Võrdlev õigussüsteemide ajalugu (7)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on ühe või teise lähenemisviisi põhistatus kaasajal ?
  • Miks õigus muutub ?
  • Mis võiks olla eesti õiguskultuuri tüvitekst ?
 
Säutsu twitteris
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU
TARTU ÜLIKOOL

1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST



Skeem 1 – keskaegse Euroopa õigusüsteem
Islami õigus
Kanooniline õigus
Heebrea õigus

Religioossed õigussüsteemid

Arhailine õigus (rahvaõigus)

Ilmalikud õigussüsteemid
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Õigusteadus ( rooma õigus)

Feodaal -
Õigus
Manoriaal -
Õigus
Linna-
Õigus
Kuninga-
Õigus
Kaubandus-
Õigus

Skeem 2 – kaasaja suuremad õigussüsteemid
Islami õigus
Heebrea õigus
Kanooniline õigus
Rooma-Katoliku kirik
Hindu õigus 1

Religioossed õigussüsteemid
Arhailine õigus
Ilmalikud õigussüsteemid

läänelik õigus
Quasi-läänelik õigus
mitteläänelik õigus

Romaani-Germaani õigusperekond
Civil law
Sotsialistlik õigus 2
Kaug-Ida
Angloameerika õigusperekond; üldine õigus
Common law

Aafrika
Skandinaavia õigusperekond


1 Indias on 2 paralleelset õigussüsteemi – hindu õigus ja common law, kuid üldiselt peetakse Indiat kuuluvaks common law süsteemi.
2 Mõningates sotsialistliku õiguse perekonna maades, näiteks Põhja- Koreas ja Hiinas eksisteerib kaks paralleelset õigussüsteemi – traditsiooniline ja sotsialistlik. Üldjuhul liigitatakse nad siiski sotsialistliku õiguse perekonda kuuluvaks.
Õigustraditsioon ( legal tradition) – Inimeste teadvuses sügavalt juurdunud ja nende ajalooliselt tingitud suhtumine õiguse rolli ühiskonnas, õiguse olemusse ja poliitilisse ideoloogiasse, samuti õigussüsteemi organisatsiooni ja funktsioneerimisse.

Läänelik õigustraditsioon on rajatud 4 sambale:

  • rooma eraõiguse tugev mõju
  • kanoonilise õiguse tugev mõju
  • õiguskultuuri kõrge tase, mis baseerub legitiimsetel ja puritaansetel printsiipidel
  • õigusriigi ( rule of law, Rechtsstaat, verhovenstvo prava) mõiste üldine toetamine

    Alates 12. sajandist kujunema hakanud Lääne õigustraditsiooni olulisemad tunnusjooned:

  • Küllalt järsk ning järjest enam süvenev vahetegemine üheltpoolt mitmesuguste õigusinstituutide ja -asutuste ja teiselt poolt mitmesuguste muud tüüpi asutuste vahel. Esimesed tegelesid eelkõige mitmesuguste õiguslike toimingutega, näiteks kohtuotsuste langetamisega. Õigus jäi veel religiooni, moraali ja erineva taseme poliitika mõju alla, kuid oli siiski neist järjest eristatavam.
  • Õigusasutiste tegevuse juhtimine läheb järjest enam spetsiaalse inimeste korpuse kätte, kes tegelevad õigustoimingutega professionaalselt ning kellele see on suuremal või väiksemal määral põhitööks.
  • Professionaalide korpus saab spetsiaalse ettevalmistuse, mille põhiosa on kõrgem juriidiline haridus . Kujuneb oma professionaalne erialane kirjandus ja professionaalsed erialased koolid ja ettevalmistuskohad. Ülikoolid olid allikaks, kust kasvas välja mandri-Euroopa professionaalsete juristide ühtne seisus koos oma identiteedi ja seisuseuhkusega.
  • Õigus hakkab endas järjest enam sisaldama ka metaõigust, s.t. teadust õigusest – õigusteaduse, mille uurimisobjektiks on õigus ise. Õigusnormid, terminid, otsused, protseduurid saavad andmeteks, õigustoimingutes osalejate mentaliteeti lisandus mõistmine nende andmete süstemaatilise tundmaõppimise vajadusest. Sel viisil saadud teadmisi hakati tajuma osana õigusest. Õiguse tunnetamine sulandus tõlgendamisega, tõlgendamine omakorda sulandus õiguse rakendamisega. Õigusteaduse kujunemine on lahutamatult seotud ülikoolide loomisega , kus õigust hakatakse õpetama kui täpselt piiritletud ja süstematiseeritud teadmiste kogumit. Ülikoolide ja õigusteaduse areng on lahutamatult seotud rooma õiguse retseptsiooniga ning kanoonilise õiguse arenguga.
  • Õiguslik pluralism , s.t. olukord kui ühel ja samal territooriumil ühes ja samas ühiskonnas kehtib ja konkureerib omavahel üheaegselt mitu erinevat õigussüsteemi. Õiguslik pluralism tulenes olulisel määral vaimuliku ja ilmaliku võimu diferentseeritusest. Õiguslik pluralism ühtaegu peegeldas poliitilist ja majanduslikku pluralismi, samaaegselt tugevdas seda.
  • Alatine pinge ideede ja reaalsuse vahel. Ühelt poolt on püüdlus dünaamilisuse järele, teisalt aga ei ole kadunud soov stabiilsuse järele. Taoline pinge on viinud aeg-ajalt tervete õigussüsteemide väljavahetamisele, mis teinekord on saadetud vägivallaga. (Reformatsioon, 1789.a. revolutsioon Prantsusmaal). Sellele vaatamata on läänelik õigustraditsioon kui selline säilinud ja taganud enda uuenemise.
  • Mõistmine, et õiguse arengul on oma loogika , oma sisemine orgaaniliste muutuste mehhanism. Antud veendumuse kohaselt ei ole muutused pelgalt vana kohandumine uuega, vaid nad on osa üldisest muutumis- ja arengumudelist. Siinkohal eeldatakse, et muutused ei toimu, ei saa toimuda juhuslikul, vaid nad leiavad aset teadlikult.
  • Arusaam, et õigus peaks olema süsteemne tervik, mis areneb läbi sajandite ja põlvkondade. Arusaam õigusest kui tervikust, kui corpus iuris’est hakkab arenema just õhtumaises õigusteaduses.

    Õigusajalooteaduse kuuluvuse probleem.

    Õigusteadus (jurisprudents, juura ) - filosoofilisest, ajaloolisest, võrdlevast, kriitilisest jm. vaatekohast lähtuvad süstematiseeritud ja korrastatud teadmised õiguse kohta, sh. teadmised õiguse arengu ja rakendamise kohta.

    Õigusteadus (kitsamas tähenduses) - õiguse süstemaatiline teaduslik uurimine ning eristub nii õigusloomest kui õiguse konkreetsest rakendamisest.

    Õigusteaduses eristatakse:

  • teoreetilist õigusteadust, mille eesmärk on määratleda õiguse arengu üldpõhimõtted ning mis on klassikaliselt tunnistatud õigusteadlaste tegevusalaks. Siia hulka kuuluvad:
    • õigusfilosoofia
    • õigusajalugu
    • võrdlevad õigusuuringud

  • rakenduslikku õigusteadust, mille uurimisobjekt on põhimõtete ja normide rakendamine konkreetsetel juhtudel (rahvusvaheline, rahvusülene, riigi-, rahvuslik või kohalik õigus). Rakenduslik õigusteadus tegeleb kehtiva õiguse tunnetamise, interpreteerimise ja arendamisega. Ta jaguneb:
    • avalik õigus
    • kriminaalõigus
    • eraõigus

    Õigusajaloo uurimisobjekt, tunnetuse eesmärk

    Õigusajalugu – õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus.

    Õigusajalooteaduse tunnetuse eesmärk lähtudes H. Kantorowicz’i väidetest tunnetusteoreetilisest trialismi kohta.

    ÕIGUSAJALUGU
    õiguslikud
    õigus
    õigus
    väärtused
    normid
    tegelikkus
    MINEVIK OLEVIK TULEVIK

    Õigusajalooteaduse erinevatel etappidel on rõhuasetused ühele või teisele tasandile olnud erinevad (näit. pikka aega oli valitsev normatiivne e. normikeskne õigusajalugu).


    Teoreetiline
    Empiiriline

    ÕIGUS-
    AJALUGU
    Deskriptiivne
    Õiguse seaduspärasuste kirjeldamine minevikus (arengutüübid, -seadus­pärad)
    Deskriptiivne
    Õigustegelikkuse tuvastamine minevikus
    Kausaalne
    Õiguse seaduspärasuste seletamine minevikus
    (hü­poteeside püs­ti­ta­mi­se kaudu)
    Kausaalne
    Õigustegelikkuse se­le­tamine minevikus
    (hüpoteeside pü­s­ti­ta­mi­se kaudu)

