sisse helistada. Sel juhul peab kodus olema ainult arvuti, modem ja telefoniliin, millest piisabki serverarvutiga ning sealtkaudu ka Internetiga ühinemiseks. Et teha erinevais arvuteis säilitatav info üle maailma kättesaadavaks, tuleb arvutid ühendada võrku. Just nimelt ühte võrku või ühtsete põhimõtete järgi koostatud võrkudesse, sest mitme erineva võrgu olemasolu tagab küll info liikumise võrgusiseselt, kuid ei taga info korraliku edastamist erinevate võrkude vahel. Seda maailmas "ühte ja ainsat" võrku tulebki vaadelda tuleviku infoühiskonna luustikuna. Ehitades terve hulga erinevate toimimispõhimõtetega võrke, võivad andmete edastamisel ühest võrgust teise tekkida suured probleemid. Selleks võib ehitada küll spetsiaalsed lüüsid, mis "tõlgivad" ühes võrgus leviva info teise võrgu keelde, kuid see pole sageli optimaalseim lahendus. Iga lisateisendus on üldjuhul kohmakas ja aeganõudev ning kõiki süsteeme ei õnnestugi
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTI JA ARVUTIVÕRGUD Gerli Paap Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed Referaat Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2011 1 SISUKORD sISUKORD.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Tarkvara eriliigid..............................
lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. Konkreetse rakendusprogrammi andmed. Võrguteenused/protokollid(HYYP,FTP,SMTP, telnet). Kaugfailisüsteemid. Võrkude Topoloogiad - Kohtvõrgu topoloogia all vaadeldakse võrgu- komponentide omavahelise ühendamise füüsilist ja loogislist viisi. Füüsiline topoloogia määrab ära, kuidas seadmed on füüsiliselt omavahel ühendatud ja loogiline topoloogia näitab, kuidas andmed võrgus läbi seadmete liiguvad. Olenemata võrkude suurusest ja keerukusest koosnevad nad kolmest põhilülitusest: kahe seadme vaheline ühendus, siinühendus ja tähtühendus. Eristatakse siin-, ring-, täht-, ja puutopoloogiat või nende kombinatsioone. Tähttopoloogia Kõik tööjaamad on ühendatud kaabliga ühe keskseadme külge, milleks on tavaliselt HUB või mõni teine sama tööpõhimõttega seade
rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ära, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network l.) Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel
Kaabel on tavaliselt varjestamata, mis on ka põhjuseks, miks paarid keerdus on. Keerdudel on omadus vähendada müra mõju kaablis levivale signaalile. Andmesidekiht Ethernet protokoll Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi standardile IEEE 802.3 ja kasutab juhuslikku pöördumisviisi CSMA/CD (liikluse ja põrke tuvastusega multipöördus). Ethernet on alates 1990ndatest põhiline kohtvõrgu tehnoloogia ja selliste võrkude kaudu on ühendatud enamik ühenduses olevatest arvutitest ja tööjaamadest maailmas. Kõik ülejäänud kohtvõrgustandardid on ta välja tõrjunud või muutnud nisitoodeteks (kiudleviandmeliides (FDDI), lubaringvõrk, ARCNET). Ethernet võimaldab andmevahetust kaadrite kujul kõikide kohtvõrku ühendatud seadmete (arvutite, printerite jne) vahel. Praegu on spetsifitseeritud kiirused 10 Mbit/s kuni 10 Gbit/s.
maksimaalarv eri kaabeldussüsteemides on rangelt piiratud. Silla (bridge - OSI 2.kihis) abil ühendatakse omavahel või lahutatakse üksteisest tüüpiliselt kaks ühesugust võrku. Sild eraldab ja kaitseb liiklust võrgus, sest ta ei lase läbi võrgusisest liiklust, üle silla pääseb ainult teise võrku suunduv info. Silla abil tükeldatakse suuri võrgukomplekse väiksemateks ja kergemini hallatavateks tervikosadeks ning ühtlustatakse võrgu koormust. Suurte ja keerukate võrkude rajamisel ning eri organisatsioonide võrkude ühendamiseks kasutatakse tüüpiliselt marsruutereid (router - OSI 3.kihis). Marsruuter on erinevalt sillast protokolliga seotud seade, mille abil saab vägagi täpselt filtreerida ja kontrollida transiitliiklust. Nii sildu kui ka marsruutereid nim. sageli lüüsideks (gateway - OSI 4.-7.kihis). Mikroarvutivõrkudes tähendab lüüs siiski tüüpiliselt masinat ja tarkvara, mis pakuvad kõigile võrgu tööjaamadele tsentraliseeritud ava, mis viib
on hästi kaitstud kõrvaliste signaalide eest. Koaksiaalkaabel 5 Koaksiaalkaabli abil saab ühendada pikki vahemaid arvutivõrgus. Sobib kohtadesse kus on rasked tingimused (palju segavaid signaale). Peenike koaksiaalkaabel Peenike koaksiaalkaabel thinnet 10BASE2 puhul kasutatakse peenikest kaablit. See on Etherneti üks standard. Kaabli diameeter umbes 5 mm. Segmenti pikkus on 185 m (mõnel juhul kuni 200 m). Peenike koaksiaalkaabel 2 Kaablit kasutati koolides võrkude loomiseks. Kasutatakse tavaliselt siinvõrgu loomisel. Kasutati algselt mereväes kuna kaabel oli välistingimustele vähetundlik ja kaabel sai piisavalt pikk. Jäme koaksiaalkaabel Jäme koaksiaalkaabel thicknet 10 BASE5 puhul kasutatakse jämedat kaablit. See on Etherneti üks standard. Kaabli diameeter umbes 1 cm. Segmenti pikkus on 500 m Jäme koaksiaalkaabel 2 Jäme koaksiaalkaablit väga raske paigaldada. Kaabli kaitsekiht on eriti tugev ja
5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44. Võrgukihi turtvalisus, Ipsec 45. Võrguhaldus, SNMP 46. ASN.1 47
Kõik kommentaarid