(0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millist liikumist nimetatakse võnkumiseks?
Mis on vabavõnkumised mis on sundvõnkumised?
Millist võnkumist nimetatakse harmooniliseks kuidas muutub kehale mõjuv jõud sõltuvana hälbe suurusest milline on selle jõu suund?
Milline on seos harmoonilise võnkumise ja ühtlase ringjoonelise liikumise vahel?
Millist liikumist nimetatakse laineliseks liikumiseks?
Mis on ristlained mis on pikilained ?
Kuidas on määratletud lainepikkus määratletuna a võnkeperioodi kaudu ja b samas faasis võnkuvate punktide vahelise kauguse järgi?
Kuidas on määratletud lainete levimiskiirus?
Millist nähtust nimetatakse lainete interferentsiks?
Mida tähendab koherentsus ?
Mis suurus on käiguvahe?
Kuidas on käiguvahe seotud lainepikkusega interferentsi maksimumi ja miinimumi tekkimisel valemina ja need tingimused sõnaliselt?
Mis nähtust nimetatakse lainete difraktsiooniks?

Lõik failist

Kordamisküsimused kontrolltööks „ Võnkumised ja lained. Lainetega seotud nähtused“

Millist liikumist nimetatakse võnkumiseks? Mis on vabavõnkumised , mis on sundvõnkumised ?
Võnkumiseks nim keha sellist liikumist, mille puhul keha liigub läbi tasakaaluasendi ühele ja teisele poole sellest(tasakaaluasendist).
Vabavõnkumiseks nimetatakse süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist(sumbuvad ja sumbumatud).
Kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega.

Millist võnkumist nimetatakse harmooniliseks (kuidas muutub kehale mõjuv jõud sõltuvana hälbe suurusest , milline on selle jõu suund)? Esita harmoonilise võnkumise võrrand koos kõigi tähiste selgitusega ja esita graafik hälbe sõltuvusena ajast.
Harmooniliseks nim sellist võnkumist, mis toimub hälbega võrdelise ja tasakaaluasendi poole suunatud jõu mõjul ning hälbe x kirjeldub võrrandiga:
x- A x sinW x t (harmoonilise võnkumise võrrand)
t-aeg
A- amplituud
W-võnkumise ringsagedus
W x t-võnkefaas
GRAAFIK (TEE ISE)

Milline on seos harmoonilise võnkumise ja ühtlase ringjoonelise liikumise vahel? Selgita seda sõnaliselt ja joonise abil.
Mööda ringjoont raadiusega Xm ühtlaselt nurkkiirusega W liikuva ainepunkti projektsioon x-teljele muutub ajas järgmise funktsiooni kohaselt:

Mida tähendab, et kaks võnkumist toimuvad a) samas faasis ja b) vastasfaasis?
a) 2 punkti võnguvad samas faasis siis, kui nende punktide liikumine toimub igal ajahetkel samas suunas.
b) 2 punkti võnguvad vastasfaasis siis, kui liikumine toimub igal ajahetkel vastupidistes suundades.

Mis nähtus on resonants (milles see väljendub ja mis tingimusel see tekib)
Resonants seisneb võnkeamplituudi suurenemises siis, kui välismõju sagedus läheneb ja saab võrdseks võnkesüsteemi oma võnkesagedusega.
Sundvõnkumised toimuvad sundiva mõju sagedusega ja mida jäigem võnkesüsteem on, seda madalam on võnkumine.

Millist liikumist nimetatakse laineliseks liikumiseks? Kas lainelise liikumisega kantakse edasi ka ainet? Mis on ristlained , mis on pikilained ?
Laineliseks liikumiseks nim võnkumiste edasikandumist ruumis.
Ristlained on võnkumiste edasikandumine, toimub võnkumiste edasikandumisega risti.
Pikilainete puhul võnkumine kandub edasi pikivõnkumiste sihti.

Kuidas on määratletud lainepikkus (määratletuna a) võnkeperioodi kaudu ja b) samas faasis võnkuvate punktide vahelise kauguse järgi)?
a) Võnkeperioodi jooksul kandub võnkumine ruumis edasi ühe lainepikkuse võrra.
b) Lainepikkus on vähim kaugus samas faasis võnkuvate punktide

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lizettk2os Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

pdf

Võnkumised ja lained

Võnkumised ja lained 1 MEHAANILISED VÕNKUMISED Võnkumine (võnkliikumine) – perioodiline keha liikumine (või füüsikalise suuruse muutumine) mingi tasakaalse asendi (või väärtuse) ümber. Mehaaniline võnkumine – kehade võnkumine (nt pendlid, kiiged jne). VÕNKUMISED VABAVÕNKUMISED SUNDVÕNKUMISED SUMBUMATUD SUMBUVAD Vabavõnkumised – võnkumised, mis toimuvad võnkesüsteemi siseste jõudude mõjul. Sundvõnkumised – võnkumised, mis toimuvad võnkesüsteemi väliste perioodiliselt muutuvate jõudude mõjul. Sumbumatud võnkumised – vabavõnkumised, kus süsteemisisesed liikumist takistavad jõud puuduvad, mille tõttu võnkeamplituud ajas ei muutu. Sumbuvad võnkumised – vabavõnkumised, kus toimivad liikumist takistavad jõud (nt

Kategoriseerimata

doc

Lained,võnkumised,faas

Vibratsioon on väikese amplituudiga mehaaniline võnkumine. · Vibratsioon - tahke keha mehaaniline võnkumine · Üldvibratsioon mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu · Püsiv vibratsioon vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus mõõtmise perioodi vältel ei muutu enam kui 2 korda ehk 6 dB · Muutuv vibratsioon vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus vaadeldavas ajavahemikus muutub enam kui 2 korda ehk 6 dB Võnkumiseks laias mõttes nimetatakse mis tahes protsessi, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või siis rohkem või vähem ligikaudselt perioodiliselt korduva muutumisega. Füüsikas tuuakse võnkumise olulise tunnusena sageli esile võnkuva suuruse muutumine ümber tasakaaluoleku. Võnkumiste näited Erinevad võnkumised on iseloomustatavad erinevate võnkuvate suuruste kaudu.

Füüsika

doc

Võnkumine

Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Füüsika Aive Ots ja Evelin Pärn VÕNKUMINE Referaat Juhendaja: Liidia Pogorelova Alatskivi 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest nimetatakse võnkumiseks. Võnkumine teise sõnaga võnkliikumine on laias tähenduses mistahes protsess, mis on

Füüsika

doc

VÕNKUMISED

Võnkumised ja lained 1 VÕNKUMISED Võnkumine (võnkliikumine) – perioodiline keha liikumine (või füüsikalise suuruse muutumine) mingi tasakaalse asendi (või väärtuse) ümber. Mehaaniline võnkumine – kehade võnkumine (nt pendlid). VÕNKUMISED VABAVÕNKUMISED SUNDVÕNKUMISED SUMBUMATUD SUMBUVAD Vabavõnkumised – võnkumised, mis toimuvad võnkesüsteemi siseste jõudude mõjul. Sundvõnkumised – võnkumised, mis toimuvad võnkesüsteemi väliste perioodiliselt muutuvate jõudude mõjul. Sumbumatud võnkumised – vabavõnkumised, kus süsteemisisesed liikumist takistavad jõud puuduvad, mille tõttu võnkeamplituud ajas ei muutu. Sumbuvad võnkumised – vabavõnkumised, kus toimivad liikumist takistavad jõud (nt

Kategoriseerimata

doc

VÕNKUMISED-1

Kategoriseerimata

doc

Füüsika II (variandid)

XVII Miks ei saa ainult jõuga kirjeldada pöörlevat liikumist? ( jõumoment, rakenduspunkt)Pöörlevale kehale rakendades jõu tekib kiirendus, katsed näitavad et see ei olene vaid jõu suurusest vaid ka jõurakenduspunkti asukohast ja jõu suund on tähtis. Järelikult ei piisa pöörlevale kehale avaldatava mõju kirjeldamisel ainult jõu mõistest. Tuleb kasutada jõumomenti. ( näitena võib tuua ukselingi ) Galilei kiiruse teisendusvalemid?  x  x  ut ( Vx,Vy,Vz ) Midagi seoses kella ja realativistku  aegruumiga???????????????  y  y Sündmuste on samaaegsed samas süsteemis kui nad toimuvad ühes ja samas kohas. XIX Kahes erinevas kohas sündmuse Sündmuste samaaegsus?Sündmuste on samaaegsed samas  z  z

Füüsika

doc

Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid

XVII 1) Miks ei saa ainult jõuga kirjeldada pöörlevat liikumist?( jõumoment, rakenduspunkt) Pöörlevale kehale rakendades jõu tekib kiirendus, katsed näitavad et see ei olene vaid jõu suurusest vaid ka jõurakenduspunkti asukohast ja jõu suund on tähtis. Järelikult ei piisa pöörlevale kehale avaldatava mõju kirjeldamisel ainult jõu mõistest. Tuleb kasutada jõumomenti. ( näitena võib tuua ukselingi ) 2) Galilei kiiruse teisendusvalemid? ( Vx,Vy,Vz ) x = x + ut y = y z = z 3) Midagi seoses kella ja realativistku aegruumiga??????????????? Sündmuste on samaaegsed samas süsteemis kui nad toimuvad ühes ja samas kohas. Kahes erinevas kohas sündmuse samaaegsust saax kui mõlemas kohas asuks sünkroniseeritud kellad. Seega tuleb relativislikus aegruumis toimuvate sündmuste

Füüsika

docx

Staatika ja kinemaatika

Kinemaatika 1. Taustkeha, taustsüsteem. Taustkeha on keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja 2.Punktmass, keha massikese. Kui kehade vaheline kaugus ületab palju kodri kehade mõõtmeid, siis võib kehasid vaadelda punktmassidena. Punktmass on materiaalne keha, mille mõõtmeid tema liikumise uurimisel ei arvestata. Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti. Punktmass - see on keha kui tervik. Keha massikese on punkt, milles lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged. Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset. 2. Trajektoor, teepikkus, nihe. Trajektoor on keha (punktmassi) liikumistee e. joon mida mööda keha liigub. Trajektoori kuju järgi