ja töövaidluskomisjonis esineb üha enam. Eesti rahvas saab targem ja julgem ja läheb oma murega ja probleemidega kohtuni välja, vanasti oli aga vastupidine situatsioon, kus inimesed lihtsalt ei ole vastu vaielnud ja asi lõppes kohapeal, tavaliselt tööandja võiduga. Tänapäeval, meedia on paljudele inimestele aidanud oma loodega, kus kirjutati erinevatest diskrimineerimiste vaidlustest. Iga inimene on väärtuslik ja kõik on seaduse ees võrdsed. Seega tähendab võrdne kohtlemine diskrimineerimise puudumist. Ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on aga see, kui mingi asjakohatu tunnuse tõttu tehakse inimestel vahet. Õigusaktide mõttes tähendab diskrimineerimine, et ühte isikut koheldakse mingisuguse asjaolu tõttu halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras. Põhiseadusest tulenevalt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude
euroopa liidu õigusega. 2.Euroopa Liidu põhimõtted tööõiguses a) töötajate võrdne kohtlemine b) inimõiguste ja vabaduste kaitse c)proportsionaalsuse põhimõte-õigusaktid oleksid sobivad eesmärkide saavutamiseks, täpsus, et õigussubjektid teaksid oma õigusi ja kohustusi d)õiguskindluse põhimõte e)hea haldustava põhimõte f)õigus tõhusale kohtulikule kaitsele g)kaitseõigus h)isikute vaba liikumine riiki, kus pakutakse tööd i)meeste naiste võrdsus ja diskrimineerimise keeld j)töötaja õigus olla teavitatud k)õigus tervise ja turvalisuse kaitsele 3.Euroopa Liidu pädevus tööõiguses Euroopa liidu õiguse kohaldamine on seotud võimupädevusega. Kui aluslepingud annavad liidule teatud ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid akte vastu võtta ainult liit. Liikmesriigid saavad seda teha ainult liidu volitusel. Jagatud pädevuse korral teostavad liikmesriigid oma pädevust juhul kui Euroopa Liit ei ole oma pädevust teostanud
Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas organ, kelle põhiülesandeks on üks kolmest eelnimetatud funktsioonist, nt Riigikogu põhiülesandeks on seadusandlus, kohtute põhiülesandeks õigusemõistmine, ministeeriumite jms põhiülesandeks täidesaatev tegevus (haldusaktide andmine, reaaltoimingute sooritamine jms); 3
LISAD Lisa 1. Rahvusliku õiguskorra püramiid Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida ühte objektiivsesse õigusesse kuuluvat õigusakti, mis on vastu võetud pärast 2002. aastat. Töö autor valis õigusaktiks 2004. aastal kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seaduse. Soolise võrdõiguslikkuse teema on väga aktuaalne, kuna igapäevaelus inimeste teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest ja seadusest ei ole piisav ning märkimist väärib asjaolu, et Eesti õigusloome ajaloost ei ole võimalik leida palju selliseid õigusakte, mille vastuvõtmine on põhjustanud nii kirglikke poliitilisi vaidlusi. Järgnev töö on jaotatud peatükkideks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Lisaks tuuakse välja, millise õigustloova aktiga on tegemist, kuidas see suhestub Euroopa Liidu õiguskorraga, õigusakti kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt, millisesse õiguse valdkonda akt
................................................................................11 Suurimad palgalõhed.............................................................................................................11 Eesti seadusandlus.....................................................................................................................13 Soolise võrdõiguslikkuse seadus...........................................................................................13 Soolise diskrimineerimise keeld.......................................................................................13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................15 3 Sissejuhatus Sooline võrdõiguslikus viitab sellele, et mehi ja naise koheldaks võrdselt. See on kirjas ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis1
Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Kellel on inimõigused: * üksikisikutel, seega igal inimesel;
,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest." Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel.
ebavõrdselt, võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõistlikku põhjust • Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu (PS § 12 lg 1) • Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel (PS § 12 lg 2) Põhiõigused • Sotsiaalsed põhiõigused annavad isikule nõudeõiguse riigi vastu, et viimane tagaks isikule inimväärse elutaseme • Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral (PS § 28 lg 1)
lubatuteks ja lubamatuteks, sest piir sellel teemal on väga habras. Ühtlasi tekib kahtlus § 9 sisulise rakendamise osas, mis ütleb, et riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Millegipärast on raske uskuda, et antud asutused selliste teemadega vaeva hakkavad nägema. § 10 ütleb, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste otsese ja kaudse diskrimineerimise kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edandamisele. Tegelikult on 10 paragrahvi mõte õige just lastest peaks alustama võrdõiguslikkuse juurutamisel - ei mingeid pilte kodutöid tegevast emast ja ajalehte lugevast isast, sest arusaam võrdõiguslikkusest kujuneb juba lapseeas ja seda raskem on stereotüüpset mõtlemist välja juurutada täiskasvanud inimesel. Jääb ainult loota, et Soolise võrdõiguslikkuse komisjon hakkab sellel alal tõsist järelevalvet teostama. Lõppsõna
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,
7 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS 4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009] (1) Seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades. (2) Eesmärgi saavutamiseks sätestab seadus: 1)soolise kuuluvuse alusel diskrimineerimise keelu era- ja avalikus sektoris; 2)riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste, haridus- ja teadusinstitutsioonide ning tööandjate kohustuse edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust; 3)kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise. 13 2008. aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus koosneb 8st peatükist: üldsätted, soolise diskrimineerimise keeld, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, soolise diskrimineerimise vaidluste
Kompromissi soodustamine - tsiviilkohtumenetlus peaks muutuma kodaniku jaoks kiiremaks ja riigile säästlikumaks. Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. 10.5 Halduskohtumenetluse põhimõtted (uurimispõhimõte) Uurimispõhimõte kohaselt on haldusorgan kohustatud haldusmenetluses välja selgitama menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. 10.6 Kriminaal- ja väärteomenetluse põhimõtted (kohustuslikkus e legaliteet, riiklikkuse e avaliku süüdistuse põhimõte, süütuse presumptsioon) Kohustuslikkus ehk legaliteet - kohustab pädevaid ametivõime alustama kuriteo tunnuste sedastamisel kriminaalmenetlust sõltumata mis tahes isiku või riigiasutuse arvamusest.
Mis on õiguse printsiibid? Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip-demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip- Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvormidele on omane, et
Kodaniku ja poliitilised õigused (esimese põlvkonna õigused, nn negatiivsed õigused) nende õiguste puhul lasub riigil kohustus mitte sekkuda vastavate õiguste teostamisse (klassikalised vabadusõigused) Kodaniku ja poliitilisteks õigusteks on: õigus elule, õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, õigus kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest, õigus kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise diskrimineerimise eest, õigus mõtte , südametunnistuse ja usuvabadusele, sõnavabadus, õigus eraelu kaitsele jne. Inimõiguste liigid Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (teise põlvkonna õigused, nn positiivsed õigused). Neid õigusi on sageli peetud pigem programmilisteks õigusteks kui tõelisteks individuaalseteks õigusteks. Nende õiguste kaitse ulatus sõltub suurel määral riigi ressurssidest.
eeskuju andev funktsioon. Riigikohus on EIÕK tõlgendusargumendina kasutanud juba enne, kui see Eesti suhtes jõustus ning on seda teinud ka hiljem korduvalt. Lisaks EIÕK-le tuleb põhiõiguste tõlgendamisel võtta arvesse ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Harta on EL esmase õiguse osa ja õiguslikult siduv. Kehtiv harta seob esiteks EL “institutsioone, organeid ja asutusi” ning teiseks liikmesriike, kui nood rakendavad EL õigust. Samas ei ole Riigikohus oma seisukohta muutunud õigusliku olukorra kohta sõnaselgelt veel avaldanud, vaid üksnes märkinud, et hartal on tähendus „Euroopa Liidu õiguse kohaldamissfääris” (RKÜKo 12.04.2011, 3-2-1-62-10, p 57.3). PS II ptk pealkiri “põhiõigused, vabadused, kohustused” tuleb natukene lähemalt selgitada. Põhiõiguse mõistel tuleb kõigepealt vahet teha materiaalsel ja formaalsel mõistekasutusel.
Kordamisküsimused II (Enamikul on vaja lõpp-arvestuseks uuesti üle vaadata ka vahearvestuse kordamisküsimused) Arvestuste ajad: 08.12.08. kl. 8.15 19.01.09. kl.10.15 Väärtuse küsimus 1. Miks on väärtuse küsimus keskkonnaeetikas oluline? Sest väärtuse mõiste abil eristatakse head halvast ning soovitut mittesoovitust ning väärtuse mõiste on ka keskkonnaeetikas kesksel kohal, kuna selle põhiküsimuseks on looduse väärtustamine. Ehk: mida väärtustada, mis üldse väärtust omab jne. 2. Mida mõista eetika laienemise all? Enamiku inimajaloo vältel on väärtuse, sh ka tegeliku väärtuse ja deklareeritud väärtuse mõisteid kasutatud inimeste omavaheliste suhete reguleerimisel ühiskonnas. Alates Suurest Prantsuse revolutsioonist on eetika laienenud ka inimvaldkonnas: kõigil inimestel on võrdsed õigused, kuid erinevad kohustused. 3. Kes või mis on eetiline subjekt? 4. Mis on antropotsentrism, biotsentrism, ökotsentrism, instru
seisvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute nimel, mille osaks nad on. Põhiõigussuhte kohustatud pooleks on Eesti Vabariik või riigist alamal seisev avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle nimel organ riigivõimu teostab. Kolme võimu kõrval nimetab § 14 veel kohalikku omavalitsust. Sel klauslil ei ole iseseisvat regulatiivset tähendust, vaid ainult näitlik iseloom, sest kohaliku omavalitsuse kohustus tagada põhiõigusi tuleneb juba sellest, et seda peab tegema kogu riigivõim. Riigikohus kasutab selles kontekstis terminit "avalik võim". Põhiõiguste järgimise kohustus on pandud riigivõimule, nimetades selle kolme funktsiooni. Põhiseadusega konstitueeritud riigil ei ole üheski valdkonnas õigust meelevaldsusele ning seetõttu peab kogu avalik võim alati järgima põhiseadust ning eelkõige põhiõigusi. Põhiõigu- sed kohustavad riiki kõigis selle korraldus- ja tegutsemisvormides. Põhiõiguste
Tekstid sisaldavad teatud õigusi, mis võiksid olla tänaste inimõiguste eelkäijad. Kuid neid ei saa pidada siiski kaasaja inimõigusteks, sest on rohkem seotud religioossete rituaalidega. · Magna Carta (1215) iseenesest väga vastuoluline ja pole parim näide inimõigustest. Tegemist on poliitilise kokkuleppega kõrgaadli ja kuninga vahel. Miks peetakse seda inimõiguste dokumendiks, sest seal on kirjas säte, et kedagi ei tohi arreteerida, saata asumisele, kui teda pole süüdi mõistetud kehtiva õiguse alusel ja kohtu taolises instantsis. Tegemist esimeste menetluslike õigustega. Miks pole klassikaline inimsäte, sest selle kohaldamine oli piiratud. Esiteks seda kohaldati ainult meestele suhtes. Teiseks kohaldati üksnes rikaste meeste suhtes. Tegu väga kitsa seltskonna kaitsega. Lisaks oli eraldi
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida.
haldustegevusele iseloomulik tunnus. Korraldus on antud avalik-õiguslikus suhtes, sest ehitusloa andmise kord on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning avalik-õigusliku loa saab anda üksnes avalikku võimu teostav haldusorgan. Ehitusloa andmisest keeldumine kujutab endast halduse ühepoolset regulatsiooni, mis on suunatud üksnes OÜ-le. I. Menetlusnõuete järgimine a) Menetlusosaliste kaasamine i) Menetlusosaliste ring Esmalt tuleb välja selgitada, kes on antud asjas menetlusosalised (HMS § 11): (a) OÜ Luxus nii HA andmist taotlev isik kui ka HA adressaat (HMS § 11 lg 1 p-d 1 ja 2); (b) Naaberkinnistu elanikud ja omanikud (edaspidi: elanikud) kolmandad isikud (HMS § 11 lg 1 p 3). OÜ-le ehitusloa andmine võib puudutada neid nii faktiliselt kui õiguslikult. Faktiline puutumus seisneb selles, et kinnistu, millele soovitakse ehitist rajada, asub nende
Ühinemis- ja koosolekuvabadus §48 lg1 l1 (MTÜ) vs §31 l1 (TÜ) vs §48 lg1 l2 (erakond) vs §29 lg5 l1,2 (töötajate liit) vs §47 (koosolekuvabadus-vabadus tulla korraks kokku ja avaldada meelt; kas peab kandma endas eesmärki või võib olla ka puhas lõbu). Vabaliikumine §34 kaitseb õigust kuhugile jõuda. Elukoha valik kuulub liikumise mõiste alla. Seega l2 käib ka elukoha valiku kohta. §35 , 36 lg1. Ettevõtlusvabadus jne §31 on kõige kohaldatum säte Eestis. Isik ei ole mitte kellegi teisega töösuhtes ja teenib samal ajal majanduslikku tulu, lihtne piiriklausel. §29 lg1 puhul peab olema töösuhe, millega hoitakse alal elatist. §29 lg5 l3. Omand jne §32 omand PS-e mõttes, kui asjaõiguse mõttes, on palju laiem ja mitmetähenduslik (õigussuhe, füüsiline ese, varaline positsioon, autoriõigus, avalik- õiguslik positsioon, pension). Lg1 ja 2 on piiriklauslid. Lg1 on OONV (kohtutee garantii,
......................5 1.4.Töölepingu muutmine ja lõpetamine.............................................................5 1.5.Töölepingu ülesütlemine................................................................................ 6 2. TÖÖTAJA KOHUSTUSED....................................................................................... 8 2.1. Lojaalsuskohustus........................................................................................ 8 2.2. Seaduses sätestatud töötaja kohustused.....................................................8 2.3. Töötaja hoolsuse määr.................................................................................. 9 2.4. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest......................................................10 2.5. Töölähetus.................................................................................................. 10 2.6. Saladuse hoidmise kohustus.........................................................
LEOPOLD 1. Millisest vajadusest saab Leopoldi arvates alguse eetika? Ökoloogiliselt on eetika tegevusvabaduse piiramine olelusvõitluses. Filosoofiliselt on see sotsiaalse käitumise eristamine mitte-sotsiaalsest. See saab alguse vastastikuses sõltuvuses olevate indiviidide või gruppide kalduvusest arendada koostööviise. Inimesele on kasulik käituda sotsiaalselt ning tähtis on koostöö, sest selleta ei eksisteeriks gruppi ega ühiskonda. Ökoloogid nimetavad seda sümbioosiks. 2. Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika? Traditsiooniline eetika reguleerib inimene-inimene ja inimene-ühiskond suhteid. Inimene-inimene suhted kehtivad juba vanast ajast (Moosese 10 käsku), kus suhteid püüti käskude abil reguleerida. Inimene-ühiskond suhetes on tähtsad valitsemisvormid, suhted perekonnas, suhted valitsuse ja riigiga, koostöövormid ühiskonnas jne. Eetika kuldreegel : ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse! See püüab ind
liiga vaene. Pensionikulud suhtena SKP-sse on Eestis aastate jooksul kasvanud, samas on kasvanud ka asenduspiirmäär ehk keskmise pensioni suhe keskmisse palka. Seda on peamiselt põhjustanud pensioni sihtkapitali reservide osakaalu vähendamine ning maksukogumise protsendi tõus. EL-i riikidega võrreldes on Eesti pensionikindlustusele eraldatud sotsiaalmaksu osa suhteliselt kõrge, kuid tavapärasest erinev on tööandja koormus. Riik Maksemäär Tööandja osa Töötaja osa Muu Belgia 16,36 8,86 7,5 Saksamaa 18,6 9,3 9,3 Kreeka 20 13,33 6,67 Prantsusmaa 14,75 8,2 6,55 Itaalia 27,27 18,93 8,34 Luksemburg 24 8 8 riik 8,00 Soome 20,2 16,2 4 Eesti 20 20
13. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. Töölepingu mõiste: Üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töölepingu vorm: Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. 14. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 15
Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks; 3) Euroopa Parlamendi presidendile ettepaneku tegemine Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmelt immuniteedi võtmiseks; 4) Riigikohtu üldkogule taotluse tegemine, tunnistamaks Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma; 5) eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluste lahendamine; 6) järelevalve õigusaktide välislepingutele vastavuse üle; 7) funktsioon piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetusasutusena; 8) lapse õiguste konventsiooni alusel lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesannete täitmine. Nimetatud pikast loetelust on vaieldamatult õiguskantsleri olulisemad rollid järelevalve
kahjustada. Õigus tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes arvesse konfidentsiaalsust ja ameti- ja ärisaladusega seotud huve (PS § 44 mindud veelgi kaugemale). Vastavad asutused on kohustatud oma otsuseid põhjendama motiveerima. Art 41 igaühel on õ saada liikmesriikide õ kohaselt hüvitist mistahes kahju eest, mida selle inst teenistujad on tekitanud. · Võrdse kohtlemise pr ja diskrimineerimise keelu pr (PS § 12) esimene ei ole absoluutne tuleb välja selgitada, kas isikut koheldakse võrreldes teistega erinevalt. Tuleb võrdluspaarid viia 1 soomõiste alla ja valida kitsam mõiste. Tuleb välja selgitada, kas tegemist on võrdsete situatsioonide/asjaoludega. Kas tegemist on üldse ebavõrdse kohtlemisega? Kas sellisel kohtlemisel on objektiivne ja mõistlik õigustus? (legitiimne eesmärk avalik huvi)
Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. § 64. Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest. Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel; 3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras; 4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; 5) tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. § 74. Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema
väljendatud nõusolek sõlmida leping. 19. Lepingu vormi nõuded (VÕS §11) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. 20. Töölepingu mõiste. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 21. Töölepingu vorm. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele
Laiendada käesolevas artiklis ette nähtud kaitset ja abi eraettevõtjatest võõrtöötajatele niivõrd, kuivõrd need meetmed on nende puhul rakendatavad. Edendada ja soodustada vastuvõtva riigi riigikeele, või kui neid keeli on mitu, siis neist ühe õpetamist võõrtöötajatele ja nende perekonnaliikmetele. Võimaluste piires edendada ja soodustada võõrtöötajate emakeele õpetamist nende lastele. 20.Õigus võrdsetele võimalustele ja võrdsele kohtlemisele töö- ja kutseküsimustes soost sõltumata Töö saamine, kaitse vallandamise vastu ja kutsealane taasintegreerumine; kutsenõustamine, kutseõpe, ümberõpe ja rehabilitatsioon; töösuhte- ja töötingimused, kaasa arvatud töötasu; karjäär, kaasa arvatud edutamine. 21. Õigus saada informatsiooni ja konsultatsiooni Saada korrapäraselt või sobival ajal ning arusaadaval viisil informatsiooni neile tööd andva ettevõtte majandus- ja finantsolukorrast, mõistes, et teatud
algselt kaitse võis teada tunnistaja nime, ei sobinud kokku organiseeritud kuritegevusega; tulid anonüümsed tunnistajad, tunnistajaid kontrollida raske, oht ja tegelikkus, et riiklik süüdistuse pool hakkas oma situatsiooni liigselt ära kasutama; anonüümsed tunnistajad võivad olla, aga nad ei või olla ainsad tunnistajad; Protsessi kasu: protsessi kasu konkreetses asjas (poolte konflikti lahendamine); ka vigane lahend võib tuua mingisugust kasu (sõltuvalt sellest, kui kaua on konflikt üelval, on nende mõlema aktiivsus pärsitud; võib kasutusele minna liigselt ühiskondlikku ressurssi protsessi kasu üldiselt:1) avalikkuse informeerimine normidest; 2) õiguskaitsesüsteemi autoriteedi kasv Min (OK+VH+MK-PK) OK-otsesed kulud Avalikkuse printsiip
10 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 4. 11 Karistusseadustik 06.06.2001. RT I 2001, 61, 364; RT I, 20.12.2012, 12. 12 Kriminaalmenetluse seadustik. 12.02.2003. RT I 2003, 27, 166; RT I, 22.03.2013, 17. 10 Oma olemuselt on vabaduse võtmist ette nägev karistus13 ka KarS § 872 lõikes 1 mainitud karistusjärgne kinnipidamine, mille Riigikohus on oma lahendiga tunnistanud PS §-ga 20 vastuolus olevaks14. Siseriiklikest õigusaktidest moodustavad vangistusõiguse vangistusseadus ja teised vangistust reguleerivad seadused, Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri määrused ning vanglate direktorite antavad üldkorraldused. Eelnimetatud õigusaktide kohaldamist mõjutab oluliselt ka riigikohtu ja teiste kohtute praktika.15 Vangistusõiguse peamine allikas on vangistusseadus, kitsamalt võttes vangistusseaduse see
ilmusid alles seoses Prantsuse revolutsiooniga, need pole antavad, neid käsitleti kui midagi loomulikku ehk nii tekkisid I generatsiooni inimõigused. II generatsiooni inimõigused levisid seoses heaoluühiskondade tekkega ja III generatsiooni inimõigused kerkisid päevakorda seoses arengumaade probleemide aktualiseerumisega. Kodaniku- ja poliitilised õigused on õigus elule ja vabadusele, õigus kaitsele ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest, õigus kaitsele rassilise või usulise diskrimineerimise eest, õigus südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus jne. Nende õiguste järgimist ei tohi riik takistada ega keelata. Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused on seotud inimeste ühiselu, töö ja esmase toimetulekuvajadusega. Nende aluseks on idee, et inimesed on võrdsed ja neile peab olema tagatud juurdepääs põhilistele sotsiaalsetele ja majanduslikele hüvedele, teenustele ja võimalustele. Riik peab nende õiguste tagamiseks välja töötama ja ellu viima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
