Võimalus ja paratamatus õpetada mitmekultuurilises klassis (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

odt

Kakskeelne laps

Kirjaoskaja lapse puhul on juba hea õppemeetod teises keeles kirjutatud ja lapsele eakohaseid ristsõnu lahendada ­ see on huvitav ja paneb vastavaid sõnu sõnaraamatutest otsima. Õpetaja-kasvataja ülesanded: julgustada ja motiveerida; toetada ja aidata; pakkuda tuge, aga olla nõudlik; algatada ja juhtida vestlust ­ uue aine ja kodutöö arutelu; planeerida tegevust;  algatada ja juhtida ringiarutelu; õpetada ja informeerida; jagada materjale, selgitada nende sisu; rääkida palju, et laps kuuleks hääle ja keele kõla; anda võtmesõnu; olla nn kõndiv sõnaraamat. Põhimõtted, mida järgida: üks inimene ­ üks keel, õpetaja räägib ainult sihtkeelt; õpetaja emakeel on sihtkeel või sama pädevus; keelt omadatakse loomulikes olukordades, ei piirduta vaid rühmaruumiga;

Lapse areng

18

doc

Kakskeelne laps ja tema õpetamine

............ 17 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 Sissejuhatus Igas lapses on midagi omamoodi erilist. Ka kakskeelsus on üks omadus, mis teeb lapsi omavahel erinevaks ehk teistesilmis eriliseks. Kakskeelsus on nähtus, kus inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis ennast ühelt keelelt ümber lülitama teisele. Kakskeelsus on õppimise ja õpetamise tulemus. Lastel on kaasasündinud võimalus saada kakskeelseks. Keele mõte on suhtlemine. Kakskeelse lapse kasvatamise puhul on oluline muuta tema keeleline areng võimalikult positiivseks ja nauditavaks kogemuseks. Lapsed peavad väärtustama mõlemat keelt ja kultuuri. (Baker, 2005, 71.) Kakskeelsus ei piirdu pelgalt oskusega kahes keeles suhelda. Kakskeelseks võib last lugeda alles siis, kui laps on võimeline kakskeelselt suhtlema, kirjutama ning ka mõtlema.

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

34

doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

keelekümblus Ameerika Ühendriikides). 7. Maailmakeelte oskuse arendamine (nt inglise keelekümblus Jaapanis; jaapani keelekümblus Ameerika Ühendriikides). 1.2. Programmi eesmärk ja põhimõtted Haridusalasteks eesmärkideks on: 1. vanusele vastav esimese keele lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulamisoskuse omandamine; 2. teise keele hea lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulmise järgi arusaamisoskuse omandamine; 3. vastavas klassis nõutavate üldhariduslike oskuste omandamine teistes ainetes, nagu matemaatika ja looduslugu; 4. nii koduse keele kõnelejate kui ka sihtkeele kõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. Seega on keelekümblusprogrammis kakskeelne haridus lisaväärtus, kuna eesmärgiks on mõlema keele (K1 ja K2) funktsionaalse oskuse oman-damine ning mõningatel juhtudel ka kolmanda keele valdamine (vt Genesee, 1998, nt). Kõige iseloomulikum joon keelekümblusprogrammis

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse

15

doc

HEV koordinaatori roll

Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi ­ mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ­ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene,

Sotsiaalpedagoogika

17

doc

VÄÄRTUSKASVATUS

töö vajalikkust. Kuid oma elukogemuse põhjal arvan, et Eesti koolides ei pöörata nendele väärtustele piisavalt suurt tähelepanu. Selleks et koolis tehtav väärtuskasvatus oleks edukas, peab kool arvestama, et ühiskond on muutunud. Enam pole raamatud ainus teadmiste allikas. Infoühiskonnas muutub üha olulisemaks, et kool õpetaks suhtuma kriitiliselt eri allikatest saadud infosse, kontrollima allikate usaldusväärsust ja edastatava info tõesust. Ka tuleks juba õige varakult õpetada, et internetis üleval rippuvad tekstid on kaitstud samasuguse omandiõigusega nagu raamatutes ja ajakirjades trükitud tekstid. (Sutrop M. 2008 Margit Sutrop: kool kui noorte väärtuste kujundaja URL (http://arvamus.postimees.ee/40019/margit-sutrop-kool-kui-noorte-vaartuste-kujundaja/) Kooli eesmärgiks ei tohiks olla üksnes teadmiste ja tarkuse jagamine õpilastele, vaid õpetamise taga peaks peituma väärtused. Mina pean enda jaoks tähtsaks selliseid väärtusi nagu: õiglustunne,

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

45

doc

Andekas laps

Ülesanded, mis aitavad andekal õpilasel saavutada eksperttaset, peavad olema komplekssed ja õpisituatsiooni mõttes rikkad. Võid öelda, et vahel on lahendusest isegi olulisem, et ülesanne pakuks võimaluse ,,heaks küsimuseks". Ka avatud vastustega ülesanded võimaldavad kriitilist ja loovat mõtlemist. Samas ei piisa ainult avatud vastustega ülesannete andmisest, oluline on ka saavutada õppimises metakognitiivne dimensioon peegeldavate küsimuste kaudu. Üks võimalus saada õppeks mõtlemist stimuleeriv ülesanne on kaasata selle loomisse õpilane ise. Uuringud näitavad , et väga efektiivne on ka erinevate mõtlemise strateegiate kasutamine meeskonnatöös ­ nõnda proovida teiste kasutatavaid strateegiaid. (Sepp 2010: 29-30) Kuidas aidata arendada last? · Katsu aru saada, mis toimub lapse peas, kui ta lahendab ülesannet · Anna lahendamiseks ülesandeid, mis võimaldavad juurelda või teha valikuid · Oota kannatlikult vastuseid

Sotsiaalpedagoogika

25

pdf

MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST

Perekonnas valitses range kord, igaüks teadis oma ülesandeid. Noorena pidi Maria iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, ta oskas end teiste rolli asetada. (Madise 1992, 3). Pere ainuke tütar pandi tavakooli. Esimesed koolikogemused sööbisid Maria mällu näitena selle kohta, milline kooli ei tohiks olla. Eriti hämmastas tüdrukut lugupidamatus, mille osaliseks lapsed said. Kui Maria oli 12-aastane, kolis perekond Rooma ja nii tekkis võimalus anda pere ainsale tütrele korralik haridus. 14-aastaselt hakkas Maria tõsiselt huvituma matemaatikast ja vanemad soovisid, et tütrest saaks õpetaja. See oli ainus naisele sobiv amet tolleaegses Itaalias. Maria otsustas hakata inseneriks. Õpingute ajal tekkis Marial huvi bioloogia vastu ja lõpuks tegi ta kaljukindla otsuse saada arstiks. Selline otsus oli tolleaegses Itaalias justkui õli tulle valamine - naistel puudus võimalus meditsiini õppida, rääkimata

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.

Ühiskond

Kommentaarid (1)