    ÕIGUSAJALOO JA
    ÕIGUSSOTSIOLOOGIA
    PIIRIALA
    Deskriptiivne
    Õiguse ja sotsiaalse te­ge­likkuse vastastikuse sõltuvuse sea­dus­pä­ra­sus­te kirjel­da­mi­ne mi­ne­vi­kus
    Deskriptiivne
    Õiguse ja sotsiaalse te­ge­likkuse vastastikust sõltuvust näitavate õi­gusfaktide tu­vas­ta­mine mi­nevikus
    Kausaalne
    Õiguse ja sotsiaalse te­ge­likkuse vastastikuse sõltuvuse sea­dus­pä­ra­sus­te seletamine minevikus
    Kausaalne
    Õiguse ja sotsiaalse te­ge­likkuse vastastikust sõltuvust näitavate õi­gus­faktide seletamine minevikus (hü­poteeside püstitamise kaudu)


    ÕIGUS-
    SOTSIOLOOGIA
    Deskriptiivne
    Mudelite loomine, hü­po­teeside tuletamine õiguse ja sotsiaalse tegelikkuse vas­tas­ti­kuse sõltuvuse kirjel­da­miseks
    Deskriptiivne
    Kehtiva õiguse ja sotsiaalse tegelikkuse vastastikuse sõltuvuse tuvastamine
    Kausaalne
    Mudelite loomine, hü­po­teeside tuletamine õiguse ja sotsiaalse elu vas­tas­ti­kuse sõltuvuse sele­ta­mi­seks
    Kausaalne
    Kehtiva õiguse ja sot­si­aal­se elu vastastikuse sõl­tuvuse seletamine (hü­poteeside püs­ti­ta­mi­se kaudu)

    Õigusajaloo struktueerimise võimalusi

    Universaalne õigusajalugu – kogu inimkonna õiguse ajalugu.
    Partikulaarne õigusajalugu - inimsoo teatava osa õiguse ajalugu.

    Õigusajaloo liigendamise võimalused:

  • geograafiline printsiip, kattub suurel määral õiguskultuurilise printsiibiga
    • riigi õigusajalugu
    • territooriumi, s.h. provintsiaalne õigusajalugu
    • rahva õigusajalugu

  • kronoloogiline printsiip
    • antiigi õigusajalugu
    • keskaja õigusajalugu
    • uusaja õigusajalugu
    • juriidiline lähiajalugu

  • institutsiooniline printsiip
  • uurimisobjekti järgi
    • ideeajalugu
    • mõisteajalugu
    • meetodite ajalugu

    Õigusajalugu laiemas mõttes haarab:

  • Õigusajalugu kitsamas mõttes - eelkõige kohtute poolt tagatud ja valvatud objektiivse õiguse ajaloo (s.t. eraõiguse, kriminaalõiguse ja protsessiõiguse ajalugu)
  • Põhikorra ajalugu - teiste võimukandjate ja sotsiaalsete ühenduste poolt tagatud objektiivse õiguse ajalugu.

    Eesti õigusajalugu on partikulaarne õigusajalugu.
    Eesti õigusajalugu kui
  • eesti õiguse ajalugu, s.t. eestlaste õigusajalugu
  • õiguse ajalugu Eestis, s.t. siin kehtinud Vene, Rootsi, Saksa, kanoonilise õiguse arengut

    J. Uluotsa määratlused:

  • eesti õigusajaloo aineks on õigusnormide ja vastavate õigussuhete ajaline saabumine ja kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest aegadest praegusaja ühenduses ja siduvuses selle rahvaga, keda nimetatakse eestlasteks.
  • Eesti õigusajalugu on eesti rahva ja maa õiguse ajalugu varasematest teadmisvõimelistest aegadest praeguse ajani ühenduses sugurahvaste, kaasmaalaste ja vastavate naaberrahvaste ja riikide õigusajalooga.

    Milline on ühe või teise lähenemisviisi põhistatus kaasajal ?

    Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:
  • Õiguse kui areneva terviku mõistmine
  • Immuunsus positivistliku staatika eest
  • Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest.

    Õigusajalugu Eestis kui õiguskultuuriliste katkestuste ületaja.

    Õigusajaloo ajalise alguse probleeme.

    Kirjutatud ja kirjutamata õiguse ajalugu.
    Arhailine õigus, tema teistsugusus

    Õigusallikad ja õigusajaloo allikad, nende erinevused. Õigusajaloo allikate struktuur

    MITTEKIRJUTATUD ALLIKAD

  • esemelised allikad
    • kinnisasjad
    • vallasasjad

  • kombed
  • suulised e. filoloogilised allikad
    • õiguslikud terminid
    • õiguslikud vanasõnad
    • kohanimed

    KIRJUTATUD ALLIKAD

  • otsesed allikad - allkad, milles otseselt väljendatakse õiguslikke norme
    • allikad, milles avaldatakse või loetakse avaldatuks õigusnormid sellekohaste eeskirjadena
    • allikad, mis esinevad tekstidena, mille ametlikkus pole tõendatud ega kindlaks tehtud, aga milles ometi avaldatakse õigusnormid

  • kaudsed allikad - allikad, milles otseselt õigusnorme ei väljendata, kuid millest võib neid järeldada
    • allikad, mis ei väljenda normi sisu, vaid tema rakendamist, nn. rakendusürikud
    • allikad, mis kirjeldavad teatavat sündmustikku, mis sisaldab endas õiguslikku toimingut
    • õigusteaduslikud teosed
    • ilukirjanduslikud teosed
    • isiklikku laadi kirjutised (memuaarid, isiklik kirjavahetus)

    KIRJANDUS

  • Anners, Erik Euroopa õiguse ajalugu. Tartu. 1995
  • Annus , Amar, jt. Muinasaja seaduskogumike antoloogia. Tallinn. 2001.
  • Hattenhauer, Hans. Euroopa õiguse ajalugu. I raamat. Tartu. 1995
  • Ilus, Elmar . Rooma eraõiguse alused. Tallinn. 2000.
  • Letto -Vanamo, Pia. Rooma õigus juristide õigusena // Akadeemia 5/1993, lk-972-982.
  • Letto-Vanamo, Pia ( koost .). Soome õigusajaloo põhijooned. Tartu. 1993.
  • Rückert, Joachim. Õiguse Lähiajalugu. Ülesanded ja saavutused ajaloo, õigusteaduse, sotsiaalteaduste ja sotsioloogia vahel. // Akadeemia 6-8/2001.
  • Sootak, Jaan . Veritasust kriminaalteraapiani. Käsitlusi kriminaalõiguse ajaloost. Tartu.1998.
  • Ylikangas, Heikki. Miks õigus muutub? Seadus ja õigus ajaloolise arengu osana. Tartu. 1993.

    Soovitav

  • Akadeemiline õigusharidus ja ju­ristide täienduskoolitus. Tartu. 1996.
  • Cook , Chris; Stevenson , John. Euroopa ajalugu 1763 -1991: käsiraamat. Tallinn. 1994.
  • Gurevits, Aron . Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn.1992.
  • Hairetdinov, Ravil. Inimõiguste kontseptsioon islamis. // Juridica 3/1999, lk. 253-259.
  • Huntington , Samuel P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge. Tartu. 1999. (Tsivilisatsioonide kokkupõrge? // Akadeemia 6/1995, lk. 1205 -1233.)
  • Järvelaid, Peeter. Code civil des Francais - 190 // Juridica 3/1994, lk. 80-81
  • Järvelaid, Peeter. Pihlamägi, Maie. 80 aastat Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi 1918 - 1998.
  • Lotman , Juri. Kultuur ja plahvatus. Tallinn. 2001.
  • Lotman, Juri Semiosfäärist. Tartu. 1999
  • Lotman, Juri. Kultuurisemiootika . Tallinn. 1990.
  • Mägi, Arvo. Euroopa rahvaste ajaraamat . Tallinn.1992
  • Pikamäe, Priit. Eesti võimalustest jääda ellu Euroopa Liidus // Juridica. 8/95,lk.351- 355
  • Piirimäe, Helmut. Suur Prantsuse revolutsioon . Tallinn. 1990.
  • Strömholm, Stig. Juristide Euroopa // Akadeemia 11/1994, lk. 2326 -2335.
  • Wies, Ernst W. Karl Suur. Keiser ja pühak. Tallinn. 1999

    Antiigileksikon. 1-2. Tallinn. 1983.

    Võõrkeelne kirjandus:

  • Anners, Erik. Istorija evropeiskogo prava. Moskva . 1994
  • Berman G. Harold. Zapadnaja traditsija prava: epoha formirovanija.(Law and Revolution ). Moskva. 1994.
  • Caenegem, Raoul Charles van. Legal History: a European perspective. London, Rio Grande .1991.
  • Caenegem, Raoul Charles van. An historical introduction to western constitutional law. Cambridge . 1995.
  • Caenegem, Raoul Charles van. An historical introduction to private law. Cambridge. 1994.
  • David, Rene. Osnovnõje pravovõje sistemõ sovremennosti. Moskva.1988.
  • David, Rene. Grasmann, Günther. Einführung in die grossen Rechtssysteme der Gegenwart . Rechtsvergleichung. München, Berlin. 2. Auf. 1988
  • Dulckeit, G. Schwarz , F. Waldstein, W. Römische Rechtsgeschichte. 9. Auf. 1995.
  • Hattenhauer, Hans. Europäische Rechtsgeschichte. Heidelberg . 1992.
  • Robinson , F.Olivia. Fergus, T. David. Gordon , M. William. An Introduction to European Legal History. Sources and Institutions . 2nd ed. London, Dublin, Edinburg . 1994.
  • Schlosser, Hans. Grundzüge der Neueren Privatrechtsgeschichte. 8. Auf. Heidelberg. 1996
  • Söllner, Alfred . Einführung in die römische Rechtsgeschichte. 4. Auf. 1989.
  • Zweigert, Konrad . Kötz, Hein. Einführung in die Rechtsvergleichung auf dem Gebiete des Privatrechts. Bd. I : Grundlagen. 2. Aufl. Tübingen.1984
  • Zweigert, Konrad. Kötz, Hein. Introduction to Comparative Law. Vol. I. The Framework . 2nd ed. Oxford . 1987.
  • Zweigert, Konrad. Kötz, Hein. Vvedenije v sravnitelnoje pravovedenije v sfere tšastnogo prava. Moskva. 1995.
  • Tamm, Ditlev. Roman Law and Europen legal history. Copenhagen. 1997.
  • Tellegen-Coupers, Olga. A short history of Roman Law. London-New York . 1993.
  • Wesenberg , G. Wesener, G. Neuere deutsche Privatrechtsgeschichte im Rahmen der europäischen Rechtsentwiklung. 4. Auf. 1985.
  • Wieacker, Franz. Privatrechtsgeschichte der Neuzeit. 2. Auf. 1967
  • Wieacker, Franz. A history of private Law in Europe with particular reference to Germany . Oxford. 1995.

    Soovitav

  • Abel , R.L. Lewis, Ph.S.C. Lawyers in Society. I-III. 1988 - 1989.
  • Caenegem, Raoul Charles van. Judges, legislators and professors: chapters in European legal history. Cambridge. 1987
  • Coing, H. Europäisches Privatrecht. Bd. I, II. München 1985, 1989
  • Kroeschell, Karl. Deutsche Rechtsgeschichte. Bd. 1. (bis1250) 10. Auf.; Bd. 2. ( 1250 - 1650 ) 7. Auf.; Bd.3. (seit. 1650) 2. Auf.
  • Kroeschell, Karl. Rechtsgeschichte Deutschland im 20. Jahrhundert. Göttingen. 1992
  • Lange, Hermann . Römisches Recht im Mittelalter.
  • Rouland, Norbert. Juriditšeskaja antropologija. Moskva. 1999.
  • Wieacker, Franz. Römische Rechtsgeschichte. München. 1988.

    2. ARHAILINE ÕIGUS.
    Arhailise õiguse kaks aspekti

  • Arhailine õigus kui õigusajaloo esmane etapp – selles tähenduses ka sugukondlik õigus, hõimuühiskonna õigus, riigieelne õigus. Ajaloolises arengus võimalik eristada 3 arenguastet:

    kütid- korilased
    akefaalsed ühiskonnad
    segmentaarne ühiskond
    protoriigid ( chiefdom ,voždestvo) – kefaalne ühiskond
    • lihtsad protoriigid
    • arenenud protoriigid

  • Arhailine õigus kui teistsuguse kultuuri väljendus, kui “õigussüsteem” koos oma elementide ja nendevaheliste seostega; ei ole seotud kindla aja­perioodiga – selles tähenduses ka traditsiooniline õigus. Teistsugususest tulenevad probleemid arhailise õiguse mõistmisel (Arhailisus ei tähenda primitiivsust).

