VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL (0)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Milles seisnes ?
  • Miks  kolooniaid  vallutati ?
  • Millest need tulenesid ?
  • Kuidas lahendati ?
 
Säutsu twitteris

VAIMUELU  POOLA JA ROOTSI AJAL 
 
 
Vaimuelu Poola ajal 
Vastureformatsioon : taastatakse katoliku usk, 1583  rajatakse  Tartusse jesuiitide 
gümnaasium, rajatakse tõlkide  seminar  
Jesuiidid  ­ katoliikliku  mungaordu  ​Societas Jesu​  liikmed. 
○ Ordu asutati 1540. aastal  paavst   Paulus  III bullaga. 
○ Eestvedajaks  Ignatius   Loyola  koos kuue sõbraga 
● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9  preestrid
○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes  Esto
 
Vaimuelu Rootsi ajal 
● Luteri usk. 
XVII  sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli 
katoliiklus  omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele 
see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati 
näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. 
Joachim  Jhering ­ Eestimaa piiskop, kes töötas siinmail välja range 
kirikukaristuste süsteemi. 
 
Pühajõe mäss, 1642 
Urvaste  kihelkonnas Osula külas toimus suur talurahvarahutus eestlaste poolt 
pühaks peetud  Võhandu  ehk Pühaj õele  mõisniku ehitatud vesiveski pärast. 
Pärast  veski  ehitamist oli maad tabanud ikaldus ning talupojad pidasid seda 
kättemaksuks  jõe rüvetamist eest. Nad hävitasid tammi ja veski ja kohale tuli ka 
sõjavägi, kes talupojad vaigistas. Kohalik  pastor  kirjutas: “Talupojad ei tea midagi 
Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, 
ebajumalad ja nõidus ületavad igasuuse piiri.” 
 
Nõiaprotsessid , viimane 1699. 
 
Hermann   Samson  ­  Liivimaa  vaimulik ja  teoloog , esimene Rootsi­aegne  Liivimaa   luterlik  
superintendent
 
Johann  Fischer  ­ Liivimaa  kindralsuperintendent  
 
Bengt   Gottfried   Forselius  ­  1684 . aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas 
rahvakoolmeistrite  seminari , et ette valmistada eesti  maarahva  jaoks köstreid ja 
koolmeistreid. Kuna ka lätis organiseeriti taoline õppeasutus, võis nende ettevõtmiste 
toetajaks olla  kindral  superintendent Fischer. 
 
 
 
 
VAIMUELU VENE AJA ALGUSES 
 
 
Luteri  kirik  Põhjasõja­järgsetel aastatel 
● Vaimuelu kandja 
● Probleemid: kirikuhooned hävinud, õpetajatest puudus 
Pietism  ­ oli saksa protestantismi  vabadusliikumine  17. ­ 9. sajandil. Pietismi 
peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema läbi intensiivse 
suhte Jeesusega. Pietsimile on omane  individuaalsus  ning teadmine inimliku 
eksistentsi raskustest ja lõhestatusest. 
 
Vennaste ­ ehk hernhuutlaste liikumine 
● 18. sajandist Kesk­Euroopast pärinev  protestantlik  äratusliikumine 
Vennastekogudused  kutsusid üles jumalakartlikkusele, siirale usule ja rõõmsale 
vagadusele ning rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust. Oluline osa 
oli usulise kirjanduse lugemisel ja  kirjutamisel , samuti lugemis­ ja 
kirjutamisoskuse levitamisel. 
 
Vennastekoguduste  positiivne mõju eestlastele: 
● Kõrge  moraalkõlblus  ja  karskus  
● Lugemise­ ja kirjaoskuse tähtsustamine 
● Sotsiase eneseteadvuse tõus 
● Usuliste tõekspidamiste mõistmine ja rakendamine 
Eneseteostuse  võimalused 
 
Vennastekoguduste negatiivne mõju eestlastele: 
● Rahvakultuuri  vaenulikkus  
● Usulised äärmused 
● Teatud  vastandumine  ühiskonnale 
 
Teoloogiline   ratsionalism  ja  valgustus  
● 1750. aastate paiku jõudis Eestisse teoloogiline ratsionalism 
● Ratsionalism rõhutas asjalikkust, õpetust, praktilisust 
Ratsionalistid   nägid  ühiskonna probleemida  allikana  sotsiaalset ebavõrdsust 
 
Johann Georg  Eisen  von  Schwarzenberg  
● Propageeris talupoegade hulgas puuviljakasvatust 
● Õpetas välja  rõugete  vastu kaitsepookijaid 
● Tegeles juurviljade kasvatusega 
● Oli äge pärisorjuse vastane 
 
August Wilhelm Hupel 
● Põltsamaa pastor,  literaat  
 
Johann Gottfried  Herder  
● Saksa kirjanik ja  filosoof . Tegeles eelkõige poliitilise filosoofiaga 
● Tegeles eesti  rahvaluule  tutvustamisega 
 
August von  Kotzebue  
● Saksa  näitekirjanikprosaistpublitsist , teatrijuht ja Venemaa keisririigi 
riigiametnik  
● 1784. aastal asutas esimese teatritrupi Eestis 
 
Rahvaharidus  
● 1739,  koolikorraldus : 7­12 a lapsed peavad käima koolis, kui kodus lugemist 
selgeks ei saa 
● 1764, koolikorraldus: rahvakooli rajamine kõikidesse suurematesse mõisatesse 
● Kirjutamisoskus oli 18. sajandil  haruldane  
 
Maakeelne   kirjasõna  
● 1715, Uus  Testament  põhjaeesti keeles 
● 1739, Anton Thor Helle tõlgitud  piibel  põhjaeesti keeles 
Friedrich  Gustav  Arvelius  “Üks Kaunis Jutto­ ja Öppetusse­ Ramat ”, “Ramma 
Josepi Hädda­ ja Abbi­Ramat. Ehk maggused ja tullusad juttud ja öppetused, 
kuida ma­rahwas woib röömsaste ellada, ausal wisil rikkaks sada, ja isse 
ennesele ja mu rahwale monnesugguses häddas ja wiletsusses abbi tehha” 
● Nõuanderaamatud 
● Friedrich Wilhelm Willmanni teosed populaarsed 
 
 
Talurahva  omavalitsus  
 
Talurahva reformide põhjused 
● Pärisorjusliku mõisamajanduse kriis 
● Mõisnike luksuslik eluviis 
● Sisepinged 
Pärisorjus  kahandas Lääne­Euroopas tsaarivalitsuse autoriteeti 
● Valgustusideede mõju 
● Aleksander I ja keskvalitsuse hoiak 
 

1802 regulatiiv “Iggaüks…” 
● Kehtis Eestimaa kubermangus 

● Esimene talurahva seadustik 
Talupoeg  sai õiguse vallasvarale 
● Talude pärandatav kasutamisõigus, kui  koormised   tasutud
● Piirati talupoegade müüki 
 

1804 talurahvaseadused Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes 

● EM kordas 1802 aasta seadus 
● Pandi alus teokoormiste normeerimisele 
● Keelati talupoegade  võõrandamine  maast lahus 
● LM­i loodi ka  vallakohtud  
● LM­i samuti talupoegade õigus vallasvarale ja talude pärandatav kasutamisõigus 
● Tulemused 
○ Kujunes huvi jõukuse suurendamise vastu 
○ Kasvas  eneseteadvus  ja õiglustunne 
○ Esimesed sammud talurahva omavalitsuse kujunemisel 
○ Püsima jäi pärisorjus 
 
Pärisorjuse kaotamise seadused 
● 1816  Eestimaal  
● 1819 Liivimaal 
● Talupoeg vabastati pärisorjusest maata 
● Perekonnanimede panek 
● Maad tuli rentida mõisniku poolt kehtestatud hinnaga 
● Piirati liikumisvabadust 
● Ühe mõisa küladest moodustati  vallad  
 
● Tulemused: 
○ Kasvas  enesekindlus  
○ Halvenes majanduslik olukord 
Talumajandus  kurnati viimseni välja 
○ Võim ja õigus tulid talupojale lähemale 
 

1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal, 1865 Saaremaal 
● Maa jagati mõisamaaks ja talumaaks 

● Talumaade mõisamaade külge  liitmine  keelati 
● Talupoegadele anti õigus talusid päriseks osta 
○ Kõige esimesed  talud  osteti  Karksi  kandis 
● Teorendilt raharendile üleminek 
● Algas talude krunti ajamine 
○ Mõõdeti talude piirid täpselt välja 
● Taluperemees vabastati  teotöö st. 
● Tulemused: 
○ Algas maade päriseks  ostmine  
○ Süvenema hakkas varanduslik  kihistumine  
○ Turusuhete areng 
○ Algas  palgatöö jõu ulatuslikum kasutamine 
 
Muud seadused 
● 1861 kaotati pärisorjus Venemaal 
● 1863  passiseadus  
○ Inimesed saavad liikumisvabaduse isikut tõendavate dokumentide näol 
● 1865 keelati mõisniku  kodukariõigus  
○ Mõisniku õigus talupoegi füüsiliselt  karistada  
● 1866  vallaseadus  
○ Valla  omavalitsused  vabanesid mõisniku eestkoste alt 
● 1868 keelati maa rentimine teotöö eest. 
 
   
VAIMUELU 
 
Tartu Ülikool 
● Asutati 1632 
● Taasavati 1802 
● Neli  teaduskonda : usu­, arsti­, õigus­ ja filosoofia  teaduskond  
● Õppetöö saksa ja ladina keeles, 1892. aastast vene keeles 
● Ülikooli esimene rektor: Georg Friedrich  Parrot  
 
Haridusolud  
● Vallakool 
Kihelkonnakool  ­ eesmärk oli külakoolides saadavate teadmiste täiendamine ja 
nende teadmiste andmine, mis valmistaks ette tulevasele maaelule ja 
põllumajandusele 
Kreiskool  ­ ülesandeks oli õpilaste gümnaasiumi astumiseks ettevalmistamine, 
erinevates seisustest lastele nende seisuse ja elukutsekohase hariduse 
andmine. Õppetöö toimus saksa keeles 
● Gümnaasium 
● Ülikool 
● 19. sajandist kohustuslik kooliusundus 
 
Eestikeelne kirjasõna 
● Esimene eestikeelne ajaleht ­  Tarto  maa rahva Näddali­Leht, 1806 
● 1857,  Perno   Postimees  ­ Johann  Voldemar   Jannsen  
● 1843, Ahrensilt uus eesti keele grammatika, mis põhines põhjaeesti keskmurdel 
 
Kiriklikud  olud ja  usuliikumine  
● Levinud luteri usk 
● Ametlik  riigiusk  ­ kreeka­katoliku õigeusk 
● Populaarne  vennasteliikumine  
● 1850ndatel levis nn Maltsveti liikumine, rajajaks Juhan Leinberg 
 
Baltisaksa   kultuurielu  
● Karl August  Senff  (1770, Kreypau,  Preisimaa  ­ 1838, Tartu) 
○ Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 1802­1818 
Professor  1818­1838 
○ Eriala õppis ta Leipzigi,  Halle  ja Dresdeni  koolides  
● Arhitektuuris valitses  klassitsism  ­ Saku, Aaspere, Raikküla mõisad 
Rahvusliku  haritlaskonna  kujunemine 
Estofiilid  ­ baltisakslastest eestihuvilised 
● Friedrich Robert Faelhmann (1798 ­ 1850) 
○ Eesti  kirjamees  ja arst 
● 1838, Õpetatud Eesti Selts ­ asutajaks Faelhmann 
● 1842, Eestimaa  Kirjanduslik  ühing 
● 1863, Kalevipoeg 
 
 


RAHVUSLIK LIIKUMINE 
 
Mõõdukas 
● Esindaja enne venestamise algust ­ Jakob  Hurt  
● Keskuseks Tartu 
● Koondus ajalehe “Postimees” ümber (Jaan  Tõnisson
○ Üks mõjukaimaid juhte oli  Villem   Reiman  
○ Toonitati usu,  kõlbluse  ja  rahvusluse  tähtsust 
○ Hoiduti sekkumast suurde poliitikasse 
○ Kutsuti üles lähtuma Eesti huvidest 
○ Ei märgatud ühiskonda mõjutavaid sotsiaalseid vastuolusid 
○ Eitati töölisküsimus ja klassivõitlust 
○ Astus välja venestamise ja saksastamise vastu 
○ Propageeriti eesti keele kasutamist haritlaskonna hulgas 
○ Asutati Eesti Rahvameelne  Eduerakond  (1905) 
○ Tähelepanu ei pööratud vaesematele kihtidele 
● Toetasid  haritlaskond , Lõuna­Eesti jõukamad talupojad,  linnakodanikud  
● 1905. aastal nõuti 
○ demokraatlikult valitud rahvaesindust 
○ Eesti ühendamist ühtseks  kubermanguks  
○ baltisakslaste eesõiguste piiramist 
○ riigimaade jagamist rahvale 
○ valitsuse abi talude päriseks  ostmisel  
○ toetati konstitutsioonilist monarhiat 
 
 
 
 
Radikaalne  
● Esindaja enne venestamise algust ­  Jakobson  
● Eestvedajaks ajaleht  Teataja  ( Konstantin  Päts) 
○ Reaalpoliitilisem 
○ Keskenduti majandus­ ja sotsiaalküsimustele 
○ Leiti, et eestlaste  rahvustunne  on nõrk majanduslike  positsioonide  nõrkuse 
tõttu 
○ Sooviti tõrjuda baltisakslasi välja majandusest ja poliitikast 
○ Ei hoidutud suurest poliitikast 
Eduard   Vilde , Anton  Hansen   Tammsaare , Jaan  Teemant  
○ Oldi valmis tegema vene demokraatlike jõududega koostööd 
○ Ei eitatud klassivõimaluse olemasolu, nägid sotsiaalseid probleeme 
● 1905. aastal nõuti 
○ Rahva relvastamist 
○ Taheti  demokraatlikku  riiki 
○ Taotleti lisaks riigimaadele ka rüütelkonna­ ja kirikumõisate maade 
jagamist 
○ Keelduti maksude maksmisest 
○ Keelduti kroonuteenimisest 
● Radikaale toetasid Eesti haritlaskond, linnakodanlus ja tööstustöölised 
 
 


AASTA 1905 
 

1905. aasta revolutsioon 
 

Ajend :​  Verine  Pühapäev ­ rahumeelse demonstratsiooni  tulistamine  Peterburis 1905. 
aasta 9. jaanuaril. 
 
Milles seisnes? 
Palvekirjade  esitamine 
● Streigiti 
● Maal hävitati mõisavara 
● Mässati 
 

16. okt 1905​ Uuel Turul toimus rahvakoosolek, mis lõppes 94 inimese surmaga ja 

haavatuid oli u. 200 
 
 
Tulemused:  
Revolutsioon  suruti  karistussalkade  abil maha. 
● Suleti ajalehti, erakondi 
● Rahvas aktiviseerus 
● Mitmeid mõisaid rüüstati 
● Venemaal tuli kokku  riigiduuma  ­ rahvaesindus 
○ Sinna läksid ka Eestist esindajaid 
 
 
Vene­Jaapani sõda 
 
Venemaa impeeriumil on  erijooned  
● Venemaa on sajandite jooksul laienenud võideldes välisvaenlase vastu, samas 
kui näiteks Inglismaa on laienenud maid vallutades. 
 

1891. aastal hakatakse ehitama Siberi raudteed ­ maailma pikimat raudteed. 

Raudtee  läks läbi Hiina, et oleks lühem ja odavam. 
● Võimaldas viia väed kiiresti Hiina pealinna lähedale. 

1894. aastal tungis Jaapan Hiinale Korea tõttu kallale ja sai Korea enda valdusesse. 

Jaapan sunnitakse loobuma oma mitmetest uutest vallutustest tänu Euroopa riikide 
survele. 
 
Vene­Jaapani sõda 
● 8. 02.  1904  ­ 5. 09. 1905 Venemaa Impeeriumi ja Jaapani Keisririigi vahel 
● Venemaa tiriti sõtta tahtmatult, kuid tegi kõike, et sõda toimuks. 
● Sõja alguseks peetakse Jaapani rünnaku Venemaa sadamalinnale Port Arthurile. 
○ Kolm tundi hiljem teatas Jaapan ametlikult sõjategevusest 
● Sõja lõpetas Portsmouthi rahu (sõlmitud 5. 09. 1905), mis sõlmiti Ameerikas. 
● Sõja võitjaks arvatakse Jaapanit, kes rahulepingu sõlmimisel sai endale juurde 
mitmeid uusi maa­alasid nagu Mandžukuo (Hiina kirdeosas), Lõuna­ Sahhalin  ja 
Kurili saared, lisaks veel Liaodongi poolsaare rendiõiguse ja ülemvõimu  Koreas
● Sõjas osales arvukalt eestlasi, tsaariarmee kaadriohvitseride seas oli mitu 
tulevast Eesti sõjaväe kindralit (Jaan  Soots , Aleksander Tõnisson, Ernst  Põdder
● 7500 eestlast sattus 1904. aasta suvise ja sügisese tagavaraväelaste 
mobilisatsiooniga, sõjas kõige rohkem. 
 
 
August  Kitzberg  
 
Tuulte  pöörises  
Kitzbergi  esimene väljapaistev  draama  
● Keskendub külaühiskonna temaatikale, kus  omandiõigus  põhjust vastuolusid 
● Põhiintriigis Soosaare renditalu perepoeg Jaan, kes on snnitud isamajast 
lahkuma ning teenib näidendi alguses samas sulasena. 
● Soosaare peretütre  Leena  armastuse pärast võitleb ta naabertalu peremehe 
Kaarliga. 
 
Elas lapsena Penuja külas Niitsaadul 
● Penuja kirjutas kuulsaks teosega “Ühe vana “ tuuletallaja ” noorpõlve mälestused” 
● Vend Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse. 
● Vastuolu tõttu mõisniku Peeter Widriksiga koliti Karksi valda Pöögle­Maiele. 
 
Looming 
● Valitud  näidendid  1943 
Külajutud  1971, 2002 
Libahunt  1969, 1911 
● Piibelehe­Neitsi 1969 
● Libahunt.  Kauka  jumal 1976 
● Lastejutte 1979, 2002 
● Kuri kuningatütar 1986 
● Valik lühijutte ja näidendeid 1997 
● Piibelehe­neitsi ja teisi  jutte  2001 
● Panga­Mart ja  Liba ­Kaarel 1894 
● Rätsep Õhk 1903 
● Kauka Jumal 1915 
 
 
IMPERIALISM  
 
Üldiselt mõistetakse imperialsimi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu­ ja 
mõjupiirkonna laiendamiseks 
Marksistliku käsitluse järgi on imperialism kapitalismi viimane staadium, millele järgneb 
sotsialistlik revolutsioon 
Imperialismiajastuks peetakse sageli 19. saj. kuni 20. sajandi keskpaigani. 
Š ovinism  ­ marurahvuslus; oma rahvast peetakse teistest  rahvustest  paremaks. 
● Peetakse ka Esimese Maailmasõja põhjuseks 
 
I maailmasõja põhjused 
Urbaniseerumine  
Moderniseerumine  
● Marksistide arvates imperialism 
● Ebaühtlane majanduslik areng 
● Parteistumine 
Natsionalism  
● Tüli kolooniate jagamise pärast 
 
Miks  kolooniaid  vallutati? 
● Majanduslikud põhjused (Odav  tooraine  ja  tööjõud ; uued  turud  oma kaupadele) 
● Liigse rahvastiku väljaviimiseks 
● Kolooniate  omamine  oli prestiižne 
Vallutajate   strateegilised  huvid 
● Valitseja/eliidi auahnus 
Rassiline  kõrkus ( pärismaalased  ei saa endaga hakkama) 
● Soov pärismaalasi “tsiviliseerida” 
 
Saksamaa 
● Liitude loomine:  1879  Saksamaa ja Austria­Ungari  liiduleping  
● Esimene  Maroko  kriis (1905­1906) 
● Teine Maroko kriis (1911) 
● Kõrvale jäänud kolooniate jagamisest 
 
Maroko kriis 
● Osalejad:   Saksamaa ja Prantsusmaa 
● Põhjus: Prantsusmaa esitas Maroko sultanile reformide kava, mille  elluviimine  
tugevdanuks Prantsusmaa positsioone  Marokos  
● Tulemus: Saksamaa  nõustus  Prantsuse protektoraadi kehtestamisega Marokos, 
vastutatuks sai Saksamaa osa Prantsuse Kongost 
 
Inglismaa 
● 19. saj. kõige rohkem kolooniaid 
● Suur sõjalaevastik ja  relvastumine  
● Buuri  sõjad  (1880­1881; 1899­1902) 
● 1904 Prantsusmaa­Inglismaa leping 
● 1907 Inglismaa­Venemaa leping 
● Iiri küsimuse teravnemine 
 
Esimene Buuri sõda    1880­1881 
● Kokkupõrge  brittide  ja buuride vahel 
Buurid  ehk afrikandrid ­ Lõuna­Aafrika valged elanikud 
● Buurid võitsid ja said Transvaali piirkonnale omavalitsuse ja  autonoomia  
 
Teine Buuri sõda     1899­1902 
Suurbritannia  koloniaalsõda Buuride vabariikide vastu 
● Buurid said lüüa, Lõuna­Aafrika jäi Briti Impeeriumi koosseisu. 
● Buuridele anti õigus oma emakeelt kasutada koolis ja kohtus 
● Inglismaa autoriteet sai kahjustada 
● Buurid kasutasid gueriljasõdade taktikat 
 
Prantsusmaa 
● Maroko  kriisid  
● 1904 Inglismaa­Prantsusmaa liiduleping 
● Prantsuse­Preisi sõjas 1870­1871 jäi Prantsusmaa Preisimaale alla ning kaotas 
Elsass ­Lotringi e. Alsac­Lorraine 
 
USA 
● Ajas Euroopa suunal isolatsionismipoliitikat 
● USA­d ei huvitanud Euroopas toimunud, samas huvitas väga Ameerika  mander  
● 1898­1899 toimus sõda Hispaaniaga ja nendelt vallutati Puerto Rico,  Kuuba  ja 
Filipiinid  
● Kasvas huvi Vaikse ookeani regiooni vastu 
 
Jaapan 
● Toimus Vene­Jaapani sõda 1904­1905, Jaapan sai Mandžuuria 
1910 . aastal annekteeris Korea 
 
Imperialismiajastu  
● 19. saj lõpul mõjutas maailma arengut oluliselt rahvusluse levik mitmed 
rahvusriigid  
● Esialgne demokraatlikuse idee asendus peagi oma rahvuse paremaks 
pidamiseks 
● See andis omakorda õigustuse imperialismile ­ suurriikide püüe saavutada suurt 
mõjuvõimu maailmas 
 
Tehnika areng 
● Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikusega tööpinke, mis pani aluse 
seeriatootmisele 
● Kiirendas nt.  Fordi  autotootmist ­ auto valmistamiseks kulus enne mitu päeva, 
seejärel muutus aga asi tundide küsimuseks. 
 
Lennunduse areng 
● 1900. a. tegi esimese lennu Zeppelini õhulaev 
Vendade  Wrightide lennuk 
 
Raadio 
● 1895 jõudis eetrisse Marconi esimene raadiosaade 
● Raadiosignaali  leiutamine  ei olnud tähtis vaid sõjaväele, vaid ka nt 
laevakompaniidele, ärimeestele, ajakirjandusele jne. 
● Tänu info liikumisele eetri kaudu muutus maailm väiksemaks ja 
kättesaadavamaks
 

1912. a. uppus hukkumatuks peetud ookeaniaurik Titanic 
 

Maailma majandus 20. sajandi algul 
● Toodetud teenuste ja kaupade hulk oli sajandiga kahekordistunud 
● Majanduse areng oli kiireim, samas aga ka ebaühtlaseim kui kunagi varem 
● Majanduse kasvu soodustas raudteevõrgu tihenemine, tagati odavamad hinnad 
● Oluliseks sai ka sadamate ja kaubandusfirmade areng 
 
Globaliseerumine 
● Majanduse areng muutis riigid üksteisest sõltuvaks 
● Rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku 
● Tööstus muutus rahvusvaheliseks 
● Seetõttu arvati, et suured sõjad on  mõttetud  ja isegi  võimatudmajandusele  oleks 
see tähendanud katastroofi 
 
Ühiskondlikud liikumised 20. sajandi algul 
● Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi ­ proletariaadi ehk palgatööliskonna. 
● See klass hakkas järjest enam oma õiguste eest seisma 
● 20. sajandi alguseks ei olnud ühelgi valitsusel võimalik seda gruppi ignoreerida 
● Rahvusvahelises töölisteliikumises kujunees välja mitmeid suundi ( marksism
leninismanarhism  jm) 
● Sõja ülistamine muutus järjest populaarsemaks 
● Igavast  argipäevast  väljapääsuna nähti kõike purustavat ja puhastavat võitlust ­ 
sõda, mis lõpetab kõik sõjad. 
Nietzsche  ­ ülistas julma, rõõmsat jõudu 
 
Marksism 
● Karl  Marxi  poolt välja töötatud sotsialistlik teooria 
● Kuulutas valitseva klassi (kapitalistide) ja vaestöölisklassi (proletariaadi) 
vahelised majanduslikud vastuolud avaliku klassivõitluse  eelduseks
 
Anarhism 
● Näeb anarhias ühiskondlikku ideaali 
● Eitab riiki, ühes sellega ka igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. 
 
