50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 71 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
68 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
detsemberfest
Õppematerjali autor
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)
Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart
leppinud, vaid hoopis see, kas nad on kokku leppinud asja reaalosa koormamise võimaluses. See, et kaasomanikud on nõus ehitise reaalosa kasutamisega kaasomaniku poolt, ei tähenda, et nad on nõus ka selle reaalosa rendilepinguga koormamisega. Reaalosa koormamises võivad kaasomanikud kokku leppida kasutuskorra kokkuleppes, samuti pärast reaalosa koormamist. Kokkuleppega on samaväärne kaasomanike heakskiit toimunud koormamisele. - Riigikohtu otsus Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 108 lg 1 ja alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 138 lg 1 kohustavad toimima tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste kandmisel heas usus. Arvestades AÕS § 74 eesmärki ja kaasomaniku nõusolekut asja reaalosa koormamiseks, ei ole tema õigusi reaalosa koormamisega rikutud ja kohustuse tõttu toimida tsiviilsuhtes heas usus ei saa ta tugineda reaalosa koormamise kehtetusele sellel alusel, et see võib olla
Täpsemalt toome hetkel välja, kuidas need numbrid on muutunud aastatel 1945 - 2004. Kohtulahendeid Ameerikas, mis sisaldasid hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet oli aastal 1945 - 1954 kõigest 11, aastatel 1955 - 1964 juba 51, aastatel 1965 - 1974 80, aastatel 1975 - 1984 494 ja aastatel 1985 - 1994 oli number juba 3656 ning 1995-2004 peaaegu topelt ehk 6423. Praeguseks on numbrid veelgi rohkem tõusnud, tõestades, et see seadus tõesti on vajalik. 2.2 Kohtulahend 2-17-9569 Hageja esitas Viru Maakohtule hagi AAS-i BTA Insurance Company Eesti filiaal vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 9500 eurot ja 7 lisanduva viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.12.2014 sõiduki Volvo (reg XXX) kohta sõidukikindlustuse lepingu. Kindlustus kehtis 29.01.2015 – 28.01.2016. 09.07.2015 toimus Ida-Virumaal Mäetaguse vallas Kiikla küla metsas
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.05.2004 Avaldamismärge: RT III 2004, 14, 177 3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend
○ kohustuste üleminek – võlgniku vahetus ○ spetsiifilised N/K ülemineku juhud ■ lepingu ülevõtmine (§ 179) ■ ettevõtte üleminek (§ 180) Nõude üleminek: ● Loovutamine lepingu alusel ● seaduse alusel ○ nõude üleminek ei sõltu senise ja uue võlausaldaja tahtest ○ üldised alused VÕS § 173 lg 3. ○ lisaks erinormid ■ nt § 69 lg 2 ● kohtulahendi alusel ● nõude loovutamine = käsutus (3-2-1-35-05) ● võimalik on loovutada ka osa nõudest ● nõude loovutamise piirangud: § 166 Loovutada ei saa kujunudõiguslikke nõudeid Eeldused: 1. kehtiv loovutamisleping ● nõue on loovutatav .. 3-2-1-132-04; 3-2-1-98-02; 3-2-1-31-05 ● loovutada võib ka tulevasi nõudeid ● vorminõuete täitmine § 11 lg 3 2. kokkulepe õigustatud isikuga Tagajärjed: ● senine võlausaldaja asendub uuega
Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja koostas kaks konstitutiivset võlatunnistust (hagiavalduse punkt 1.1 ja 2.2). Kostja ei vaidle vastu, et ta võlatunnistused koostas, kuid tegemist on deklaratiivsete võlatunnistustega, mis ta heausklikult andis hageja kätte, olles kindel, et hageja täidab enda krediidilepingutest tulenevat kohustust ja annab kostjale raha. Võlatunnistuses endas on küll kirjas, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, kuid tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb analüüsida võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki, lepingueelseid läbirääkimisi ja poolte huve ning võlatunnistuse sõnastus ei ole sealjuures määrava tähendusega (RKTsKO 3-2-1-15-09). Võlatunnistusi koostades ei olnud kostja eesmärgiks luua uut kohustust, vaid kinnitada kohustust, milles krediidilepingutes kokku lepiti. Kuna krediidilepingud sõlmiti suuliselt, siis olid võlatunnistused ainsaks
200 lg 1). Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (TsMS § 200 lg 2). Lisaks menetlusosaliste õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. Kostja võib aga hagi õigeks võtta, vastavalt TsMS § 206 toodule. Pooled võivad kohtulahendi peale edasi kaevata, nõuda sundtäitmist, lahendada vaidluse seaduse kohase kompromissiga. Kompromiss võib olla kohtuväline (hageja loobub hagist ja kaotab õiguse sama hagiga uuesti kohtusse pöörduda) või kohtulik (kohus kinnitab määrusega). Kolmandad isikud jaotuvad iseseisva nõudega ja iseseisva nõudeta kolmandateks isikuteks, vastavalt TsMS § 212 ja 213 sätestatule. Kui kolmas isik esitab iseseisva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid