Võsaülane (Anemone nemorosa) - referaat (0)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Lõik failist

Võsaülane-Anemone nemorosa-- referaat #1

Võsaülane-Anemone nemorosa-- referaat #2

Võsaülane-Anemone nemorosa-- referaat #3

Võsaülane-Anemone nemorosa-- referaat #4

Võsaülane-Anemone nemorosa-- referaat #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liisr. Õppematerjali autor

kokkuvõte võsaülasest, eripära, kasutusalad.

Teen referaadi võsaülase kohta, kuna see taim on väga levinud. Ülast leidub peaaegu igas metsas, ning võsas, nagu nimi ütleb. Ülased on tavaliselt valged, kuid ma arvan, et on ka teisi värve, selle ma hakkangi vastust otsima. Ülane on ka silmale ilus vaadata, tema valged õielehed paistavad esimese asjana silma. Kuid selleks, et ülane ikka ilusti kasvaks, on vaja teada tema kõiki vajadusi, ning eripärasusi kasvamiseks. Näiteks palju vajab ta valgust, toitained ja vett. Kuidas ülane paljuneb või levib, missugusel aastaajal ta kasvab ja kui kaua. Paljud taimed on looduskaitse all, ning neid ei tohi vabas looduses korjata, püüan välja selgitada kas ülane on kaitse all või mitte. Taimed on loodukaitse all sellepärast, et neid on kas liiga vähe alles, või on nad mürgised korjamiseks, kuid on ka teisi variante.

ülane võsaülane kasutus tähtsus kollane ülane

Sarnased õppematerjalid

doc

Metsabotaanika

kõveratüvelised, boniteet III IV. Põõsarinne: väga erineva tihedusega. Esineb sarapuu(D), kadakas, kuslapuu, türnpuu, mage sõstar, pihlakas, paakspuu, tuhkpuu, kibuvitsad, põõsasmaran. Rohurinne: varieeruv; valguserikkamates puistutes valitsevad kõrrelised, mujal suureneb rohundite osa: metskastik (D), mägitarn (K), sulg-aruluste (K), longus helmikas, lamba- aruhein, punane aruhein, lubikas, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, maikelluke, võsaülane, metsülane, kevadine seahernes, verev kurereha, angerpist, vesihaljas tarn. 7 METSKASTIK Nimi: Calamagrostis arundinacea kalamos roog. Agrostis perekond kastehein; arundinacea perkond Arundo taoline. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Metskastik on

Eesti loodus ja geograafia

doc

Kevade värvid õpimapp

SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill..........................................................................

Keskkond

doc

Botaanika Eksam

Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal

Botaanika

doc

Botaanika Eksam

1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi

inglise teaduskeel