Leninism 
● Lenini poolt  marksismi  tõlgendamiseks loodud ideoloogia 
● Kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude Venemaal (hiljem Vene SFNV­s) 
Väitis , et imperialism on kapitalismi kõrgeim arengujärk 
 
 
Esimene  maailmasõda  1914­1918 
 
Põhjused: 
● Imperialism 
○ Suurriikide konfliktide kolooniate pärast 
○ Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas 
○ Saksamaa ja Prantsusmaa vasutolud Elsass­Lotringi pärast 
○ Venemaa ja Austria­Ungari vastuolud  Balkanil  
● Liidusuhete  mehhanism  suurriikide vahel 
● Vähemusrahvaste  separatism  
● Radikaalsete  ideoloogiate  levik ­  rassism , šovinism,  kommunism  
● Suurriikide  võidurelvastuminesõjaplaanid  
 
I maailmasõja ajend 
● Austria­Ungari troonipärija Franz Ferdinandi  tapmine   Sarajevos  28. juunil 1914 
● Serbi soovis luua Suur­ Serbia  riiki, mis  hõlmaks  kõiki Balkanil elavaid slaavlasi 
Austra ­Ungari ja seega ka Franz  Ferdinand  takistas selle loomist 
● Serbia oli oma seljatagust kindlustanud sõlmides liidu Venemaaga 
 
Sõja algus 
● Austria­Ungari kuulutas Saksamaa õhutusel 28. juulil Serbiale sõja 
● Alates 5. augustieskööst 1914 olid kõik  suurriigid  vastavalt liidulepingutele sõtta 
astunud ­ kahe riigi  konfliktist  muutus sõda kiiresti maailmasõjaks, 
Sõjaplaanid 
● Saksamaa ­ välksõjaga vallutada Prantsusmaa läbi Belgia ja  Luksemburgi  
● Prantsusmaa ­ passiivse kaise strateegia, kaitseliini rajamine Prantsuse­Saksa 
piirile 
● Venemaa ­ aururullitaktika, loodeti lüüa Saksamaad tänu elavjõu ülekaalule 
● Inglismaa ­ lootes teiste abile, toetades liitlasi ning saates välja väikesed jõud 
 
Sõjalised  liidud 
Keskriigid  ­ Saksamaa, Austria­Ungari,  Bulgaaria , Türgi 
● Antant ­ Serbia, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Jaapan, Itaalia, USA 
 
Läänerinne  ­  Prantusmaa  ja Inglismaa ­> Saksamaa (Belgia ja Kirde­Prantsusmaa) 
Marne ’i lahing 1914 
Piirilahing  250km pikkusel rindel, nurjas Schliefeni plaani 
Ypres ’i lahing 1915 
○ Kasutati esmakordselt gaasi 
● Verduni lahing 1916 
○ Kestis 10 kuud 
○ Mõlemal pool hukkus üle miljoni mehe 
● Somme’i lahing 1916 
○ Kestis viis kuud 
○ Kasutati esmakordselt lennuväge ja tanke 
 
Idarinne  ­ Venemaa ­> Austria­Ungari ja Saksamaa algul  manööversõda
positsioonisõda  
Tannenbergi  lahing  23. ­ 30. august 1914 
○ Saksa 8.  armee  lõi venelaste 1. ja 2.  armeed
○ Viimane sisuliselt hävitati 
 
Kaeviku­ ehk positsioonisõda 
Sõjategevus , mille puhul rindejoon püsib peaaegu muutumatuna 
 
Positsioonisõja eeldused 
Industriaalühiskond  ­ riik suutis varustada  sõjamehi  
 
Pariisi  rahukonverents  ja uus Euroopa kaart 
 
Võitjad  ­ Antanti riigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia) 
Kaotajad  ­ Keskriigid (Saksamaa, Austria­Ungari, Türgi, Bulgaaria) 
 
Pariisi rahukonverents 
● Kutsuti kokku  Versailles ’ lossi  rahutingimuste  väljatöötamiseks 
● Töötas 18.  jaanuarist  1919 kuni 21 jaanuarini 1920 
● Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. 
○ Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud 
○ Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast 
lepinguprojektide valmimist. 
 
Allakirjutajad 
● Suurbritannia ­ David Lloyd George 
● Itaalia ­  Vittorio   Orlando  
● Prantsusmaa ­ Georges  Clemenceau  
● Ameerika ­  president   Woodrow   Wilson  
 
Versailles’  rahuleping  Saksamaa ja Antanti vahel 
● Saksamaale surutakse peale kõige raskemad lepingutingimused 
● Prantsusmaa tahab iga hinna eest Saksamaad nõrgestada 
● Versailles’ rahu sõlmiti 28. juunil 1919 
● Rahuleping allkirjastati päeval, mil  möödus  viis aastat Esimese maailmasõja 
ajendiks olnud  ertshertsog  Franz Ferdinandi atentaadist. 
 
Wilsoni  14 punkti 
1. Lõpetada saladiplomaatia 
2. Meresõidu vabadus 
3. Vaba kauplemine riikide vahel 
4. Relvastuse vähendamine 
5. Koloniaaltülide vähendamine 
6. Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt 
7. Belgiasuveräänsuse taastamine 
8. Prantsusmaale tuleb tagastada Alsace Lorraine 
9. Itaalia piir peab kulgema rahvuspiiri mööda 
10. Austria­Ungari alal elavatele inimestele anda enesemääramisõigus 
11. Balkani riikidele anda enesemääramisõigus 
12. Osmani  impeeriumis  elavatele mitte­türgi  rahvastele  anda enesemääramisõigus 
jne 
13. Luua iseseisev Poola riika. Poola peab saama väljapääsu merele. 
14. Luua rahvusvaheline  organisatsioon  
 
 
   
Prantusmaa 
● Saksamaa peab kõige eest maksma;  
● Alsace­Lorraine tagasi;  
● Reinimaast tuleb teha puhverriik;  
● Saarimaa kivisöekaevandused Prantsusmaale 
 
Suurbritannia 
● Tuleb olla mõõdukas;  
● nõudis Saksamaa kolooniaid;  
● ei soovinud Prantsusmaa tugevnemist 
 
Itaalia 
hindas  enda panust võitu kaalukaks 
● nõudis Lõuna­Tirooli, kogu Aadria mere idakallast, Albaaniat, Fiume sadamat, 
Saksa kolooniaid Aafrikas 
 
Rahulepingu tingimused 
● Saksamaa kaotab oma  kolooniad  
● Saksamaa kaotab ligi 10% oma territooriumist 
● Muuhulgas Elsass­Lotringi, osa Lääne­Preisimaast,  Saari  maakonna, 
söekaevandusi 
 
 
Vabadussõda  
 

28. november 1918 ­ 3. jaanuar 1920 ­>Tartu rahu (2.02.1920) 

● 11. nov 1918  Compiegne   vaherahu ,  
○ lõpeb I maailmasõda,  
○ Eestis tuleb kokku ajutine valitsus 
Töösse  asus Eesti  Kaitseliit  
● Veebruar ­ november 1918 (Saksamaa  okupatsioon
○ Novembris 1918 kukkus Saksa  keisririik  kokku 
 
Eestlastel oli 100 000 väljaõpetatud meest, riviohvitsere, kõrgema sõjalise haridusega 
mehi (Soots, Laidoner, Reiman jne. 
● Eesti aladel oli sõjamaterjali I maailmasõja  aegadest
● Eestil oli seaduslik võim, mis võis tugineda rahva toetusele 
● Eestil oli hästi töötav välisesindus, mis võimaldas sidet pidada välismaa riikidega 
● Patriootlikud meeleolud 
Põhjused miks eestlastel oli julgust Vabadussõjas enda iseseisvuse eest võidelda 
Enamlased  kuulutasid 29.11.1918 Narvas välja Eestimaa Töörahva  kommuun  
○ Esimeheks Jaan  Anvelt  
● Vabadussõja algusel kodusõja elemendid 
Välisabi  eestlastele 
Vabatahtlikud  Soomest, Taanist, Rootsist 
○ Anti laene 
○ Appi tuli Inglise  laevastikueskaader  
Esialgu eestlaste  ebaedu  
○ Vastastel arvuline ülekaal 
○ Armee loomisel 
Varustus  ebapiisav 
○ Madal võitlusmoraal 
○ Puudus usk võita 
○ Esialgu puudusid liitlased 
○ Osa rahvast toetas Punaarmeed 
Murrang Vabadussõjas 
● Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks 
● Tuli abi liitlastelt 
● Sõjaväe varastatus  paranes  
Pitka   soomusrongid  
 
Jaanuaris 1919 vabastati  Tapa , Rakvere, Narva ja Valga 

31. jaanuar 1919 Paju lahing, 
● Surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov 

● Eestlasid kaotasid 156 meest, Punaarmee 300 meest 
● Eestlased võitsid 
 
Kevadeks 1919 Eesti  territoorium  vaenlastest vaba 
Eestlased hakkasid tegema koostööd Vene valgetega 
 
Landeswehri sõda 
Landeswehr  ­ Läti maakaitsevägi (Juhiks  Rüdiger  von der  Goltz
● Eesmärgiks Balti hertsogiriigi loomine 
● Aprillis oli toimunud  riigipööre , mille tulemusena  Ulmanise  valitsus Lätis asendati 
saksameelse Andrievs Niedra valitsusega 
● 2.­4. juuni 1919 esimesed lahingud Võnnu juures 
● 23. juunil  rahvavägi  vallutas Võnnu ja Roopa. 
○ Seda tähistame võidupühana 
 
Demokraatlikud riigid  
 
● Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia  võidukäik  
● Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919. aastal 
on 13 vabariiki ja 13 monarhiat 
● Naised said valimisõiguse 
 
USA 
● I maailmasõda andis USA­le majandusliku võimsuse ­ kui enne sõda tuli USA­l 
maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA­le ca 
500 miljonit dollarit aastas. 
● USA oli muutunud nn. maailma töökojaks ­ seal toodeti 40% maailma terasest. 
60% naftast ja 85% autodest 
● Konveiersüsteemi laialdane kasutamine ja masstootmine võimaldas lühendada 
tööpäeva 8­le tunnile; suurendada töötasusid ja alandada toodete hinda, muutes 
need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. 
● Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei/W. Wilson 
○ Pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et 
ühiskonda reformeerida 
● 1920. a. said naised USA­s valimisõiguse. 
○ Töötavate naiste arv kasvas kiiresti 10­le miljonile 
● 1920­ndate algul võis täheldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA 
ühiskonnas: 
○ Sagenesid  streigid  
○ Aktiviseerusid vasakradikaalid 
○ loodi Kommunistlik Partei 
○ toimus mitmeid terroriakte jne. 
● Laiemat kõlapinda  vasakpoolsed  vaated kiire majanduskasvu ja heaolu 
paranemise tingimustes aga ei saavutanud 
● 1920­1933 kehtis alkoholi  keeluseadus , mis soodustas salakaubanduse, 
kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (NT. Al  Capone  ja itaalia  maffia  tõus USA­s). 
● 1921­1933 võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõteteks oli: 
○ riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu 
○ propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus 
igast ajalehepoisist võib saada  miljonär  
● 1929.a. alanud majanduskriisi H. Hoover  esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et 
USA majandus väljub sellest ise, ilma riikliku sekkumiseta, 
Hilisemad  riigi poolsed sammud(toetused ettevõtjatele, Euroopa laenude 
külmutamine , põllumajandustoodangu kokkuost jne.) kriisi oluliselt leevendada ei 
suutnud ja  tööpuudus  kasvas jätkuvalt 
● 1933.a. sai presidendiks F.D.  Roosevelt , kes kasutas majanduskriisist 
väljumiseks New Deal’i poliitikat, mis põhines keinsianimil: 
○ Kehtestati kontroll panganduse üle ­ tegutseda võisid vaid  pangad , millele 
valitsus oli andnud selleks loa. 
○ Devalveeriti  dollar  ja suurendati makse, et saadud rahaga aidata kaasa 
majanduse elavnemisele ja sotsiaalprobleemide lahendamisele 
● Põllumajanduses ületoomtimse vältimiseks maksti farmeritele  kompensatsiooni  
vabatahtliku  tootmise  vähendamise  eest 
● Riiklikud tellimustööd (hüdroelektrijaamad, tööstusettevõtted, jõesängide 
süvendamine , metsaistutamine). 
● Töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid 
● Tööliste õiguste laiendamine (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja 
pidada tööandjatega läbirääkimisi) 
● Sotsiaalkindlustussüsteemi loomine ( töötus ­, invaliidsus­,  vanadus ­, ja 
töötamiskindlustus 
● 1920.­1930. aastaid iseloomustab pigem isolatsionistlik  välispoliitika  
○ USA Senati vabariiklastest enamus ei ratifitseerinud Rahvasteliidu 
põhikirja 
○ USA hoidus potliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi 
● USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas  majanduspoliitika  kaudu, 
kontrollides Euroopa rahandussüsteemi ( Dawesi  plaan) 
● USA huvid antud perioodil olid suunatud eelkõige  Aasia  ja Vaikse ookeani 
regiooni, kus kardeti Jaapani mõju  suurenemist  
● 1928.a. oli USA üks Braind­ Kellogi  ( riigisekretär ) pakti initsiaatoreid 
● Roosevelt  jätkas  isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II  maailmasõtta  1941. 
detsembris 
● Näiteks 1935.a. vastu võetud neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata 
relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.a.) 
 
 
   
Suurbritannia 
● Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat: 
○ anti üldine  valimisõigus  meestele alates 21. eluaastast 
○ piiratud valimisõigus andmine naistele ­ alates 30. eluaastast 
■ naine pidi omama varandust või ülikooliharidust (esimene naine 
parlamendis 1919) 
○ 1928 naistele üldine valimisõigus 21. eluaastast 
■ 1929 sai Suurbritannia esimene naisministri 
● Varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid ­ 
Konservatiivne  Partei ja  Liberaalne  Partei 
● Peale I maailmasõda kaotasid  liberaalid  oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule 
Leiboristlikule Parteile (ka  Tööerakond , loodi 1906), mis esindas eeskätt tööliste 
huve. 
Monarhid  
○ George V (1910­1936) 
○ Edward VIII (1936) 
○ George VI (1936­1952) 
● Tööerakond oli esilagu võimul vähe ­ 1924. aastal mõned kuud ja 1929­1931 
○ Seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil 
konservatiivid
● Olulisemad  sisepoliitilised  sündmused 
○ 1926.a. esimene ja seni ainus üldstreik 
■ 4 mln töölist streikisid 9 päeva,  
■ kauem kestis  streik  kaevuritel, kelle nõudmised olid ka streigi 
algatuseks 
Iirimaa   iseseisvumine  
○ 1916 puhkes  Iirimaal  nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha. 
■ Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja  iirlased  polnud 
enam nõus autonoomiaga 
○ 1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud 
○ Parlamendvalimistel võitsid  Sinn  Feini (iseseisvuslased)  kandidaadid  
■ Vanglast põgenenud Sinn Feini liider De  Valera  eestvedamisel 
kuulutati Dublini raekojas 21. jaanuaril 1919 välja Iiri Vabariik, 
aprillis moodustati valitsus 
○ Algas  vabadusvõitlus  inglastega, mille käigus kujunes IRA (Iiri Vabariiklik 
Armee) 
○ 1921 sõlmiti Inglise­Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik 
dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja­Iirimaa) pidi jääma Suurbritannia 
koosseisu. 
○ 1937. a. põhiseadusega kuulutati iirimaa  vabariigiks , mille riigipeaks oli 
valitav president. 
● Suur  majanduskriis  algas Suurbritannias hiljem (1931) ja polnud nii laiaulatuslik, 
kui USA­s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba  väljakujunenud  
sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reguleerimise  mehhanismid  
● Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud 
 
 
Majandus pärast Esimest maailmasõda 
 
I maailmasõjale järgnes aastatel 1918­1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 
Selle põhjused: 
● Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest 
● Sõdade järel kasvab alati tarbimine ­ vaja rohkem toota 
● Taastus sõja tõttu soikunud  kaubavahetus  riikide vahel. 
 

1923. aastal algas esimene majanduskriis peale sõda. 

● Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga 
● Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu 
kõiki riike (s.t. levis riigist riiki) 
● Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga ­ toodeti rohkem 
kui tarbida suudeti;  
● seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist. 
 
Kriisi põhjused 
● Venemaa eeldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist. 
● Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt  rahuaja  majandusele 
● Saksamaa  suutmatus  maksta võitjariikidele reparatsioone. 
● Euroopa riikide  võlgnevus  USA­le. 
○ Võlgu maksta ei suudeta, sest Saksamaalt ei saada reparatsioone kätte. 
● Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923. aastal seoses Saksamaa Ruhri piirkonna 
okupeerimisega  Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada. 
● Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku 
maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal  hüperinflatsioon . See 
süvendas kriisi ka teistes riikides. 
● Protektsionismi kasv 
● Majanduskriis tõi enesega kaasa ka  sisepoliitilise  olukorra teravnemise paljudes riikides­ 
Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas 
● Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.  Dawes ’i plaan ­ 1924. aastal kinnitatud 
kava, milles määratleti Saksammaa iga­aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) 
ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. 
Majanduskasv  1924­1929 
● 1924 algas uus majandusliku tõusu periood 
● Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja  finantssüsteem  
● Eriti kiiresti arenesid uued  tööstusharud  ­  autotööstus ;  keemiatööstus ;  elektrotehnika  
● Kasvav välis­ ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas tarbimist ja tootmist. 
 
Suur  depressioon  1929­1933 
● Aluseks majanduse ülekuumenemine USA­s 
● Põhjuseks: 
○ Ületootmine põllumajanduses ­ farmerid ei suutnud osta tööstustoodangut. 
○ Tehnilised uuendused põllumajandused vähendasid tööjõu vajadust ja 
suurendasid laostunud farmerite ja  töötute  hulka. 
○ Aktsiakursside järsk kukumine New  Yorgi  börsil (“must neljapäev” ja “must 
teisipäev” oktoobris 1929. 
Ameeriklased  tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega 
omakorda kaasa kriisi  levimisele  Euroopasse. 
○ Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud 
võimelised tarbida 
○ Vähenenud  sündivus  ja sisserände piiramine USA­s vähendasid tarbimist 
○ Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle, süvendades sellega veelgi 
kriisi jne. 
○ Majanduskriis levis ahelreaktsioonina USA­st ka Euroopa riikidesse. 
 
Kõige raskemini tabas kriis Saksamaad 
● USA kapitali  väljatõmbamine  Saksamaalt 
● Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone 
● Uus hüperinflatsiooni laine 
 
Rahvusvahelised suhted 20. aastatel 
Probleemid  Millest need tulenesid?  Kuidas lahendati? 


Saksamaa ei suutnud maksta  Versailles rahuleping  1924. aastal toodi välja 
reparatsioone  Dawes’i plaan 
1932 toimus Lausanne’i 
konverents  


Kuidas paranda rahu ja  Puudus sõjavägi  1928  Briand ­ Kellogg  
üldolekut?  Majandussanktsioonid ei  ( sõjapidamine  keelustamine) 
toiminud 


Nõukogude Venemaa  Poliitiline süsteem  1922  Genova  konverents 
kõrvalejätmine  (kommunism)  Rapallo  leping 
rahvusvahelisest poliitikast 
Rahulolematus  Versailles’  Riigipiiride määramine etnilisi  1925  Locarno  konverents 
süsteemiga  piire  arvestamata   
Saksamaad oli liigselt 
nõrgestatud 
Sõjaväe suuruse piiramine 


Riikidevahelised  piirikonfliktid  Leedu ja Poola ( Vilnius )  Toimusid rahvahääletused ja 
Eesti ja Läti (Valga,  Ruhnu )  koos käisid mitmed 
Soome ja Rootsi  rahvusvahelised  komisjonid  
(Ahvenamaa) 
Leedu ja Saksamaa (Memel) 
Versailles’ lepingus riigipiiride 
määramine etnilisi piire 
arvestamata. 
Piiride määramisel kasutati 
sõjalist jõudu 
 
 
 
Nõukogude Venemaa  Natsi­Saksamaa 


tulid võimule 1917  tulid võimule 1933 


taodeldi uut inimest  taodeldi uut inimest 


hävitas miljoneid ukrainlasi  hävitas miljoneid juute 


Stalinil  eelarvamused  juutide suhtes  Hitleril eelarvamused juutide suhtes 


koonduslaagrid   koonduslaagrid 


inimkatsed   inimkatsed 
 
Teine Maailmasõda 
 

1. sept. 1939 ­ Sõja algus, Saksamaa ründas Poolat 
17. sept. 1939 ­ NL ründas Poolat 

1939 ­ Saksamaa  okupeeris  Taani, Belgia, Hollandi, Luksemburgi, osa Prantsusmaast 
 
 
   
Natsid  ­ hoiatus minevikust 
 
 
● Hitleri  koduks  Teise Maailmasõja aastatel oli Hundikoobas, kus võeti vastu otsuseid, mis 
mõjutasid sõda kõige rohkem. 
● Teises Maailmasõjas hukkus umbes 55 miljonit inimest 
○ Ainuüksi viis milhonit nendest olid venelaste poolt vangi võetud  sakslased  
Hitler  pani tööle uue juhtimispoliitika ­ inimeste mehaanilise hävitamise 
Natsism  kasvas välja  Esimesest  Maailmasõjast, kus saksa rindesõdurite üllatuseks sõda 
järsku  lõppes. 
Sõdurid  arvasid, et neid on marksistide ja juutide poolt ära antud 
○ Lahkunud sõdurid võtsid oma kibestumuse tavaellu kaasa ning see arenes 
Lõuna­Saksamaal (Baieris) edasi. 
● Peale sõda, kui Saksamaal oli kriis ning  radikaalid  ja konservatisvid omavahel vaidlesid, 
üritasid vasakpoolsed 1919. aastal võimu võtta ning lõid Kompartei 
○ Vastuhakk aga suruti kiiresti relvajõul maha 
○ Kompartei ei leidnud toetust ka sellepärast, et enamus selle liidreid oli juudi 
päritolu 
● Hitler liitus Tööliste Parteiga (äärmusliku parempoolse liikumisega) aastal 1919 
○ Juba algusest paistis ta silma oma jõuliste kõnedega, mis inimesi liigutas. 
○ 1921. aastaks tõusis ta partei esimeheks ning nimetas selle ümber 
Natsionaalsotsialistlikuks Töölis Parteiks 
■ Põhimõte jäi neil samaks ­ Versailles oli  kuritegu  ning selle taga olid 
juudid  
○ 1922 liitus Natsionaalsotsialistidega I Maailmasõja lennuäss Hermann  Göring  
○ Varsti liitus ka kanafarmer ning hilisem kõrge riigiametnik Heinrich  Himmler  
○ 1924. aasta Ruhri okupatsioon oli Hitleri ajendiks koguda  parempoolsed  
erakonnad  ning marssida Müncheni tänavatel 
■ Kahjuks aga politsei neid ei toetanud ning Hitler saadeti vanglasse 1924. 
aasta aprillis. 
■ Tänu varasematele kokkulepetele sai ta  vähendatud  karistuse (9 kuud) 
● 1920. aastatel taastus Saksa majandus, laenates raha ameeriklastel 
● Saksa juutidel ähvardati ära võtta  kodakondsus  ning maalt välja saata. 
● Natsid propageerisid juudivastasust avalikult 
○ Rahva seas levis  uskumus , et  vägivald  ongi poliitika vajalik osa 
○ Natsidel oli oma sõjaline jõud,  pruunsärklased , mis pidi parteid kaitsma. 
● Natside plaan Euroopat juhtida oli  kummaline  
○ Hitlerile ei meeldinud komiteekohtumised ning ta jäi alati hiljaks 
○ Partei juhtimine üldse oli kaootiline 
○ Hitler ei arvanud ka, et partei juhte peaks  valima
● Partei entusiasmist hoolimata ei saanud natsid kuidagi võimule 
○ 1928. aasta valimistel hääletas 97,4% riigist nende vastu 
○ Inimeste jaoks oli Hitler imeliku  välimusega  ja hirmutas neid 
● 1929. aastal alanud majanduskriis ning sellega kaasnenud halvenenud olukord aitasid 
aga natsidel võimu haarata, kuigi nende sõnum jäi samaks 
○ Saksamaa muutus majanduslikult kõige hullemaks riigiks 
○ 1931. aastal toimunud 5 panga krahh ning rohkem kui 20000 äri  pankrotistumine  
muutis olukorra ainult hullemaks 
○ Selles olukorras hääletasid Hitleri poolt ka inimesed, kes ei olnud teda kunagi 
kuulnud  ega näinud 
■ Neidenburgis tõusis häälte protsent järsult, kuigi Hitler polnud seal kunagi 
käinud 
○ Seda halvenenud olukorda kasutasid ära ka  kommunistid  ning hääletajad olid 
sunnitud äärmustesse pöörduma. 
○ Hitler viis oma populaarsuse tõstmiseks läbi uuenduslikke kampaaniaid nagu 
1932. aastal üle maa  lendamine  valijatega kohtumiseks. 
● Selle tõttu toimisid 1932. valimised kommunistide ja natside vahel ning viimaste poolt oli 
arusaadav, et neid valides valivad inimesed diktatuuri. 
● Kuigi natsid võitsid, jäi Hitleri teele ette veel üks inimene ­  kantsler   Hindenburg
○ Hindenburg keeldus Hitlerile oma kohta andmast, kuigi tema  mõttekaaslased  
soovitasid seda teha 
○ Survet avaldati ka natsidele, kes olid mitmete valimiste tõttu pankrotistumas 
○ Parempoolsed aga toetasid natse, kuna tahtsid nagu nemadki, kommunistidest 
vabaneda ja demokraatiat hävitada.  
● Von Papen pakkus välja võimaluse ­ Hitler saaks kantsleriks, kui tema saaks 
asekantsleriks ja  valitsuses  oleks ainult kaks natsi. 
○ Selle tulemusel, 1933. aasta 30. jaanuaril loovutas Hindenburg Hitlerile kantsleri 
koha 
○ Hindenburgi suurim  kaaslane  I maailmasõja päevilt, Ludendorff, kirjutas talle 
peale seda: “Ma ennustan sulle, et see  neetud  mees viib meie riigi kuristikku.” 
● Selle üle rõõmustasid eriti natside rünnakrühmlased, kelle juhiks oli Hitleri vana sõber, 
Ernst  Röhm
● Arvati, et see on uue rõõmsa  ajajärgu  sünd Saksamaal. 
● Samas toimusid massivangistamised ja ­ küüditamised  koonduslaagritesse, mis selle 
seisukoha vastu seisid 
○ Esimesteks ohvriteks olid natside poliitilised vastased 
○ Vangid aga vabastati vähem kui aasta pärast 
○ Need aga need ei olnud veel hävituslaagrid, vaid olid mõeldud surve 
avaldamiseks 
● 1. aprill 1933 boikoteerisid natsid kõiki juutide  poode  
○ Saksa juudid langesid ka rünnakrühmlaste vägivalla alla 
● Rünnakrühmlased tegid ka muid vägivaldseid žeste 
○ Näiteks toimusid massipõletamised, kus põletati ebasobivaid raamatuid 
○ Enamikel raamatutest olid juudi autorid 
● Kui Röhm tahtis oma  väeosa  sõjaväega ühendada, oldi täiesti šokeeritud 
○ Hitler ühendas 1934. aastal rünnakrühmlased tavasõjaväega, kuid varsti  piiras  
neid 
● Himmler, kes töötas sellal aga Röhmi alluvuses, töötas tema  allakäigu  kallal 
○ Himmler söötis Hitlerile vale, et Röhm üritab riigipööret ning teda usuti 
○ Röhm arreteeriti ning lasti lähimas vanglas maha 
○ Rünnakrühmlased vandusid vabatahtlikult Hitlerile truudust. 
● Hitleri  valitsemissüsteem  oli aga täielik  kaos , kui seda süsteemiks saab nimetada 
○ Ei olnud ühtset valitsust, aga ka  riigipea  ei soovinud otsustamisega tegeleda. 
○ Hitlerit ümbritsesid  jüngrid , kelle tulevik sõltus nende meeldivusest füürerile ja 
toimus suur pugemine. 
○ Regulaarsusest hoolimatul Hitleril oli aga  visioon  Saksamaa  tulevikust  ning koos 
kõrgete natsidega üritati leida viise selle täitmiseks. 
○ Avalikult aga ta tunnistas, et tal ei ole detailset käitumisplaani 
● Esimesel aastal suurendati armee  eelarvet  nii palju, et seda ei jõutud isegi ära kulutada 
○ Vähendati ka tööpuudust kiirteede ehitamise abil. 
● Hitler suunas 1936. aastal väed Reini demilitariseeritud alasse 
○ Tänu olematule vastupanule arvas ta, et Saksa riik hakkam oma austust tagasi 
saama 
 
 
Eesti 1920.ndatel aastatel 
 
Majandus: 
Lähtepositsioon: Vene  turg  vähenes ja ahanes 
○ Hinnad tõusid (puud, suhkur,  masuut  ja muud 400%, mööbel aga lausa 
○ Võlgu oldi USA'le,  Inglismaale , Taanile, Soomele, Prantsusmaale 
● Kasutusel oli palju erinevaid rahatähti, mis muutis kaubanduse raskeks 
○ Tsaariaegsed vene rublad, saksa okupatsiooni ajast idamargad, soome margad, 
Kerenski  rahad, Judenitši rahad, Nõukogude Vene rahad, jne. 
● 1920. aastate alguses algas majanduslik tõus. 
○ Tõusis tööstusettevõtete arv; alustati tooraine ja masinate  sissevedu ; eksporditi 
metsamaterjali, paberit, pappi ja kartulit;  viina  müük kuulutati riigi monopoliks; 
1920 võeti vastu  tulumaksuseadus  
● 10. oktoober 1919 toimus  maareform ; mõisnike maavaldused riigistati, loodi 56 000 
asundustalu
● Esimene nimede eestistamine 
● 1922 sulges Venemaa oma piirid eesti kaupadele, mis tõi kaasa  majanduslanguse  
○ Rahandusministriks saab 1924. aastal Otto  Strandman  
○ Kärbiti riiklikke kulutusi 
○ Piirati sissevedu 
○ Suurendati eksporti 
○ Lõpetati tööstuse eelisarendamine ning esmatähtsaks muutus põllumajandus. 
○ Põllumajanduse rahastamiseks loodi Maapank 
■ Võid, mune ja peekoni hakatakse eksportima 
○ Probleem oli aga see, et maa oli killustatud 
● Tööstuses hakati arendama keemiatööstust 
● 1928 võetakse kasutusele Eesti kroon 
Rahareform  viidi läbi Leo Sepa eestvedamisel 
 
Sisepoliitika  

1920­ndatel valmistasid palju probleeme riigivastased 

● Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene  emigrandid  
● Baltisaksa  parunid , kes igatsesid taga oma privileege ning majanduslikku ülemvõimu 
● Kommunistid, kes tahtsid ülemaailmset kommunismi 
○ 1. 12. 1924. viidi läbi riigipöörde katse Eesti Kommunistliku Partei poolt. 
 
Et Eestit kaitsa, võeti vastu riigikorra kaitse seadus ning asutati Kaitseliit 
 
Aastatel 1921­1931 oli Eestis võimul 11 valitsust 
Valitsust juhtisid (eri aegadel): 
● Konstantin Päts (1918­1919; 1921; 1923) 
● Jaan  Poska  (1918) 
● Otto Strandman (1919) 
● Jaan Tõnisson (1920; 1927­1928) 
● Ants  Piip  (1920) 
● Aado Pirk (1920; 27 tundi) 
● J. Kukk (1922) 
● Friedrich  Akel  (1924) 
● Jaan Teemant (1925; 1926; 1927) 
● J.  Jaakson  (1924­1925) 
 

1920. aastal võeti vastu põhiseadus 
 
I põhiseadus 
 

15. juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse. 
Kehtima hakkas see sama aasta 21. detsembrist 
Demokraatlik, eeskuju võeti Šveitšist 
 
● Kõrgeim võimukandja on rahvas 
● Üldine valimisõigus alates 20. valimisaastast 
 
 
   
Sisepoliitiline areng  1920ndatel  
 
 
Põllumeeste  Kogud  
 
Häälekandja : “ Kaja ” 
Kuulusid: K. Päts, J. Laidoner, Teemant, Soots 
Toetasid: jõukamad  talupidajad , põllumajandusega seotud linnakodanlus 
 
Eesti  Rahvaerakond  
 
Häältekandja: “Postimees” 
Kuulusid: J. Tõnisson, J. Poska, J. Jaakson 
Toetasid: linna keskkodanlus, Lõuna­Eesti jõukamad talunikud 
 
Kristlik rahvaerakond 
 
Kuulusid: Fr. Akel, J. Kõpp, J. Lattik 
Toetasid: rahva klerikaalsem osa, kaitses kiriku ja vaimulike huve 
 
Eesti Tööerakond 
 
Häälekandja: “Vaba maa” 
Kuulusid: A. Piip, O. Strandman, J. Kukk 
Toetajad: väikekodanlus, ametnikud ja õpetajad 
Eesmärgid: keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete  uuenduste  teel 
 
Asunike ja Väikemaapidajate  Koondis ​  (eraldus Tööerakonnast 1923) 
 
Kuulusid: O.  Tief , O. Köster 
Toetajad: peamiselt maareformiga maad saanud talupoega 
 
Eesti  Sotsiaaldemokraatlik  Tööliste Partei (ESDTP)​  ­ 1925. aastast ​
Eesti Sotsialistlik 
Tööliste partei 
 
Häälekandjad: “ Sotsiaaldemokraat ”, “Tulevik”, “Sõna”, “Ühendus” jne. 
Kuulusid: 
Toetajad: väikekodanlus, töölised, osa intelligentsi, ametnikud 
 
 
 
 
  Vasakpoolne tiib  Parempoolne  tiib 


  Eesti Iseseisev Sotsialistlik   
Tööliste Partei 


  A. Jõeäär, J.  Semper , M.  A. Rei, A.  Oinas  
Martna  


Eestimaa Töörahva Partei  Iseseisev Sotsialistlik   
Tööliste Partei 
 
Eestimaa Kommunistlik Partei 
 
Häälekandja: “ Kommunist ” 
Kuulusid: J. Anvelt, V.  Kingissepp  
Toetasid: Eesti enamlased, tegutses põranda all,  ebaseaduslik  
 

1926. aastal tekkis Tallinnas ​Eesti Vabadussõdalaste Liit​  ­ 1929 kasvas sellest välja ​

Eesti 
Vabadussõjalaste  Keskliit  
 
 ​
Häälekandja:​ “Võitlus” 
Kuulusid: A.  Sirk , A.  Larka  
Toetasid:  intelligents , veteranid, linna väikekodanlus,  töötud , pankrotistunud ärimehed 
 
 
   
Suure kriisi aastad 
 
 
Majanduse tõusu aastad 1925­1927 
 
● Edu oli tööstuses põlevkivil 
● Suurenes tahvelklaasi valmistamine 
● Uuendati tehaste inventari 
 
Majanduskriis 
 
Põhjused: 
● Ületootmine 
● USA ei lasnud oma tooteid Euroopa turule 
 

1929. aastal jõudis kriis ka Eestisse. 
● Eriti raskelt tabas see põllumajandust 

● Probleemid ka tööstuses, ostujõud vähenes 
● Väliskaubanduse  bilanss  muutus negatiivseks 
● Riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida 
● Inglise  naela  kursi langus riivas rängalt Eesti panka ja rahandust 
● Tööpuudus kasvas. 
 
Sisepoliitiline kriis 
● Hakati süüdistama erakondi 
● 1931. aastal tehti katse olukorda parandama erakondade  liitmise  abil 
○ Põllumeeste Kogud ja Asunike Koonids 
○ Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Tööerakond ­ Rahvuslik  Keskerakond  
● Kritiseeriti põhiseadust 
● Vabadussõjalased ­ iseloomulikud tunnused 
Juhikultus  ­ Artur Sirk 
○ Demagoogilised ehk katteta  lubadused  
○ Soovisid uut põhiseadust 
○ Süüdistati  seniseid  poliitikuid 
○ Propageerisid kutsekodasid 
○ Rahvusühtsuse  propageerimine  
● 1932 toimus uue põhiseaduse eelnõu  vastuvõtmiseks   rahvahääletus  
○ See aga kukkus läbi 
Sotsialistid  ja vabadussõjalased olid sellele vastu. 
● 1933. juunis toimus uus rahvahääletus 
○ Kukkus uuesti läbi 
● Olukord oli ärev ja erakonnad reagreerisid sellega, et 1933. augustis kuulutati välja 
üleriigiline  kaitseseisukord
○ Inimeste poliitilisi vabadusi piirati 
● 1933 saadetakse vapside koostatud  põhiseadus   rahvahääletusele  ning see saavutab 
võidu 
 

1933/34. aasta põhiseadus 
● Rahva poolt viieks aastaks valitav riigipea 

● Riigikogu liikmeskonda vähendadi 50ni 
● Riigivanemal on riigikogus vastuvõetud seadustele võimalus peale panna  veto  ning 
vajadusel riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. 
 
Põhiseaduse  tegelikuks  rakendamiseks tuli korraldada 1934. aasta aprillis riigikogu ja 
riigivanema valimised 
● Vapside poolt A. Larka 
● Sotsialistide poolt A. Rei 
● Asunike Koondise poolt J. Laidoner 
● Põllumeeste  Kogude  poolt K. Päts 
● Tundus, et valimised võidab tõenäoliselt Larka 
 
 
   
Vaikiv ajastu 
 
Aprillis 1934 on valimiste võitjaks eeldatud Larka. Selle vältimiseks löövad Päts ja Laidoner 
punti ning korraldavad 12.  märtsil  1934 riigipöörde. 
● Võeti  Toompea , Tallinna kesklinna ja vapside hooned kontrolli alla 
● toimusid vangistamised 
● üleriigiline kaitseseisukord 
● Päts määras Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks 
● Suleti vapside  organisatsioonid  
● Peaministriks pandi Karl Einhund 
● Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused 
● Toimus puhastustöö riigiaparaadis ­ vapsimeelsed lasti lahti 
● Kogu seadusandlik tegevus koondus valitsuse kätte 
● “Vaikiv ajastu” ­ riigikogu laiali ei saadetud, kuid ühtegi seadust vastu ei võetud 
 
Majanduses võeti suund keinslusele 
Majandusteooria , mille järgi peab riik aktiivsemalt majandusse sekkuma. 
 
Septembris 1934 pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra 
● Kui sügisel üritas riigikogu kokku tulla, saatis Einhund selle laialio 
 

1935 kevadel keelatakse kõik erakonnad ja nende tegevus peale Isamaaliidu 

● Kehtis  tsensuur  
● Ajakirjandusega suhtles Riiklik  Propaganda  Valitsus 
● Hakati looma kutsekodasid 
● Arreteeriti juhtivad vapsid 
 
III Põhiseadus 
● jõustus 1. jaanuaril 1938 
● Eesti Vabariigi riigipea on president, kes valitakse kuueks aastaks 
● Riigikogu on kahekojaline 
○ Alamkoda ehk riigivolikogu 
■ 80 rahva valitud saadikut 
○ Ülemkoda ehk riiginõukogu 
■ 40 saadikut 
■ Osa määras president, osad ameti kaudu, osa kutsekodade kaudu 
● Valituse koos peaministriga määras ametisse president 
● Juhul, kui  parlament  avaldab valitsusele umbusaldust, võib president ühe neist laiali 
saata 
● Valimisõigus tõsteit 20lt 22le 
● Võeti ära rahvaalgatusõigus 
● 24. aprill 1938 sai esimeseks presidendiks K. Päts 
● Valitsusjuhiks jäi nimede eestistamise läbi teinud Kaarel Eenpalu 
Majandusolud 
 
● Riik sekkus majandusellu 
● Eestist sai tööstusriik 
● Maale jõudis elekter 
● Inglismaale ja Saksamaale eksporditakse põllusaadusi, metsamaterjali ja 
tööstustoodangut 
● Imporditi  toorained  ja tööstusaineid 
● Ühistegevuslik liikumine 
 
 
   
Välispoliitika 
 
Nõukogude Venemaast ei nähtud ohtu isegi peale 1934. aasta riigipööret. Vaenlaseks peeti 
rohkem Saksamaad 
 
Eesti kaitsepingutused: 
● Sooviti luua Balti liitu, kuid see ebaõnnestus 
● 1923 sõlmiti Eesit­Läti kaitseliiduleping 
● Eesti astus Rahvasteliitu 
● Eesti  vaatas  Suurbritannia suunas liidu huvides 
 
1935. aastani võis Eesti ennast turvalisena tunda. Inglise­Saksa mereleping aga muutis Eestis 
olukorra ärevaks ning Nõukogude Liidu aktiviseerimine samal aastal ei teinud asja paremaks. 
 

1930ndate lõpus oli konkreetne oht nii Saksamaa kui ka NSVL rünnakuks 

● Eestil ei olnud liitlasi 
Rahvasteliit  oli kriisis 
● Balti liit ebaõnnestus 
 
Eesti, Läti ja Leedu kuulutasid ennast Skandinaavia eeskujul 1938. aastal neutraalseks 
 
Kuigi kuulutati ennast neutraalseks, tehti vaikselt Saksamaale lähenemiskatseid 
● Eestis aga ei teatud Saksamaa huvist sõja alustamiseks 
 
Baaside ajastu 
 

23. august 1939 sõlmiti MRP NSVL ja Saksamaa vahel 

● Mittekallaletungi leping salajase lisaprotokolliga 
● Eesti jäi lepingu alusel  NSVL  mõjusfääri 
● Saksamaa oli valmis ohverdama Eesti, Läti, Leedu ja Bessaraabia sõja ohutuks 
alustamiseks 
 
Sõja algades 1. sept. 1939 üritas Eesti säilitada neutraliteedi 
● Vene sõjalaevad ja ­lennukid rikkusid aga pidevalt meie piire. 
 
24. september esitas V. Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel 
vastastikuse abistamise pakt. 
● Eesti territooriumil loodakse Vene sõjalaevastiku baasid 
● Keeldumise korral tehakse seda jõuga 
 

25.­26. september arutati seda riiginõukogus ning otsustati see leping vastu võtta 

● Eestisse tuleb vähemalt 30 000 pealine maavägi 
 

28. september kirjutati baaside lepingule alla 

● 5. oktoobril tegi seda Läti ning 10. oktoobril Leedu 
 

2. oktoober saabus Tallinnasse Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon ning 18. oktoober 

saabuvad ülejäänud Vene väed 
 
Sisepoliitika 
● Kaarel Eenpalu valitsus astub tagasi 
● Uueks valitsusjuhiks saab Jüri Uluots 
● Kaitseseisukord püsis 
● Kehtis tsensuur 
● Erakonnad jätkuvalt keelatud 
● Riigikogu arutas ainult teisejärgulisi  küsimusi  
 
Majandus 
● Tööpuudus 
● Paljud asjad talongide eest 
 
Eestist lahkub umbes 14000 baltisakslast ja isehakanud sakslasi 
 
 
 

-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #1 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #2 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #3 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #4 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #5 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #6 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #7 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #8 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #9 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #10 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #11 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #12 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #13 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #14 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #15 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #16 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #17 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #18 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #19 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #20 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #21 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #22 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #23 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #24 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #25 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #26 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #27 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #28 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #29 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #30 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #31 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #32 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #33 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #34 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #35 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #36 VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL #37
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
HenryT503 Õppematerjali autor

Lisainfo


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

204
pdf
147
docx
83
doc
56
doc
72
docx
51
doc
52
docx
89
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto