Võlakirjad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

29

pptx

Väärtpaberid

mälus, mis tõendab, et väärtpaberi Second level omanik on osanik mingis Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu. Fifth level Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki: Aktsiad Võlakirjad Kuidas tekkis väärtpaber ja kus see võeti kasutusele? Keskajal mõistsid kullassepad, et inimesed ei väljasta kogu oma kulda, vaid aeg-ajalt vähestes kogustes. Neil tekis mõte kulda hakata laenama ning inimestele väljastama väärtpaberi, mis tõendasid inimesete hoiustatud kulla kogust. Kasutusele võeti Itaalias, kuid esimene Click to edit Master text styles avalik aktsiapank avati Hollandis 1609. Second level aastal

Majandus

21

docx

Väärtpaberid õige

riskidega kui näiteks investeerimisel pangahoiustesse või kinnisvarasse.  1. AKTSIABÖRS ,,Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Börs tagab tehingu toimumise ja turvalisuse. Lihtsamalt öeldes tagab börs ostjale kauba ja müüjale raha. Aktsiabörsi puhul on kaubaks aktsia, kuid samahästi võib olla kaubaks ka tulevikulepingud, võlakirjad, jne. Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- ja müügi-

Investeeringute alused

31

pdf

Finantsjuhtimine

Seega saab annuiteedi nüüdisväärtuse valemi intressifaktorit kasutades välja kirjutada järgmiselt: (2.60) PVA = PMT ( PVIFAi ,n ). 2.5. Perpetuiteet Perpetuiteet (perpetuity) on annuiteedi nüüdisväärtuse eri vorm, mis väljendab igavesti kestvat rahavoogu. Sisuliselt on tegemist püsiva suurusega maksete lõpmatu jadaga. Perpetuiteet on igavesti kestev annuiteet. Perpetuiteedid on näiteks eelisaktsiad, pensionid, samuti konsoolid (gilt) ehk Suurbritannia valitsuse välja antud võlakirjad, millel puudub tagasiostmise kohustus, kuid mis annavad igal aastal kindlat tulu. Seega saab välja kirjutada perpetuiteedi nüüdisväärtuse ehk perpetuiteedi väärtuse valemi: PMT (2.66) PV = . i Näide Väärtpaberilt saadakse igal aastal 100kroonine makse ning praegune turuintressimäär on 12%. Milline on selle väärtpaberi hind? 100 PV = = 833 krooni. 0,12 3. VÕLAKIRJAD 3.1. Võlakirjade liigid

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs

15

docx

Rahanduse alused

rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 11. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms). Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse ­ nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval. Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) ­ summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale

Rahanduse alused

30

doc

Rahandus

Rahakäibe juhtimine: Kergestirealiseeritavad väärtpaberid (KRVP) (miks sinna raha paigutatakse) = agressiivne versus konservatiivne finantseerimispoliitika Sularaha liikumine ja selle säilitamise motiivid Riski-tulu kompromiss rahaoperatsioonide juhtimises 0-saldo arved raharingluse korraldamiseks Sularaha tellimuse optimaalse suuruse kindlaksmääramine (Miller-Orri mudel) KRVP liigid : 1. Riigikassa lühiajalised võlakirjad 2. Föderaalameti väärtpaberid 3. Aktsepteeritud pangavekslid 4. Lepingulised deposiitsertifikaadid, CD 5. Kommertspaberid 6. Tagasiostuleping ehk repo 7. Aktsiad Eelpool nimetatutest kõige likviidsemaks loetakse riigikassa võlakirju, seevastu kommertspaberid on nendest kõige vähem likviidsed, kuna nad ei oma reaalset järelturgu. Ettevõtte kassaseis muutub põhiliselt seoses põhitegevusega. Regulaarsed rahavood kassasse -- kaupade müügist, ettevõtte põhitegevusest;

Majandus

24

docx

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile)  Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: 2   Tururisk (ka hinnarisk) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa! Kupongintress, mida võlakiri maksab, ei pruugi olla see tulusus, mille võlakirja pealt teenime. Kui võlakirja hind tõuseb, siis tulusus langeb ja vastupidi.  Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid

Rahanduse alused

19

docx

Raha ja pangandus

rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 9. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms). Põhiliigid: 1)Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. 2) Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse ­ nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval.3)Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) ­ summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale

Rahandus ja pangandus

33

ppt

Aeg ja Raha

arvutatakse intresse. Üldreeglina on see ka investeeritav summa · Intress (interest) on tasu raha kasutamise eest ehk summa, mida teenib põhiosa · Intressimäär (interest rate) on suhtarv (protsent), mis näitab kui palju teenib ajaühikus (peaaegu alati 1 aasta) 1 rahaühik © Robert Kitt  Mõisted võlakirjadega · Kupong (Coupon) ­ võlakirja intress. Nimetatakse kupongiks, kuna vanasti olid paberist võlakirjad, kust sai intresse ära rebida · Mantel ­ põhiosa. Kui kupongid olid rebitud, siis jäi mantel, mille eest anti põhiosa © Robert Kitt  Põhiprintsiibid ­ Lihtintress · Lihtintress (simple interest) ­ raha kogub intresse proportsioonis aja kuluga · Kui põhiosa on 100kr ja intressimäär on 8%, siis: · Lõppväärtus on (100 + 0.5 x 8% x 100) = 104, kui tähtaeg on pool aastat

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs

Kommentaarid (0)