Võrdlused (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Vene keele antonüümid

­ suur ­ väike ­ , vana ­ uus, noor ­ u raske(kaalult) ­ kerge ­ u raske(vaimselt) ­ kerge ­ vara ­ hilja ­ porine,mudane ­ puhas, korras ­ pehme ­ kõva ­ aktiivne ­ passiivne ­ rikas ­ vaene ­ lihtne ­ keeruline ­ tugev ­ nõrk ­ c igav ­ huvitav ­ esimene ­ viimane ­ vaikne ­ rahutu ­ magus ­ mõru o ­ öine - päevane ­ tume ­ valge,ere ­ vali ­ vaikne,tasane ­ lahke ­ kuri w ­ hea ­ halb ­ odav ­ kallis ­ külm ­ kuum ­ tore, kaunis ­ õudne, jube ­ suvine ­ talvine c ­ mehelik - naiselik ­ pikk ­ lühike ­ tark ­ rumal ­ lõbus ­ nukker, kurb ­ kitsas ­ lai ­ täis kõhuga, söönud ­ näljane ­ kõrge ­ madal ­ kuiv ­ niiske ­ kuiv ­ märg ­ kõhn ­ paks ­ peen ­ jäme 

Vene keel

11

doc

Eestlaste emotsioonisõnavara

Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Sally Lepik Juhendaja Karin Kaljumägi  Tartu 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid..............................................................................................3 0.1. Emotsioon..................................................................................................................................4 0.2. Emotsioonisõnade olemus................................................................

Akadeemilise kirjutamise alused

9

doc

Vene keele numbrid, kuud, aastad, päevad, sõnastik

1 - 2 - 3 - 4 - 5 - 6 - 7 - 8 - 9 - 10 - 11 - 12 - 13 - 14 - 15 - 16 - 17 - 18 - 19 - 20 - 21 - 22 - 23 - 24 - 30 - 40 - 50 - 60 - 70 - 80 - 90 - 100 - 200 - 300 - 400 - 500 - 600 - 700 - 800 - 900 - 1,000 - 1,000,000 - 1,000,000,000 -  - esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev - täna - homme - eile - päev - nädal - kuu - aasta - jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktober - november - detsember ? - Mida? ? - Kuidas? ? - kui palju? ? - Kes ? - Miks ? - Millal? ? - Kus? (Kasutatakse kui midagi otsitakse : kus on pank?) ? - (kuni) Kus? (näitab liikumise suunas midagi. "Kuhu sa lähed? ") ? - (alates) Kus? (näitab algatusel eemal midagi. "Kuhu sa pärit? ") ? (m), ? (f), ? (n) - Milline? Millist? ? (m), ? (f), ? (n), ? (pl) - Kelle? abivalmis - aeg-ajalt - aeglane - ahne - ainulaadne - , alati - ammu - arg - arma

Vene keel

9

doc

Vanasõnad

VANASÕNAD 1. Arg kardab ka iseenda varju. 2. Aega läheb, aga asja saab 3. Ega amet leiba küsi, amet annab leiba. 4. Elu on lühike, viha ära pea. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest.. 24.Kel amet, sel leiba. 25.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alustab, peab lõpetama. 29.Kes

Eesti keel

7

doc

Kaunis kuldking

Tallinna Tehnikaülikool Kaunis Kuldking REFERAAT TALLINN 2008  Kaunis kuldking, ladina keelne nimetus Cypripedium calceolus on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliik ja ühtlasi ka Eesti üks suureõielisemaid taimi üldse. Paljuski oma dekoratiivsuse tõttu on liik hävinud mitmetes maades ja nüüdseks kõikjal kaitse all. Kuldkingast on saanud üks looduskaitse sümboleid paljudes Euroopa maades. Nimi "kuldking" pärineb rohkem kirjandusest. Rahva seas on see kaunis taim rohkem tuntud "käokingana". Seda ehk seepärast, et kuldking kasvab varjukates metsades, kus kukuvad ka käod. Nimi "käoking" on aga juba antud ühele teisele taimele. Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi "jumalanna Aphrodite kingakest". Kuldkinga nimi kajastab selle taime õie välimust, sest ainult lehtede järgi

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

9

rtf

Bioloogia taimed

Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust! Sinist käokinga peetakse Euroopa üheks mürgisemaks taimeks. Kollase käokinga kohta ei ole selliseid võrdlusandmeid olemas tema kitsa levila tõttu. Kuid ta sisaldab samu mürke ja mitte väiksemates kogustes, nii et igaüks võib ise arvata, kui ohtlik ta on. Inimesele on surmavaks annuseks 2...4 grammi juuremugulaid või 3... 6 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki. Laste puhul on juhtunud õnnetusi sedaviisi: kingakujuline õis

Bioloogia

11

doc

Sinuhe

kasvõi meile endale. Kuid teises mõttes kõik inimesed surevad niikuinii ning selletõttu Sinuhe märgibki ära raamatu lõpus, et kõik inimese teod on tegelikult tühised, mis on tegelikult väga õige. ,,Seda kõike tahan mäletada, aga oma halbu tegusid ma mäletada ei taha ja ma ei taha mäletada oma kaotuste kurbust." ­ Tavaliselt, kui inimene suudab korraldada midagi väga halba, siis mitte kunagi ei taha ta seda mäletada. Viie kangelase võrdlused Sinuhe ise tuletab mulle kõige rohkem meelde hiljuti loetud raamatust ,,Noore Wertheri kannatused" Wertherit iseennast. Mõlemad tegelased on väga targad, julged, mõistlikud. Minu arvates neid saab võrrelda just sellepärast, et mõlemad olid armunud. Sest mõlema tegelase elu muutis just naine, kuid Wertheri elu lõppeski just sellepärast. Sinuhe oli aga vaimselt tugev inimene.

Kultuur

6

doc

Eesti keel omadussõnade võrdlemine

OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamis

suuline ja kirjalik eneseväljendus

Kommentaarid (1)