Aine nimetus: Lepinguvälised võlasuhted (OIEO.04.118). Vastutav õppejõud: Janno Lahe Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teema 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 16. ja 17. november 2015.a. (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Muutub sissenõutavaks hetkest, mil on võimalik määratleda kahjuhüvitis ja selle suurus. Viivitusse satub hetkest, kui kannataja on kahju tekitajat teavitanud oma nõudest, esitanud hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Näide: A-le kukub pähe jääpurikas B maja katuselt. Sissenõutavaks muutb sündmusest alates, viivitusse satub B pärast seda, kui talle on nõue esitatud. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab deliktiõig
II kontrolltöö küsimused Deliktiõigus reguleerib vastutust õigusvastaselt ja lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kui vaadata VÕSi ülesehitust, saame eristada deliktilist üldvastutust (ka vastutus delikti üldkoosseisu alusel) (§§ 1043-1055). Teiseks reguleerib VÕS riskivastutust, mis on süüst sõltumatu vastutus (§§ 1056-1060). Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel juhtudel sõltumata vastutuse kvalifikatsioonist pannakse nõude ulatus paika VÕS üldosa 7. peatüki sätete järgi. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sissenõutavaks muutub ta üldjuhul kohe p
Lepinguvälised võlasuhted Sisukord 1 Üldküsimused 3 2 Tasu avaliku lubamise õigus 5 2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
deliktiõiguslikust vastutusest? Üldvastutus tekib seaduses sätest juhtudel, st ei ole tegemist lepingu alusel tekk võlasuhtega. Nt asja kaasomanike omavaheline suhe. Kaasomanikel lepingut teineteisega pole, aga kui üks 3 teisele kahju tekitab, siis ei kohaldata DÕ, vaid kohustuse rikkumisest tulenevat üldregulatsiooni § 115. Samuti LEL-te võlasuhted. Erinevus on vastutuse ranguse küs. Esimesel juhul vabaneb vastutusest vääramatu jõu olemasolul, DÕ puhul süü puudumisel. 17. Millised on DÜK-u eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama? Missugustel juhtudel ei kujuta inimese keha või selle osa liikumine tegu DÜK-u elemendi tähenduses? Üldkoosseis tähendab DÕ-likku üldvastutust. Saab eristada veel riski- ja tootjavastutust. Need on erikoosseisud
Laiendatud skeem Delikti üldkoosseisu (VÕS §-d 1043-1055) elemendid: 1. Objektiivne teokoosseis: 1.1 Tegu 1.2 Kahju 1.3 Põhjuslik seos (vt VÕS §-d 127 lg 4 ja 138): § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). § 138. Ühine vastutus kahju eest (1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. (2) Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt is
1. Defineerige Eesti õiguskorra alusel mõiste „riigivastutusõigus” ning selgitage, mis on Eesti riigivastutusõiguse eesmärgid. Liis Riigivastutusõigus on riigi kehtestatud käitumisnormide kogum, mis sätestab avalik-õiguslikes suhetes avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (RVastS § 1 lg 1 ja lg 2). Riigivastutusõiguse eesmärkideks on õiguste kaitse, õiguste taastamine ja kahju hüvitamine. Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust. Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. Subjekt on riik. Riigivastutus laiemas tähenduses on riigi ja teist
kui 1000 eurot. Tühine võib olla leping üldistel tühisuse alustel: 1. heade kommete vastasusel 2. seaduse vastasus, Näide: täpsemalt lepinguväliste võlasuhete teatud sätted, § 1051 sätestab, et pooled ei saa kokkuleppeliselt välistada vastutust tahtlikult tekitatud kahju puhuks. Lisaks tootja vastutuse regulatsioonist §1067- kannatanu kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised. 2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla lepinguvälised võlasuhted? Tingimuslike lepingute esemeks võivad olla ka lepinguvälised võlasuhted. Näide: lepingus lepitakse kokku, millises ulatuses kahju hüvitatakse, kui kahju tekitatakse õigusvastaselt. Pärast lepinguvälise võlasuhte tekkimist on pooltel õigus sõlmida kompromissileping (VÕS 578) või nõudest loobumise leping (VÕS 207 lg 1). Võimalik on tunnistada lepinguväliseselt võlasuhtest tekkinud võlga võlatunnistusega (VÕS 30),
KOHUSTUSE RIKKUMINE VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise esimeseks tunnuseks on seega juba olemasolev võlasuhe, mis VÕS § 2 kohaselt defineeritakse kui õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses. VÕS §-s 100 regu
Antud faili ei anna allalaadida
Kõik kommentaarid