50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aleksei.strjukov
Õppematerjali autor
Õigus peab liikmesriigis kehtima ühetaoliselt ja vahetult.eraisikud võivad ühenduse õigusele tugineda, nii vaidluses üksikisikuga kui ka vaidluses liikmesriigi organiga. Direktiividel on kaudne mõju. Liikmesriigid peavad tarvitusele võtma meetmed direktiivide elluviimiseks, va juhtul kui liikmesriigi õigus on juba kooskõlas euroopa liidu õigusega.Riigisisese õiguse puhul tuleb liikmesriigi õigust tõlgendada koostoimes euroopa liidu õigusega. 2.Euroopa Liidu põhimõtted tööõiguses a) töötajate võrdne kohtlemine b) inimõiguste ja vabaduste kaitse c)proportsionaalsuse põhimõte-õigusaktid oleksid sobivad eesmärkide saavutamiseks, täpsus, et õigussubjektid teaksid oma õigusi ja kohustusi d)õiguskindluse põhimõte e)hea haldustava põhimõte f)õigus tõhusale kohtulikule kaitsele g)kaitseõigus h)isikute vaba liikumine riiki, kus pakutakse tööd i)meeste naiste võrdsus ja diskrimineerimise keeld j)töötaja õigus olla teavitatud
tööandja peab erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel arvul naisi ja mehi võtma Mida saab inimene konkreetselt teha, kuhu pöörduda, kui teda on diskrimineeritud ja mida selle inimese heaks teha saadakse? Inimesel, keda on diskrimineeritud on kaks võimalust kas pöörduda kohtusse või Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni poole kahe aasta jooksul alates diskrimineerimise aset leidmisest. See, kelle vastu on kaebus esitatud peab tõendama, et võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud. Kui tööandja suhtes on tekkinud diskrimineeriva käitumise kahtlus, peab ta 5 tööpäeva jooksul andma kirjaliku seletuse toimunu kohta. Seletuses peavad olema järgmised andmed isiku kohta, keda eelistati: 1) tööstaaz 2) haridus 3) töökogemus ja muu tööks vajalikud oskused 4) muud selgeid eeliseid andvad oskused või põhjendused. Kui on kahtlus ebavõrdses palga maksmises, on õigus nõuda tööandjalt palga arvutamise aluste kohta.
Sissejuhatus Sooline võrdõiguslikus viitab sellele, et mehi ja naise koheldaks võrdselt. See on kirjas ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis1. Neil peavad olema võrdsed õigused, kohustused, võimalused2 ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Selle ajalugu algab aastast 1957, kui Rooma lepingusse kaasati võrdse töö eest võrdse tasu põhimõte. Mis on sooline võrdõiguslikkus? Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata.
riigi õigusaktidesse. Pärast seaduse uuendamist võttis Euroopa Komisjon Eesti vastu algatatud kohtuasja tagasi. 3 Amsterdami leping. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://gender.sm.ee/index.php?097213407, 21. detsembril, 2011. 4 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 84. Eestis on soolise võrdõiguslikkuse seaduse koostamisel arvesse võetud ,,Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes" ning ,,Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega" ning nimetatud direktiivi muudatused.5 1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt Igal süsteemil on kaks omadust mitteamorfsus ja terviklikkus ning erinevad tunnused näiteks hierarhilisus, iseseisvus, organiseeritus
tingimustel. Mõlemal juhul peab töötajal olema vastav arsti otsus. Tööandjal võib tekkida vajadus muuta töötaja töötingimusi seoses töömahu või tellimuste ajutise vähenemisega. Töötajale osalise tööaja kehtestamiseks või töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele saatmiseks on vajalik nii töötaja kui tööinspektori nõusolek. 6. Töösisekorra eeskirjad Töösisekorraeeskirjad on dokument, mis määratleb tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende koostööks vajalikud kohustused ja õigused. Töösisekorraeeskirjad on tööandja ja töötajate vahelise töölepingu lahutamatu osa ja täitmiseks kohustuslikud nii tööandja kui ka kõigi töötajate jaoks. Küsimustes, mis ei ole töösisekorraeeskirjadega kindlaks määratud, juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja muudest õigusaktidest. Tööandja tutvustab töösisekorraeeskirju,
teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; 6. muu seadusest tulenev alus; Võlasuhte olulised põhimõtted: seaduse dispositiivsuse põhimõte ( VÕS § 5) hea usu põhimõte ( VÕS § 6); mõistlikkuse põhimõte ( VÕS §7); Töölepingu mõiste- TLS § 1 lg 1- töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja )tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub
Agendileping Agent ja Agent sõlmib Agendi tasu - käsundaja lepingu omanimel Komisjoni Komisjonär ja Komitendi Komisjonitasu - leping komitest eseme müük/ost 4. Mille poolest erineb tööleping eelnevatest lepingutest? Töölepinguga kaasneb tasustatud puhkus ja teiste lepingutega ei kaasne. 5. Mida tähendab ,,võrdse kohtlemise põhimõte" tööandjale ja millistele seadustele vastavalt peab tööandja käituma? Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 1 6. Mis on diskrimineeriv käitumine?
nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Kohustused: Kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Tööandja vastutab töötaja poolt tekitatud kahju eest. Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust Ta peab täitma oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Kindlsutama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgeid korraldusi, maksma töö eest tasu, andma puhkust ja maksma puhkusetasu, Tagama töö- ja puhkeaja, tagama töötajatele koolitused-koolitamiskohustus, tagama tööohutuse nõuetele vastavad täätingimused, tutuvustama täätajala töökorralduse reegleid, austama täätaja privaatsust jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid