Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri (tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir) ja isendite arv ulatub kuni 3000ni. Piusa koopaid saab külastada ainult külastuskeskuse kaudu ja koos giidiga. Setomaa ja muuseumid Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane etniline piirkond Setomaa. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode kirikupühad, kirmaskid, Seto Kuningriigi päev, Seto leelopäevad, folklooriõhtud ehk iloõdagud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised. Saatse muuseum Setomaal tutvustab Saatset kui vana kirikuküla, selle muust Eestist üsna erineva piirkonna lugu ja inimest. Muuseumis on esikohal meeste rahvapärase käsitöö ning seto mehe tööde tutvustamine, samuti rahvakultuur, mida on huvitavalt eksponeeritud, sh seto laulude lindistused, filmimaterjal (vanim aastast 1913) jpm. Seejärel tasub teha tiir 4
suvituskoht. 3. Kurtna järvistu Eesti järvederikkaim ala, 40 järve, tähistatud matkarajad. 4. Kuremäe nunnaklooster vanim tegutsev nunnaklooster Eestis. Peakirik + 2 väikest kirikut. Tervendava toimega allikavee juurde ehitatud kümblusmaja. 5. Maidla mõis Eesti üks kauneimaid mõisakoole Maidla põhikool, täielikult renoveeritud . Järva maakond 1. Vargamäe Vetepere külas Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" tegevuspaigad, kirjaniku muuseum, suveetendused Tammsaare ainetel. 2. Albu mõis 18 saj, kaunis mõisakool, kunstiüritused. Albu vallamaja ees on Tammsaare monument mis püstitati juba tema eluajal. 3. Imavere piimandusmuuseum, hea puhkepaik Tln-Trt maanteel. 4. Kilplaste teemapark Müüsleri mõisapargis Kreutzwaldi kilplkaste lugude ainetel. Mänguväljakud, terviserada, käsitöötoad. 5. Mäo mälestusmärk teenistuskohustusi täitnu hukkunud politseinikele. Mäo mõis ootab rakendust.
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km 2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2.
Antsla Gümnaasium -..............................- 11.B VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ............................ Antsla 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KARULA RAHVUSPARK........................................................................
...............5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-31 10. Endla looduskaitseala.....................................................................32-35 11. Viidumäe looduskaitseala..............................................................36-38 12. Vooremaa maastikukaitseala.........................................................39-42 13. Rannametsa looduskaitseala..........................................................43-45 14. Kasutatud kirjandus...
kandma Võru nime. Võru on käsu korras rajatud linn! 1785.a. kinnitati linna plaani, mis nägi ette korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrgu. Ajalooline tänavavõrk on säilinud, vanemas hoonestuses domineerivad ühekordsed puumajad. Võru kordumatuks väärtuseks ja omapäraks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel luteri (1793) ja õigeusu (1804) kirik, mõlemad pühendatud Katariinale. Võru on juba 215 aastat olnud kohaliku halduse, kultuuri- ja spordielu, hariduse, teeninduse ja ettevõtluse keskuseks. Linna algaastail juhtisid elu siin sakslastest linnakodanikud, eestlaste kätte hakkas võim minema alates aastast 1902, mil linnavolikokku valiti esimesed eestlased Adam Tiganik ja Johan Lauri. Kuulsaim võrulane läbi aegade on olnud Fr.R.Kreutzwald
leida 3 juubeliväljaannet: Raimo Pullati raamat ,,Võru linna ajalugu", ,,Wõru linn 150- aastane" ja koopia Heinrich Eduard Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S". Viimase puhul oli ka autoril kasutada selle üleskirjutise eestikeelne variant, et kontrollida tõlkes tekkinud arusaamatusi. Ajalehti ja palju muid allikaid võimaldas läbi uurida ning üles pildistada hilisemaks lugemiseks Võrumaa Muuseum ja sealne peavarahoidja Artur Ruusmaa. Hiljem kasutas autor Kirjandusmuuseumi Wõru Teataja digiteeritud ajalehti, et täpsustada mõningaid sündmusi. Uurimistöö autor avaldab erilist tänu juhendajale Kaja Kenk'ile, kelleta poleks uurimistöö valmis saanud, tema isale Vaino Kenk'ile ja Võrumaa Muuseumile hulgaliselt abistava materjali pakkumise eest ja Võrumaa Muuseumi personalile erilise vastutulelikkuse ja soojuse eest autori töötamise vastu muuseumis.
mungakaartideks. Pigem fantaasial põhinevad joonised, kuid tõelised kaardid. Renessansiajastu ja teadusliku kartograafia taassünd 16. Sajandil palju-palju kaarte Kaardilt jäätumisepiir. 18.-19. Sajandil võib rääkida teadusliku geograafia tekkest. Ilmusid esimesed põhjalikud Eesti ala käsitlevad teosed ja kaardid. Ilmus Mellini atlas. August Wilhel Hupel. Slaidil väljavõte Mellini atlasest, kust on näha Haanja kõrgustikku. Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas. Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile. Virumaa kaardil enam sellist lollust pole. Mäe keskel on sõlm ja arvati, et see on vulkaan.
......................................................................................7 9) Kaitsealused territooriumid:...............................................................................................7 10) Kuuluvus maakondadesse:...............................................................................................8 Vaatamisväärsused:................................................................................................................8 Rannu Püha Martini kirik..................................................................................................8 Tamme tuulik.....................................................................................................................8 Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes...........................................................................8 Vallapalu............................................................................................................................9
ohustatud liike, reguleerib elusate isendite, 1971 asutati Lahemaa rahvuspark esimene nende osade ja neist valmistatud kaupade vedu tolleaegse NSV Liidu alal. Rahvuspargi riigist riiki). kaudne eesmärk oli tekitada kaitsetsoon Maardu fosforiidikaevanduste ja Kirde-Eesti 1993 asutati Soomaa ja Karula rahvuspark. Vilsandi tööstusmaastike vahele, et hoida ära nende looduskaitsela laiendati ja nimetati ümber laienemine. Vaika looduskaitseala laiendati ja rahvuspargiks. Eesti liitus Berni konventsiooniga nimetati ümber Vilsandi looduskaitsealaks. (käsitleb loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade
mitmesugust materjali, sealhulgas suuri rändrahne. Skandinaaviast on mandrijäätumine Eestisse liikunud vähemalt kolmel korral. Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Tekkinud liustikule varisenud või selle poolt kaasa haaratud murendmaterjalist, mida jää edasi kandis, purustas ja sulades maha jättis. Eestis on see laialt levinud sete, mis koosneb liivast, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest. Moreenkünkaid leidub Eestis enamasti Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul. Need kujunesid välja seal, kuhu jää või jääsulavete liikumine tõi kuhugi kokku palju settematerjali, teisale jälle vähem, nii et tekkisid künkad ja nõod. Moreentasandikud on mandrijää kujundatud pinnavormidest suurima pindalaga ja tekkinud seal, kus aluspõhi on olnud suhteliselt tasane. Neid leidub Põhja-Eesti lavamaadel, Pandivere ja Sakala kõrgustikul. Kunagine liustikuserv on liikudes enda ette kujundanud piklikke vallitaolisi pinnavorme -
12.2003. a 8. 98 Kloogaranna Noortelaager 3a Harjumaa, Keila vald " 9. 115 Kurgjärve Spordilaager 3a Võrumaa, Rõuge vald 26.11.2004. a 10. 116 Veski Noortelaager 3a Valgamaa, Otepää vald " 11. 102 Jaanimäe Spordilaager 3a Võrumaa, Haanja vald 04.12.2003. a 12. 99 KutiMuti Noortelaager 3a Harjumaa, Keila vald " 13. 83 Urumarja Noortelaager 3a Pärnumaa, Tori vald 02.12.2002. a 14. 101 Mäe-Kääraku Noortelaager 3a Võrumaa, Haanja vald 04.12.2003. a 15. 109 Luunja Noortelaager 3a Tartumaa, Luunja vald 26.11
Jaapanis- sintoism, budism. Hiinas- budism, taoism, konfutsionism. Eesti- 2000 aasta seisuga 330 tuhat tunnistab(1/3) Eestis kindlat usku, luterlasi ja õigeusklike on mõlemaid 150 tuhat. Peal 400 tuhat on usu suhtes ükskõiksed, 160 tuhat ei oska vastata. Eestit peetakse kõige vähem religiooseks maaks maailmas 14%.Järgnevad Rootsi, Taani ja Norra. Kõige religioosemaks maaks peetakse Egiptust 100%. Õigeusk on levinud eelkõige Lõuna-Eestis. Õigeusk Eestis: 1) Eesti Apostlik Õigeusu kirik (peamiselt eestlased ja kogudused peamiselt Lõuna-Eestis, ka setud) 2) Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (peamiselt venelased, Põhja-Eestis) 3) Vanausulised (peamiselt Peipsi ääres, venelased) Usklikkus ja kirik- kirik kui ehitis on kahtlemata tähtis objekt nii linnas kui maal. Hoolimata usklikkuse üldisest leigusest, omavad kirikud suurt tähtsust meie kultuuriloos ja tänapäeval turimsitööstuses. Nt Saarema keskaegsetes kirikutes käib rohkem turitse kui koguduse liikmeid
Esimesed tõelised linnad rajasid Eestisse saksa ja taani vallutajad XIII sajandil. Esimese Eesti linnana sai linnaõigused 1230. aastal Tartu. 18 aastat hiljem sai linnaõigused ka Tallinn ja seejärel mitmed teised linnad. 14. sajandiks oli Eestis 9 linna. Peale Tallinna ja Tartu veel Narva, Rakvere, Paide, Haapsalu, Viljandi, Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Eeldused linnaks kasvada olid ka mõnedel kaubateedel asuvatel alevitel nagu Otepää, Lihula, Koluvere, Valga, Kirumpää, Vastseliina. Linnadeks kujunesid eelkõige kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. Seega kasvasid tänapäevased linnad välja muinasaegsetest linnustest. Keskaegsed linnad olid väikesed. Vaid Tallinnas ja Tartus elas ajuti mitu tuhat inimest, teiste linnade elanikkonda mõõdeti sadadega. Tallinnas elas 14. saj. teisel poolel umbes 4000 inimest. Keskaegne linn oli peamiselt kaupmeeste ja käsitööliste elupaik. Seal elasid ka võimu esindajad
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Valijate aktiivsus väiksem. Muutusi poliitiliste jõudude vahekorras ei toimu. Eestlastel oli samuti siin vaid 2 esindajat ja baltisakslastel 3. Üldkokkuvõttes ei täitnud Riigiduuma eestlaste ootusi ja nende illusioonid parlamendi suhtes hajusid. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor- Eesti): Eesti majandusliku ühistegevuse isa on J. Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi juhina. Kiiresti levisid laenu-, hoiu-, piima- ja tarbijaühistud. Hakati asutama ka masina-, karjakontrolli-, pulli-, vee-. kartuli- jm. ühistuid. Ühistegevus massiliseks. Kasu sellest just talumajandus. Spordiliikumine. Martin Klein võitis Stockholmi olümpiamängudel 1912 esijmese eestlasena höbemedali kl. Maadluses. Eestist maailmakuulsad elukutselised sportlased Al
PõhjaEuroopa a. Norra fjordid, joad, Puukirikud, Hardangervidaa RP, Vigeland, Oslo, b. Island 31 tegevvulkaani, geisrid, kuumaveeallikad, Laavaväljad, Liustikud, Reikjavik c. Rootsi Stockholm (kuningapalee), Kalmari loss, Lapimaa, Gotland, Öoland, Visby d. Soome Helsinki, järved, Rauma vanalinn, Ahvenamaa saarestik, Rovaniemi ja Lapimaa, Sibelius, Savolinna ooperifestival e. Taani Jelligi kääpad, ruunkivid ja kirik, Hamleti loss, Merineitsi, Kopenhaagen, Kronborgi loss, Amalienborg (kuningapalee) 4. KeskEuroopa a. Poola Varssavi ja Krakovi vanalinnad, Auschwitzi koonduslaager, Malborki linnus b. Tsehhi Praha, raekoda, püha Vituse katedraal, Karli sild, Karlovy Vary c. Slovakkia Tatra RP, Sipsi loss d. Rumeenia Bran'i loss, Bukoviina klooster, Doonau delta e. Ungari Balatoni järv, Budabest, Egeri kindlus, Doonau jõgi f
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
Raamatukogude Seltsid, hakati asutama avalikke raamatukogusid. Algus tulenes Tlnast Tlna esimese estlasest linnapea Voldemar Lenderi eestvedamisel. 1907saadi luba asutamaks Eesti Kirjanduse Seltsi. Esimeheks Villem Reiman, aseesimeheks Jaan Tõnisson. Ca 40% liikmetest moodustasid õpetajad, praktiliselt kõik selleks ajaks kõrghariduse omandanud eestlased. Jätkati Hurda rahvaluule kogumisea aktsioon. 1909. aastal asutati J.Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum. Noor-Eesti sai hoo sisse alles pärast 1905. aastat. N-E eesotsas seisid eelkõige Gustav Suits, Friedebert Tuglas. Ants Ruusmann ja 17 Otto Karma ajaloolane parim Eesti tööstusajaloo kujutaja "Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistliku revolutsioonini" Eesti majandusajalugu. 1900-1903 Venemaal majanduskriis. 1907-1908 algas uus majanduslik tõus.
aastal Estonia teater ja 1913. aastal teatri- ja kontserdihoone Eesti Kirjanduse Selts Selts asutati 6. augustil 1907. Loomise järgselt kasvas selts kiirelt tervet Eestit katvaks organisatsiooniks ja 1930. aastate lõpul kuulus sellesse juba üle 2000 liikme. Organisatsioon, mille eesmärgiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale. Seltsi juhatus asub Tartus. Eesti Rahva Muuseum, Muuseum loodi 1909. aastal Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas. Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu eesti rahvarõivaid. Pärast asutamist ajutiselt Gildi tänaval asunud Eesti Rahva Muuseum kolis 1922. aastal Raadile, endise Liphartide mõisahoone peahoonesse (endisaegne Raadi mõis). 1923
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