    Sotsiokultuurse integratsiooni astmed

  • Elementaarne ühiskondlik struktuur - Sugulasühendus kindlustab täielikult poliitiliste funktsioonide täitmise. Ühiskondlikud suhted on määratud sugulussidemetega, prevaleerivad gruppide sisemised sidemed, kusjuures grupid on võrdlemisi suletud. Õigusallikas – müüt.
  • Poolelementaarne ühiskondlik struktuur - Vanemlik ja poliitiline võim on teineteisest eristatavad, kuid on omavahel seotud. Grupisisestele sidemetele lisanduvad grupi välissidemed. Õigusallikas- müüt ja tava. Kujuneb sugulasühenduse jurisdiktsioon ja sugulasühendustevaheline jurisdiktsioon, kuid puudub väline kõrgem kohtuvõim.
  • Poolkeeruline ühiskondlik struktuur - Vanemlik ja poliitiline võim on teineteisest eraldunud, viimane püüdleb tsentraliseeritusele. Sotsiaalsed grupid on üksteisest tuntavalt eraldatud, nendevahelised suhted on reguleeritud spetsiifiliste väliste sidemetega, mis sageli esinevad kokkulepete vormis. Juhul kui need kokkulepped on gruppidest kõrgemal räägitakse traditsioonilisest seadusest, samas võivad need grupid ka ise omavahel kokkuleppeid sõlmida.Õigusallikas – müüt, tava ja seadus. Toimib allikate akumulatsioon , seadus ei lõhu sidemeid ei müüdi ega tavaga. Seadus eelistab järjest enam täpse(ma)te juriidiliste normide formuleerimist ja spetsiifiliste instituutide loomist (kohus, administratsioon). Ilmub kinkimisest ja pärimisest erinev lepinguõigus; kujuneb maajagamise süsteem
  • Keeruline ühiskondlik struktuur - Iseloomulik läänelikele ühiskondadele, alates antiiksetest linnriikidest, traditsioonilistes ühiskondades esineb harva. Vanemlik võim reguleerib vaid peresuhteid. Avalik võim tagatakse mitmesuguste organisatsioonide abil, esiplaanil on poliitilise võimu teostamisele spetsialiseerunud organisatsioonid . Riik püüdleb olemasolevate gruppide/sugulasühenduste lõhkumisele ning eitamisele. Õigusallikad – müüt, tava, seadus, riigi (täitevvõimu) õiguslik tegevus. Müüdi ja tava osatähtsus on langenud. Seaduse osakaal on tugevalt tõusnud, riik pretendeerib seadusandlikule monopolile.

    Arhailine õigus ja modernne õigus - koos ja/või lahus.
    väljumine arhailisest õigusest, õiguse teaduslikustamine ja selle geograafilised ja
    sotsiaalsed piirid läbi aegade
    õiguse taasarhaiseerumine
    probleemi olemasolu Eestis.

    Arhailise õiguse tunnusjooned
    • stabiilsuse ja dünaamilisuse vahekord ; muutuv stabiilsus
    • kaemuslikkus ja abstraktsus õigusmõtlemises
    • suulisus; edasiandmise individualiseeritus;
      • esmane õiguse üleskirjutus – süsteemiväline tõuge, võõrdumine õigusest
    • maagilisus; seos siin- ja sealpoolsusega
    • materjali süsteemsuse probleem
    • üksikisiku ja sugulasühenduse õigusvõime, nende vahekord
      • sugulasühendus kui kohustuste ja õiguste kandja
      • põlvkondade side

    Sunniõigus ja tingimatu rahukohustus sugulasühenduse sees

    Lepinguõigus ja sidemed erinevate sugulasühenduste vahel
    • abielu

    Õiguskohustuse loomise alus – vanne ja and
    • Vanne
      • vandeneedus ja vandekavalus
      • rituaalne täpsus ja automatism
      • vande elujõulisus
    • And

    Õiguserikkumine arhailises õiguses – tegu ja selle lahutamatus tegijast

    Õigusemõistmine arhailises õiguses
    • õigusemõistmine kui maagiline ja püha toiming
      • vormirangus/formalism
      • kohtukohustus ja õiguslik eneseabi
      • kohtupaik
      • kohtupidamise aeg
    • õigusemõistmise eesmärk
      • tõe tuvastamine vs. rikutud õiguskorra taastamine
      • puhastusvanne
      • ordaalid

    Protoriigi kujunemine
    • Retsiprotsiteet ja redistributsioon
    • “Big man system”
    • Mehaaniline solidaarsus ja orgaaniline solidaarsus
    • Võimu institutsionaliseerimine ja sakraliseerimine
    • Sõjaline faktor

    Protoriigi (Chiefdom’i) tunnused

  • Sotsiokultuurse integratsiooni üks tase, mida iseloomustab supralokaalne tsentraliseeritus.
  • Otsuste vastuvõtmise hierarhiline süsteem ja kontrolliinstitutsioon, kuid puudub vägivalla kasutamise monopoli valdav seadustatud võim.
  • Tugev sotsiaalne stratifikatsioon, tendents endogaamse eliidi kujunemisele suletud seisuseks.
  • Redistributsiooni tähtis roll majanduses.
  • Üldise ideoloogilise süsteemi ja/või ühise religiooni ning ühiste rituaalide olemasolu.
  • Valitseja (suhteliselt)
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #1 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #2 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #3 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #4 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #5 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #6 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #7 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #8 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #9 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #10 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #11 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #12 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #13 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #14 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #15 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #16 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #17 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #18 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #19 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #20 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #21 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #22 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #23 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #24 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #25 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #26 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #27 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #28 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #29 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #30 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #31 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #32 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #33 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #34 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #35 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #36 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #37 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #38 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #39 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #40 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #41 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #42 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #43 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #44 Võrdlev õigussüsteemide ajalugu #45
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 751 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor evelin elken Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST
    õigussüsteemide ajalugu

    Mõisted

    Sisukord

    • Civil law
    • Common law
    • Rhodiae
    • Peira

    Teemad

    • LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST
    • Skeem 1 – keskaegse Euroopa õigusüsteem
    • Skeem 2 – kaasaja suuremad õigussüsteemid
    • common law
    • Õigustraditsioon (legal tradition)
    • Alates 12. sajandist kujunema hakanud Lääne õigustraditsiooni olulisemad
    • tunnusjooned
    • Õigusajalooteaduse kuuluvuse probleem
    • Õigusajaloo uurimisobjekt, tunnetuse eesmärk
    • Teoreetiline
    • Empiiriline
    • Õigusajaloo struktueerimise võimalusi
    • Eesti õigusajalugu on partikulaarne õigusajalugu
    • Milline on ühe või teise lähenemisviisi põhistatus kaasajal?
    • Õigusajaloo ajalise alguse probleeme
    • Õigusallikad ja õigusajaloo allikad, nende erinevused. Õigusajaloo allikate struktuur
    • KIRJANDUS
    • Soovitav
    • Võõrkeelne kirjandus
    • ARHAILINE ÕIGUS
    • Arhailise õiguse kaks aspekti
    • õigusajaloo esmane etapp
    • Ajaloolises arengus
    • chiefdom,voždestvo
    • teistsuguse kultuuri väljendus
    • Sotsiokultuurse integratsiooni astmed
    • traditsioonilisest seadusest
    • i) tunnused
    • Arhailise ja kaasaegse riikliku õiguse erinev iseloom
    • Arhailine õigus
    • Kaasaegne riiklik õigus
    • seaduse ees on kõik võrdsed
    • Moraali ja õiguse seos arhailises ja modernses õiguses
    • samastumine moraaliga
    • õiguse valdkond
    • poliitika mõju
    • ÜRGAEG
    • OLEVIK
    • Kirjandust
    • Morgan, H.L
    • Adams
    • Wesel
    • Fortes/Pritchard
    • Lee/De Vore (Hg.)
    • Service
    • Tait/Middleton
    • Fortes
    • Claessen/Skalnik
    • Claessen/van de Velde
    • Eisenstadt/Abitbol/Chazan
    • Herzog
    • Breuer
    • Popov (
    • Vassiljev
    • LÜHIKOKKUVÕTE LOENGUST HEEBREA ÕIGUS
    • Territoriaalne piiritlemine
    • Palestiina
    • Pelešet
    • RIIKLIK ARENG
    • Omariiklus
    • Assüüria ja Babüloonia vallutused
    • Pärsia vallutused
    • Aleksander Suure vallutus, Seleukiidide ja Ptolemaioste ülevõim
    • Rooma provints
    • ÕIGUSLIK ARENG
    • Heebrea õigus üldiseloomustus
    • Periodiseerimine
    • õpetlaste aeg)
    • Olulisemad õigusallikad
    • Vana Testament
    • Tekkelugu
    • Tõlked
    • Septuaginta
    • Vulgata
    • Struktuur
    • Iseloomustus
    • Seosed teiste Vana-Ida õigusallikatega
    • Talmud
    • Talmud
    • Struktuur
    • Mischna
    • Jehuda ha-Nasi (
    • Gemara
    • Halacha(Halakha)
    • Agadah (Haggada)
    • Kommentaarid
    • Taqqana
    • Diasporaa õigus
    • Õiguse ühtsus
    • Oma ja võõras õigus
    • Heebrea õiguse ja asukohamaa õiguse vastastikune mõju
    • Mil määral tunnistas heebrea õigus asukohamaa õiguse legitiimsust
    • retsipeerimata samas selle elemente?
    • võõramaine seadus kohustas juute
    • Piibli roll ja tähendus Euroopa õiguslikus arengus
    • humanitas
    • aequitas (aequitas canonica
    • Piibel kui õiguse allikas kanoonilises õiguses
    • Piibli mõju Euroopa ilmalikule õigusele
    • Corpus Iuris Civilis
    • Langobardide õigus (Edictus Rothari)
    • Anglosaksi õigus
    • Saksa õigus
    • Talurahvasõja “12 artiklit”
    • Kriminaalõigus
    • ius divinum’i
    • Piibel kui Lääne õiguskultuuri tüvitekst
    • tüvitekstideks
    • LÜHIKOKKUVÕTE LOENGUST BÜTSANTSI ÕIGUSAJALUGU
    • translatio imperii
    • Rhomaioi
    • RIIKLIK-TERRITORIAALNE ARENG
    • Ida-Rooma periood – 284 - 565
    • Riigi dualism - 284-395
    • 5. saj. etniline, religioosne ja sotsiaalne kriis – 395-527
    • Justinianus I valitsemisaeg – 527 – 565
    • Bütsants kuni Herakleioste dünastiani – 565 – 711
    • teemideks
    • Ikonoklasm - 726 – 843
    • Makedoonia dünastia – 867 – 1057
    • paroikideks
    • Tsiviilaristokraatia ja Komnenoste dünastia - 1057 – 1204
    • Ladina keisririik ja Bütsantsi järglasriigid – 1204 - 1261
    • Bütsantsi restauratsioon ja riigi kadumine – 1261 - 1453
    • ÕIGUSLIK ARENG
    • Bütsantsi õiguse allikad
    • Õigusarengu periodiseering
    • Constantinusest Justinianuseni – 4. saj. algus – 6. saj. algus
    • Allikad
    • Codex Gregorianus
    • Codex Hermogenianus
    • Codex Theodosianus
    • Kirikuõigus
    • kirikuõiguse
    • Justinianuse seadustekogust kuni vahetult pärast CIC jõustumist koostatud tõlgete
    • kadumiseni – 6. saj. keskpaik - 7. saj. I pool
    • ius honorariumi
    • nomokaanonid
    • 8. sajand kuni Makedoonia dünastia algus, s.o 8. sajand - 867
    • Ecloga
    • Ecloga
    • ius naturale
    • Makedoonia dünastia aeg – Konstantinoopoli vallutamine; 867 - 1204
    • Prochiron
    • tühistati
    • Prochiron
    • Epanagog
    • Basilica
    • Prochironist
    • Scholia
    • Nikaia keisririik – Palaiologosed; 1204 - 1453
    • Hexabiblos
    • Hexabiblos (Kuusraamat)
    • Syntagma
    • Bütsantsi õiguse üldine iseloomustus
    • LÜHIKOKKUVÕTE LOENGUST ROOMA ÕIGUS JA KIRIK
    • Kiriku ja usu arengujooni
    • Ristiusu teke ja esiaeg
    • Kristlik kirik kui riigikirik
    • Ühtsuse tagamise funktsioon
    • Piiritlemisfunktsioon
    • Heategevus- ja hoolitsemisfunktsioon
    • Kontinuiteedi ja legitimeerimisfunktsioon
    • Kirik ja õigus
    • Juristid kiriku teenistuses
    • Autonoomsus
    • Õiguse kirjalikkus
    • KANOONILINE ÕIGUS
    • Kanoonilise õiguse periodiseering
    • Varajane periood - kuni 324.a
    • Kanooniline õigus Rooma õiguse ja kultuuri piirkonnas - 325 - 692
    • Hommiku- ja õhtumaise mõtteviisi kujunemise periood - 692 – 1054
    • Õhtumaise kristluse kanooniline õiguse periood - 1054 – 1517
    • Uusaja katoliiklik kirikuõiguse periood – 1517 – kaasaeg
    • Kanoonilise õiguse allikad
    • Ühised allikad rooma-katoliku ja kreeka-katoliku (ortodoksi) kirikule
    • Piibel
    • Apostlikud allikad
    • Kirikukogude otsused
    • Nikaia – 325
    • Chalkedon – 451
    • Lääne allikad
    • Lääne kohalikud kogumikud
    • Collectio Dionysiana
    • Hispana
    • Collectio Vetus Gallica
    • Dacheriana
    • Lääne üldised kogumikud
    • Pseudo-Isidoriuse dekretaalid
    • Wormsi Burchardi Dekreet
    • Lucca Anselmi Collectio canonum
    • Kanonistika
    • Ivo v. Chartres’
    • Gratianus ja Decretum Gratiani 1140.a
    • Dekretistid
    • Dekretalistid
    • Corpus Iuris Canonici
    • Liber extra
    • Liber sextus
    • Clementinae
    • Extravagantes
    • Corpus Iuris Canonici
    • Corpus Iuris Canonici
    • Esimesed oikumeenilised kirikukogud

    Kommentaarid (7)

    triinu1991 profiilipilt
    triinu1991: Sain tänu sellele materjalile KT tehtud :)
    22:20 15-11-2012
    home123 profiilipilt
    home123: Väga asjalik, abiks oli küll :)
    17:55 24-10-2012
    defacto profiilipilt
    R I: Piisavalt asjalik :)
    04:15 11-01-2010


    Sarnased materjalid

    62
    odt
    Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt
    105
    doc
    Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
    110
    doc
    Õigusfilosoofia ajalugu
    236
    pdf
    J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    190
    pdf
    Õiguse üldteooria
    36
    doc
    ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA
    80
    doc
    Õiguse sotsioloogia





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !