Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Võlaõigus (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Võlaõigus #1 Võlaõigus #2 Võlaõigus #3 Võlaõigus #4 Võlaõigus #5 Võlaõigus #6 Võlaõigus #7 Võlaõigus #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KKriss Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Võlaõigus

Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa

Õigusõpetus
thumbnail
18
ppt

Võlaõigus

Võlaõigus Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või täita kohustus ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida : 1)lepingust; 2)kahju õigusvastasest tekitamisest; 3)alusetusest rikastumisest; 4)käsundita asjaajamisest; 5)tasu avalikust lubamisest; Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Tüüptingimus Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud. Koduukseleping Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus

õigus
thumbnail
48
ppt

Võlaõigusseadus

Võlaõigus reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleneb ühe isiku kohustus (võlgnikdeebitor), teha teise isiku (võlausaldaja kreeditor) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõigussuhetes rakendatakse hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Hea usu põhimõte (VÕS § 6) võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu põhimõttest. Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) võlaõigussuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

Võlaõigus
thumbnail
39
doc

Tsiviilõigus

Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem ­ normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks. · Pandektiline süsteem ­ normid on jaotatud 5 ossa (Saksamaal väljatöötatud süsteem): üldosa, perekonna-, asja-, pärimis-, võlaõigus. Näiteks Saksa eraseadustik BGB (1900). See, et süsteem on erinev, ei tähenda, et normide sisu oleks väga erinev. Isikud on üldosas ja perekonnaõiguses; asjad asjaõiguses; hagid pärimis- ja võlaõiguses. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis võib eristada Germaani õigusperekonda (pandektiline süsteem) ja Romaani õigusperekonda (institutsiooniline süsteem). Skandinaavia õigussüsteemis pole õigus kodifitseeritud ­ ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist.

Õigus
thumbnail
2
doc

Võlaõiguse eriosa KT

Võlaõiguse eriosa kontrolltöö 1. Kas ostjal on õigus keelduda puudustega asja vastuvõtmisest? Palun põhjendage oma seisukohta ! Jah, ostja võib keelduda puudustega asja vastuvõtmisest juhul kui asja ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ja üleantav asi ei vasta keskmisele kvaliteedile. VõS $ 208 lõige 1 alusel on ostja kohutstud võtma asja vastu isegi siis kui see on puudustega. Ostja kohustuseks on müüja vabastamine asjaga seotud otsesest valdusest. Kui ostja võtab müüjalt puudustega asja vastu, võib ta kohaldada ostja suhtes õiguskaitsevahendeid, muuhulgas võib ostja keelduda töö vastuvõtmisest VõS $ 111 alusel. Puudustega asja vastuvõtmine on ostjale kasulikum, kuna ostja saab keelduda omapoolse kohustuse täitmisest ehk keeldub maksmast. Kui ostja on saanud asja enda valdusesse ja kui müüja ostja pretensioone ei rahulda, saab ostja pöörduda kolmandate iskute poole. 2. Millal läheb üle müüjalt

Võlaõigus
thumbnail
32
pptx

Võlaõigus (üldosa)

Võlaõigus (üldosa) Eliise Kass Tartu Kommertsgümnaasium 11.A 2013 Mis on võlaõigus?  Võlaõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib lepingulisi ja lepinguväliseid võlasuhteid. Põhjused tekkeks  Lepingust  Kahju õigusvastasest tekitamisest  Alusetusest rikastumisest  Käsundita asjaajamisest  Tasu avalikust lubamisest Jagunemine Leping  Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on

Õigus
thumbnail
12
doc

Asjaõigus

Isik vastutab valduse teenija käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest. Faktilise võimu kaotamine valduse teenija poolt toob kaasa ka valdaja valduse kaotamise, kui valdaja ise ei saa valduse teenija asemel faktilist võimu teostada. Iga valdust tuleb lugeda seaduslikuks, kuni vastupidist ei ole tõendatud. Valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu asjaõigus või võlaõigus. Valdus on reeglina seaduspäratu kui see rajaneb vägivallal, salatsemisel ja nn prekaariumil. Iga valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus on pahauskne kui see rajaneb raskel hooletusel, st valdaja jätab käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis tegelikku võimu võimaldavad. Reeglina tekib valdus asja üleandmisega, samuti hõivamisega, leiu teel, pärimisega jne

Õigus
thumbnail
18
doc

Võlaõiguse konspekt

VÕLAÕIGUS Võlg ­ võlgnemine ehk kohustus Kohustus ­ tuleneb ld k (obligatio) Võlaõigus on inimeste põhiõigused ja vabadused. Lepingujärgsed (ost- müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e

Õigus



Lisainfo

Lühike kuid suhteliselt sisukas ja kokkuvõttev powerpoint võlaõigusest. Hea ja lihtne ette kanda. Võlaõigus - kuna see on jõustunud, mis see on, mille alla kuulub, võlasuhe jm. Juures on ka mõned pildid.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun