Võimu ja vabaduse probleem J. Krossi romaanis "Keisri hull" (5)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Võimu ja vabaduse probleem J. Krossi romaanis "Keisri hull"Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval vabadust. Võim pani enamuse reegleid paika ja teisiti mõtelda ei tohtinud. Sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaari põlu alla. Valitsevale võimule ei meeldinud endise alama vaated, kuigi riigivalitseja oli nõudnud, et mees talle alati tõtt räägiks. Venemaa tsaaririik ei olnud demokraatlik ja sellises ühiskonnas tekivadki probleemid valitseja ja teisiti mõtlejate vahel. Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada. Selleski romaanis ei jäta autor eestlasi sündmustest eemale. Peategelase naine ja tema sugulased oli eestlased. Teised tolle ajastu kõrgklassi inimesed suhtusid taunivalt madalast klassist tõusikutesse. Timotheus aga oskas eestlasi hinnata. Tema vaadetega ei oleks kõrgklass midagi võitnud, sest neile oli kasulikum, kui talurahvas oli võimule jäigalt allutatud. Vanglasse lukustatuna ei saa Timotheus oma perekonnaga kuidagi kontakti, sest temalt võetakse ära kõik vabadused . Järelikult oli võimuladvikul tema kartmiseks põhjust. Eestlasest abikaasa koos oma ja Timo vennaga leidsid vangi. Tsaari poolt tunnistati mees hulluks ja lubati seejärel vabadusse . Kuid vaatamata koju lubamisele polnud Timotheus vaba, sest talle määrati järelvalvaja. Pikka aega plaaniti põgenemise plaane . Kaasa aitas isegi nuhi naine, sest lähedased olid Timotheuse, mitte võimu poolt. Välismaale põgenedes oleks Timost saanud vaba mees, kuid otsustati siiski Eestisse jääda ja oma tegude eest siin vastutada. Timo ei taganenud oma vaadetest.Timotheus von Bock läks võimuga riidu, kuigi oli alles olnud tsaari alam. Kõikidel inimestel ei olnud julgust tsaarile vastu hakata ja eesti rahva eest välja astuda. Mõlemad Timotheusele määratud nuhid olid riigivalitsejale nii truud, et ei pidanud paljuks olla oma sugulase vastu või koguni inimese elu kallale kippuda. Timotheus von Bock maksis eluga julguse eest oma vaateid avaldada. 2.2 Timotheus von Bock kui paindumatu ja kompromisse vältiv tegelane "Keisri hullus" võitluses Venemaa tsaari endaga.Romaani "Keisri hull" peategelaseks on Timotheus von Bock, kes oli Vene polkovnik ja balti aadlik . Raamatu põhisisuks on peategelase poolt kirjutatud tsaarivaenulikud kirjad. Kord oli Timotheus andnud Venemaa tsaarile lubaduse, et ütleb tema kohta ainult tõtt. Tema kirjateos sisaldab palju keisrivastast ning tema võimu laitvat informatsiooni. Ometigi ei kirjuta peategelane midagi valesti, ta avaldab vaid tõtt. Teised tolle ajastu tsaarialamad ei julgenud selliseid mõtteid mitte arvatavasti mõeldagi. Kui vahel tundus, et valitseja teeb midagi valesti, püüti seda kuidagi õigustada. Õukondlased pidid olema väga ustavad ja kiitma oma tsaari tegusid.Timotheus oli aga mitmeid aastaid juba maal elanud ja näinud ning mõistnud tsaari poolt tehtud vigu. Oma tähelepanemised kirjutas ta üles. Timo ei kartnud ka oma kirju keiser Aleksandrile saata. See näitab, et ta oli otsekohene ja paindumatu inimene. Kui keisrivastane kirjateos oli adressaadini jõudnud, peeti Timotheust võimuvastaseks ja seega ohtlikuks. Tsaar saatis oma mehed teda kinni võtma. Peategelase naine Eeva küsis enne mehe ära viimist , mida ta võiks ette võtta ja kuhu peaks minema, et abikaasa taas vabadusse pääsesks. Timo vastas, et ainult keiser võib teda vabaks lasta. Samuti palus ta, et Eeva seda ei teeks . See näitab, et tegelane vältis kompromisse. Pigem astus ta oma saatusele vastu, kui paluks oma tegemiste eest andeks ja püüaks oma sõnu olematuks teha.Eeval ja teistel Timo sõpradel õnnestus mees vangist päästa. Julgelt tegutseja tunnistati hulluks ja talle määrati järelvalvajad. Kui peale pikka uurimist ja tegutsemist avanes võimalus välismaale põgeneda, otsustas Timotheus aga Eestisse edasi jääda, ta oli paindumatu ja ei tahtnud tsaarile alla anda. Ta oli nõus oma saatusele vastu seisma ja põgenemist pidas ta argpüksilikuks teoks. Kevadel, kui Eeva oli Tartusse sõitnud, leiti Timotheus surnuna oma kabinetist. Paljud arvasid, et see oli enesetapp ja mees ei pidanud enam vastu. Tegelikult aga tappis mehe tema endine järelvalvaja hr. Laming. Timo ei pannud kätt oma elu kallale. Ta oli võimeline oma kunagise teo eest vastutama elu lõpuni ja jäi oma arusaamale keisririigist truuks. Kirja mustandid, mis Eeva vend Jaagup leidis, jõudsid romaani lõpuks Eeva kätte. Oma õepojale seletas Jaagup, et tema isa tegu ei olnud vale, aga tollel ajal võimuvastane. Nooruk, kes oli saanud tähtsaks mereväelaseks ja oli truu keisririigile, pidi ise otsustama, kas mõistab isa tegevuse hukka või on ühel päeval vanemaga ühel meelel .TIMOTHEUS VON BOCK- "Keisrihull".(18) Elas 1787-1836. Vene polkovnik, balti aadlik. Võttis osa 1805-1812.a. toimunud sõdadest. Elas aastast 1816.a. Võisiku mõisas, koostas ja saatis 1818.a. Aleksander I-le Venemaa konstitutsiooni projekti, milles taunis isevalitsust ja pärisorjust. Seepeale ta vahistati ja teda peeti 1827. aastani kindlusevanglais. Lõpetas elu enesetapuga, J. Kross aga nii ei väitnud. (1)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Võimu ja vabaduse probleem J-Krossi romaanis-Keisri hull #1

Võimu ja vabaduse probleem J-Krossi romaanis-Keisri hull #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-08-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

608 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

s6rka318 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Keisri Hull

Keisri hull 1.Romaanis kirjeldatakse täpselt maaelu ja eestlaste igapäevaseid toiminguid. Tegevustik kujutab meie rahvust ja traditsioone 19. sajandil. Samas on raamat ka rahvusvaheline, sest kirjutatud on Napoleoni sõdadest ja sellel ajajärgul maailmas toimuvast. Samuti on tegevus tihedalt seotud Venemaa sündmustega. Teose alguses oli troonil Aleksander, lõpus Nikolai. 2. Tegelane Jakob Mätlik romaani aluseks on tema päevaraamat. Ta oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai

Kirjandus

doc

Keisri hull

Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli

Kirjandus

doc

Nimetu

säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisiku (Woicek saksa.k) mõisahärra, erruläinud kolonelleitnant Timotheus von Bock ja abiellus Eevaga. Elama kolisid nad Võisikule (Jakob läks samuti nendega kaasa). Timo (nõndamoodi lyhendab härra Kross enamasti Timotheust) ja Eeva [nõndamoodi nimetab härra Kross naispeaosa endiselt, kuigi too vahetas abiellumisel oma nime Katharinaks(selline tegevus oli vajalik, et abielluda Venemaal, õigeusukiriku tavade kohaselt - Baltikumis oleks see saksa aadli tugeva vastasseisu tõttu võimatu olnud)] kiindusid teineteisesse väga ja nende vahel tekkis tugev side, samas kui Jakob tundis, et tema hakkab oma õest võõrduma (edaspidi

Kirjandus

docx

Väga põhjalik imkats "Keisri hull"

Jaan Kross ,,Keisri hull" IMKATS IMKATS-skeem: I(teosega seotud inimesed): Timotheus Von Bock Keisri hull, tõtträäkiv aadlik. Teose vapper revolutsiooniliste ideede kandja, kes jääb oma põhimõtetele niivõrd kindlaks, et ei tagane neist isegi pärast Schlüsselburgi kindlusvanglasse sattumist. 1805. aastal alustab Aleksandri sõjaväes karjääri. 1809. aastal viiakse ta üle ihukaitseväe husaaripolku. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga pealdisega ,,Vapruse eest". 1812. aastal algab Isamaasõda. Napoleon tungib jõuliselt Venemaale, vallutab Moskva, ent on sunnitud peagi taanduma.

Kirjandus

odt

Jaan Kross „Keisri hull“ IMKATS

Jaan Kross ,,Keisri hull" IMKATS Inimesed Timotheus Von Bock- keisri hull, satub Schlüssengerbi vanglasse, kuid jääb oma põhimõtetele kindlaks, kannab revolutsioonilisi ideid. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga. Georg von Bock Timo noorem vend, alampolkovnik. Püüab ka oma venda leida ja päästa. Karl Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab Katharina von Bock( Eeva Mättik) lihtne talutüdruk, Timotheus von Bocki naine. Elsy Timo õde, Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli naine.

Eesti keel

docx

Kirjanduse koolieksamipiletid 2013

sallinud rõõmu ega naeru. Beowulf tapab nad järve põhjast leitud mõõgaga, mis on nii vägev, et seda suudab tõsta vaid Beowulfi-sugune kangelane. Nõiduslikku veealust riiki võib võrrelda põrguga. Teine osa kirjeldab Beowulfi võitlust tuldpurskava lohega, kes riisub aardeid ja tapab inimesi. Kangelane tapab koletise ja võitleb rahvale kätte vabaduse, kuid ise sureb. · "Lugu Igori sõjaretkest"- 12.saj, Eepose peategelaseks on Igor, kes alustas 1185. a sõjaretke oma seniste liitlaste polovetside vastu. Igor langes vangi ja polovetsid rüüstasid kaitsetuks jäänud Vene alad. Igor põgenes sealt, hiljem abiellus oma vaenlase tütrega ja neist said taas liitlased. Lugulaul idealiseerib Igorit kui vaprat rüütlit ja kujutab teda kui Venemaa eest võitlejat. Selle raamatuga

Kirjandus

doc

Keisri hull kokkuvõte

,,Keisri hull" J. Kross Kokkuvõte Romaan on kirjutatud Jakob Mätliku poolt päevikuvormis ning keskendub aadlik Timotheus von Bocki elule. Timo on balti aadlik, kes elab Võisiku mõisas. Ta on tsaari Aleksander I üks lähikondlasi, ent tema enda vaated ei lange kokku riigis toimuvaga. Seega otsustab ta avaldada läheneval Maapäeval manifesti, mille saadab enne ka tsaarile. Aleksander I aga leiab, et seesugused seisukohad, sh põhiseadusliku riigikorra kehtestamine, ohustaksid tema positsiooni

Kirjandus

doc

Keisri Hull - lühikokkuvõte

Näiteks ükskord, kui Eeva ja Timo läksid kirikusse, kus oli aadli rahvas, siis kadusid kõik peale ühe minema. See üks inimene oli ka lihtsalt tukkuma jäänud. - Keegi ei teadnud, miks Timo ära viidi. Jutud käisid, et ta oli keisrile mingi kriitilise kirja kirjutanud. - Georg von Bock, Timo noorem vend, kes on samuti ohvitser ja kes austab Timot väga, aga laseb tõsimeelselt käima jutu, et see on mingi keisri eksitus, kuna kiri oli väga üllameelne ja suurehingeline. - Jakob leiab aga Timo vanast toast, kuhu ta ise sisse oli kolinud kirja mustandi või ärakirja, mis oli tegelikult liigagi kriitiline selles ühiskonnas sellisele keisrile. - Kirjas kritiseerib Timo keisrit ja tema esivanemaid rumaluse, uhkuse ja omakasupüüdlikuse tõttu, hõõrub talle nina alla probleeme riigis.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid