldus see Prantsusmaal, Inglismaal aga võis absolutismi jooni leida vaid kodusõja eelsel ajal. Absolutism avaldus ka nõrgemal kujul Skandinaavias · Absolutistlik riigikord omistub kõige paremini prantsuse kuningale Louis XIV-le kuuluv lause ,,Riik, see olen mina" · Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ja sageli ka kirikupea · Absolutistliku riigikorra oluliseks teoks sai alaline sõjavägi · Majandus põhines merkantilismil õpetus, mille kohaselt sõltub heaolu kulla ja
Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist demokraatia kui rahva võim,
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM KARL KAHM VIII a klass ABSOLUTISM referaat Juhendaja: Sirje Promet Tallinn, 2009 Sisukord Absolutismi definitsioon 3 Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused 3 Absolutismi periodiseering 4 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal 5 Valgustatud absolutism Rootsis 6 Louis XIV absolutism 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20.
Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgustusideoloogiale oli omane uus Saksa-Rooma keisririik:Esindusorgan humanism. Valgustajate vanema põlvkonna Riigipäev koosnes kolmest kuuriast. Riigipäev ei ideoloogiks oli Voltaire. Ta rõhutas ka olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isikuvabadust. Tema poliitiliseks ideaaliks oli isegi vaimulike esindust. 16131640 ei kutsunud valgustatud absolutism.Montesquieu keiser Riigipäeva kokku. 1663 istus peateoseks kujunes 1748.a. avaldatud Regensburgis koos alaline Riigipäev. Riigipäeva ,,Seaduste vaim". Montesquieu analüüsis tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga kolme peamist valitsemisvormi, mis tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust tema arvates olid despootia. Ideaalseks Esile tõusid kolm suuremat riiki: Saksimaa,
1701. aastal krooniti Friedrich III ja temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Brandenburgi kuurvürstiriik muutus Preisi kuningriigiks. 1700. aastal asutati filosoof G. W. Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia. Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sain Friedrich Wilhelm I, tuntud kui ka Sõdurkuningas. Ta püüdis luua tohutu suurt sõjaväge. Armee jaotati üle maa paiknevateks garnisonideks. 1717. aastal kehtestas ta üldise koolikohustuse. Valgustatud valitsejaks oli Friedrich II, tuntud ka kui Vana Fritz. Ta suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse. Talurahvapoliitikas pidas oluliseks muuta teotöö mahtu ja takistada talumaade mõisastamist. Rajati palju uusi külasid ja talusid. Kirjalik kohtuprotsess asendati suulise menetlusega. Jätkus ka koolihariduse areng, sellega seoses töötati välja "Maakoolide reglement", ehitati palju uusi koolimaju, kui õpetajatest oli puudus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid