suurendati pindala ja nimetati ümber maastikukaitsealaks (2651 ha). Kaitseala eesmärk on Meenikunno soo, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. 2. Asukoht. Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas. Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas. Kaitseala suurus on 2651 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunno raba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, enamasti veega täidetud
6 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Külastustaristu on hooned ja rajatis(ed), mis on ehitatud/paigaldatud külastajate teenindamiseks külastusobjektidele, nt vaatetorn, laudtee, parkla, infoviit, infotahvel, tuletegemise koht, välimööbel jms. Külastusvärav on kaitsealasse sisenemise koht, mis võib olla ühtlasi looduskeskus, parkla, puhkekoht või õpperaja alguspunkt, kust siseneb valdav enamus kaitseala külastajatest. Külastusvärav on külastusvoo kontrollimise ja külastuskorralduse põhilisi vahendeid, mida seni Eestis ei ole vääriliselt juurutatud. Külastusvärav võib olla materiaalne rajatis, näiteks tõkkepuu, millest alates mootorsõidukitega liikumine on keelatud, õpperaja alguse infotahvel või piletikiosk (näiteks RMK puhkekohtades). Oluline on külastusvärav kui põhimõte ehk siis
Viluste Põhikool KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID Uurimistöö 1.Loodusobjektid.......................................................................3 1.1.Ilumetsa meteoriidikraatrid........................................................3 1.2.Meenikunno raba........................................................................5 1.3.Valgejärv...................................................................................7 1.4.Mustjärv....................................................................................8 1.5.Liipsaare metsaonn....................................................................9 1.6.Päikeseloojangu maja.................................................................9 1.7.Võhandu jõe ürgorg.........
hinnangut üldisele teemapargielamusele ja rahulolu. Uuringus selgus, et peamiselt hinnatakse teemaparki üldise elamuse ja väärtuse põhjal. On oluline, et külastaja tunneks, et teemapargis on lõbus, saadakse hariduslikke elamusi 8 ja teemapark iseenesest on väärtuslik. Veel peetakse oluliseks teemapargi puhtust, atmosfääri, toidu kvaliteeti ja mitmekesisust. (Geissler, Rucks 2011: 134) Rahulolu külastuse maksumusega mõjutavad peamiselt järgmised tegurid - sissepääsupileti hinna tajumine, üldine nauding ja kliendi ootused (Geissler, Rucks 2011: 127, 132-134). Hea maine ja reklaam tekitavad külastajas ootuse, ehk mingi ettekujutuse sellest, millist väärtust talle teemapargis pakutakse. Kui teemapargi poolt tekitatud ootus ei täitu, mõjub see kliendirahulolule negatiivselt ja klient võib tunda end petetuna
külastatud kõige rohkem ja millist sõltus see, et just need lavastused on olnud nn publikumagnetiteks. Püstitatud eesmärgid: Selgitada välja Rakvere Teatri parim etendus ja parim näitleja publiku arvates; uurida publiku eelistusi etenduste zanri kohta; selgitada välja, kui sageli teatris käiakse ja millest see sõltub. Uuringu empiiriline materjal on kogutud kahes osas. Esimeses osas on kasutatud kvantitatiivset andmekogumismeetodit anketeerimist. Ankeet sisaldab nii valikvastustega, kui ka avatud vastustega küsimusi. Valikvastustega küsimused aitavad vastajal asju meenutada. See muudab vastamise kergemaks. Avatud küsimused annavad vastajale võimaluse väljendada oma tegelikku arvamust. Anketeerimisviis arvatakse olevat sobivaks meetodiks siis, kui on vaja saada tagasisidet ja arvamusi võimalikult paljudelt (Hirsijärvi jt 2005: 188). Ankeet on koostud autori poolt ja seda pole varem kasutatud.
Bode 1837.a. ilmunud töö. Kuigi peamine tähelepanu oli selles pööratud kütteturbale, toodi andmeid ka soode põllu- ja metsamajandusliku kasutamise kohta, kirjeldati turba liike, turba juurdekasvu, klassifitseeriti soid ja turbaid jne. Alates 1860.aastatest hakkab soode kohta ilmuma rohkem uurimistöid just Tartu Ülikooli professorite sulest (C. Schmidt, A. Petzholdt, E. Russow). Huvitav on märkida, et nendes saksakeelsetes kirjatöödes kasutati selliseid eestikeelseid nimetusi nagu raba ja laugas . Esimene eestikeelne kirjutis soode kohta ilmus 1861.a. Fr. R. Kreutzwaldi poolt välja antud ajakirjas "Sippelgas". Esimene eestikeelne soid käsitlev metsanduslik kirjeldus ilmus 1896.a. J. Sõggeli sulest. Esimesena Tsaari-Venemaal alustas 1885.a. sooteaduse õpetamist J. Klinge Tartu Ülikoolis. Tema andis ka sooteadusele rahvusvahelise nimetuse - telmatoloogia. Seega soode uurimise vajadus kasvas välja majanduslikust tegevusest ja kuivendustööde baasil
..........................................................................................11 3.1.1 Uuringu analüüs .....................................................................................................12 3.1.2 Uuringu kokkuvõte.................................................................................................23 Kasutatud materjal....................................................................................................................26 Lisa 1 Ankeet............................................................................................................................27 Lisa 2 Ankeedi punktisüsteemi tulemused................................................................................28 Sissejuhatus Kehakeel on inimese lahutamatu osa, mis on suunatud väljapoole. Kehakeel võib asendada suulist suhtlemist ja annab inimesest usaldusväärset informatsiooni, seega on selle abil
Peaaegu 2/3 (64%) Tervise Arengu Instituudi 2005. aasta uuringus osalenutest olid olnud vanglas. Keskmine vangistuskordade arv elu jooksul oli kaks (varieerudes ühest 35-ni). Peaaegu kolmandik vastanuist väitis, et oli end süstinud ka vangistuse jooksul. Kaks kolmandikku (69%) neist, kes tunnistasid, et süstisid end ka vangistuse jooksul, ütlesid, et jagasid selle aja vältel süstlaid kaaslastega. 44% vastanuist väitis, et nad on registreeritud uimastiravi keskuses või psühhiaatriahaiglas. 12% vastanutest said uuringu vältel võõrutusravi. Enamik (87%) vastanutest kinnitas, et nad on saanud metatooniravi üle kümnendiku (48/450) valimist (süstivad uimastisõltlased). Üksikud vastanuist ütlesid, et nad on osalenud rehabilitatsiooni- või nõustamisprogrammis uimastitarbimise vähendamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. 11% HIV-positiivsetest vastanutest olid testi teinud vanglas.
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
Oluline on järgida 3 põhitõde : 1. juhuslik ja representatiivne vastajate valim; 2. vastajatel ei tohi olla võimalust valimit kuidagi kujundada; 3. küsitleja peab teadma vastava elanikkonna karakteristikuid. Küsitluse variandid : 1. silmast silma küsitlus, küsitleja täidab ankeedi ( kas paberkandjal või arvutis ); 2. telefoniküsitlus, küsitleja täidab ankeedi kas paberkandjal või arvutis; 3. vastaja poolt täidetav ankeet - edastatakse posti teel; -küsitleja jätab täitmiseks ja tuleb ise täidetud ankeedile järele/ ootab ankeetide täitmist; - elektroonne variant saadetakse elektronkirjaga, jas adressaadile otse või levitatakse võrgus. Küsitluse variandid määravad täitmisjuhendi iseloomu, samuti ka ankeedi pikkuse ja struktuuri iseärasused. Silmast silma küsitluse korral on oluline küsitleja juhend ( eriti sel korral kui küsitlejaid on palju, siis on tarvis ka spetsiaalset
............................................... 26 8 Lisa ................................................................................................................................... 27 8.1 Lisa 1 Ülevaade osalejate tööst ................................................................................. 27 8.2 Lisa 2 Intervjuu ....................................................................................................... 28 8.2.1 Lisa 3 ankeet ................................................................................................... 30 8.3 Lisa 4 struktureeritud vaatuluse ankeet .................................................................. 32 8.4 Lisa 5 vaatluspäevikud ........................................................................................... 32
10 Turundusuuringud Meelis Zimmermann 4.1.1.2 POSTIKÜSITLUS Selle küsitlusviisi juures saadetakse vastajale ankeet koos juhendiga selle täitmiseks, lisades tühja ümbriku täidetud ankeedi tagastamiseks. Küsitlusviisi tõhustamiseks on otstarbekas kasutada otsepostitusfirmade teenuseid. Teenust valimi moodustamiseks pakub AS Andmevara, mis on võimeline koostama juhuvalimeid aadressitest erinevate kriteeriumite järgi nagu regioon, vanus, sugu, rahvus jne. Andmeid väljastatakse ainult usaldusväärsetele firmadele. Postiküsitluse eelised:
jõuate elus hästi edasi Mis on teie arvates Eesti asi? Ei ole eesti oludega kursis. Rohkem sallivust inimeste vahel Kuidas on teil perega lood? Hästi. 6. Heiki Õunmaa - Soome. Lõpetas 1986. On kirja teel õpetajaga suhelnud aga ankeeti tagasi saatnud ei ole. 7. Rauno Eessaar - Soome. Lõpetas 1988. Andmed vend Raivolt, Ankeet saadetud aga ei vastanud 22 8. Marko Eessaar - Soome. Lõpetas 1992. Andmed vend Raivolt, Ankeet saadetud aga ei vastanud 9. Külli Jürgenson - USA Millal lõpetasite Mina lopetasin Lustivere Pohikooli 1995 aasta kevadel. Minu Lustivere kooli? klassijuhatajaks oli keemia opetaja Riina Milk. Kus täpsemalt elate, Elan Long Islandil, New Yorgi osariigis USA’s.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Virve-Hella Kruus OSTUOTSUSTE LANGETAMINE JA MAJANDUSLANGUSE MÕJU OSTUOTSUSTELE. Ainetöö Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada kas ja kuidas on muutunud küsitletud inimeste ostuotsuste langetamine ja üldised tarbimisharjumused ning millist mõju on avaldanud inimestele majanduslangus. Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja: · Vastajate üldised tarbimisharjumused; · Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel; · Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude osakaal; · Tooted
...........................................................................................27 3.1 Kas värvid mõjutavad sind? ...........................................................................................28 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 31 LISAD.......................................................................................................................................32 Lisa 1 Ankeet........................................................................................................................ 32 SISSEJUHATUS Igal pool ümbritsevad inimesi värvid. Igal värvil on inimesele erinev mõju. Värvid mõjutavad inimese iseloomu, käitumist kui ka tervist. Iga värv kätkeb endas mingeid kindlaid emotsioone. Värvid on meeleolu indikaatorid-julged värvid kannavad endas omapärasust ja ettevõtlikust, pastelsed vaoshoitust, tumedad enesega isekeskis olemist
Küsitlusankeet saadeti kokku 177 politseiametnikule, kelledes küsitluse täitis 64% ehk kokku 114 politseiniku. Põhja prefektuuris eraldi sihtrühma ei määratletud ning küsitlusankeet saadeti politseiametnike üldlisti, kuhu kuulub 1122 politseiametnikku, kelledest täitis ankeedi kokku 70 politseiniku. Eraldi olid küsitluse sihtrühmaks abipolitseinikud, kellele saadeti meililisti teistsuguste küsimustega ankeet, kui politseinikele. Lõuna- ja Lääne prefektuuris on kokku 461 abipolitseiniku, kelledes ankeedi täitis 48% ehk kokku 225 abipolitseiniku. Põhja prefektuuris on 359 abipolitseiniku, kellest osales uuringus 28% ehk kokku 100 inimest. Küsitluste peamisteks eesmärkideks oli välja selgitada abipolitseinike ja politseinike rahulolu ja seisukohad abipolitseinike kaasamisel politseitegevusse, võimalikud probleemkohad, täiendavad koostöövõimalused ning hinnangud omavahelisele koostööle
Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, 2013. Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile Eestis. Töö annab ülevaate harrastusspordist Eestis, harrastajatest ning teisalt ratsaspordi spetsialistide arvamustest ja ettepanekutest harrastusspordi arendamiseks. Käesolevas töös on koostööd tehtud harrastusspordi manageri Tatjana Kiiloga, mistõttu töö tulemused on olulised ERL harrastusspordi arenguks. Avatud vastustega ankeet saadeti atesteeritud treeneritele. Valimisse kuulus 64 treenerit, millest küsitlusele vastas 15 treenerit. Uurimuses selgus, et harrastajat, kui ratsutajat peetakse peamiselt majanduslikult heal järjel olevaks inimeseks, kes ratsaspordiga põhitöö kõrvalt tegeleb ja mitte raha teenimise eesmärgil. Spetsialistide hinnangus domineerib harrastusratsutaja kui olulise potentsiaalse sponsori roll. Harrastajad on nõus panustama
Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega. Pidevalt kasvav fossiilkütuste kasutamine toob kaasa ke
how it is developed and how much people deal with it. The Secretary General of the Estonian Curling Association interview coincided with the theory, but the students knowledge was at times wrong. LISAD Lisa1. Küsitlusleht Küsitlus curlingust Hea vastaja! Olen Marie Turmann, 11A klassist. Kirjutan uurimust teemal - curlingu teadlikkus 32.kk kooliõpilaste seas. Minu uurimuse eesmärgiks on saada ülevaade Tallinna 32.Keskkooli õpilaste teadmiste curlingu kohta. Ankeet on anonüümne ning garanteerin, et Teie täidetud ankeeti kasutan ainult käesoleva uuringu raames. Kas te olete midagi kuulnud curlingust? Jah Ei Kui Te teate midagi curlingust, siis kust Te selle kohta kuulsite? _________________________________________________________________ Kas Te olete proovinud curlingut mängida? Jah Ei Kas Te soovite kunagi curlingut proovida? Jah Ei Curling on .... (kirjutage lühidalt oma arvamus)
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
küsitlus (vt Lisa1). Autor otsustas kasutada küsitlust, sest see võimaldas hõlmata suurt hulka inimesi ning veebikeskkonnas sai seda kiirelt teha. Küsitlus viidi Loo Keskkooli gümnasistide seas läbi interneti vahendusel, kasutades selleks Google Docs keskkonda. Internetis läbi viidud küsitlusele oli võimalik vastata ajavahemikul 2.-16. detsember 2016. Küsimustik koosnes 16 küsimusest, millest 13 olid valikvastustega ning 3 vabateksti väljaga. Ankeet oli anonüümne ning autor kasutas saadud tulemusi üldistatud kujul. Küsitluse küsimused ja ette antud vastuse variandid olid koostatud teoreetilise materjali põhjal. Andmete analüüsimiseks ning jooniste tegemiseks kasutas autor Microsoft Word 2016 ja Microsoft Office Excel 2016 andmetöötlusprogramme. 3.2. Valim Andmete kogumiseks kasutati küsitlust ja eesmärgistatud valimit. Küsitluses osalejad
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
uute küsimuste jaoks. Andke klientidele uuringu kohta võimalikult palju taustinformatsiooni miks firma küsitluse läbi viib, mille kohta küsimused esitatakse, kes kasutab uuringu tulemusi ja kuidas ta seda teeb. Andke teada ka seda, millist kasu saavad kliendid uuringust. Kui uuring on anonüümne, teavitage sellest ka kliente. Kui kliendid teavad, et nende vastuseid ei seostata nende isikuga, on nad suurema tõenäosusega valmis vastama ja andma ausaid vastuseid. Ankeedi pikkus tehke ankeet nii lühike ja konkreetne kui võimalik. Samas ärge jätke sealt välja küsimusi, mis on teie firmale olulised. Hea oleks kliente eelnevalt teavitada, kui palju aega võiks ankeedi täitmisele kuluda. 5 5.TURU SEGMENTIMINE Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003.
uute küsimuste jaoks. Andke klientidele uuringu kohta võimalikult palju taustinformatsiooni miks firma küsitluse läbi viib, mille kohta küsimused esitatakse, kes kasutab uuringu tulemusi ja kuidas ta seda teeb. Andke teada ka seda, millist kasu saavad kliendid uuringust. Kui uuring on anonüümne, teavitage sellest ka kliente. Kui kliendid teavad, et nende vastuseid ei seostata nende isikuga, on nad suurema tõenäosusega valmis vastama ja andma ausaid vastuseid. Ankeedi pikkus tehke ankeet nii lühike ja konkreetne kui võimalik. Samas ärge jätke sealt välja küsimusi, mis on teie firmale olulised. Hea oleks kliente eelnevalt teavitada, kui palju aega võiks ankeedi täitmisele kuluda. 5 5.TURU SEGMENTIMINE Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL Lõputöö Prima aste Juhendaja Madis Talmar Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor tegi 2010. aasta uurimustöö käigus kindlaks, et ettevõtluses mängib võtmerolli ettevõtte personal. Niisiis otsustas autor kirjutada uurimustöö personaliotsingust. Et aga töö omaks praktilist väärtust, on vajalik spetsialiseerumine, sest personaliotsing erinevates sektorites ja erinevatele ametikohtadele inimeste otsimise puhul võib olla väga erinev. Autor valis info- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori kahel põhjusel. Esiteks on Eestis IKT sektoris väidetavalt tööjõupuudus, mistõttu peaks olema personaliotsing kompl
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted.................................................................
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI NOORTE SUHTUMINE SATANISMI Uurimistöö Koostaja Laura-Liis Sisask 11. B klass Juhendaja Liivi Reinert Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Satanismi levik Eestis algas möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpus, üheksakümnendate alguses. Laiemalt hakkas satanism tuntuks saama kalmisturüüstamistega, mis said alguse üheksakümnendatel. Sellest ajast saati tuntakse ja teatakse sataniste kui kindla välimuse ja iseloomuga inimesi. Nende riietuses on peamised rõhutatud värvid punane ning must. Neid seostatakse salaalkoholi ja narkootikumide müümise ja tarvitamisega. Satanismi ja satanistide vastu on võideldud ajast, mil nad hakkasid levima. Kasutan oma uurimistöö informatsiooni allikaks internetiavarusi, sest raamatukogudes on ka
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi
Keelatud on nn. onupojapoliitika. ..........................................................................................................................92 3.3 Personali hindamine ..........................................................................................................................93 Otsene vaatlus vahetu jälgimine; .........................................................................................................94 Hindamisskaalad ankeet, 10-20 faktorit; .............................................................................................94 3.4 Personali motiveerimine ja hüvitamine ............................................................................................ 95 3.5 Personali arendamine ja karjäär ........................................................................................................99 KOKKUVÕTE 103 VIIDATUD ALLIKAD 104 VIIDATUD ALLIKAD ............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
