Võim (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Ühiskonnaõpetus – Riik ja Riigivõim

Ühiskonnaõpetus ­ Riik ja Riigivõim Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-ala ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. 3 riiki defineerivat tunnust: ­ Rahvas ­ Territoorium ­ Avalik suveräänne võim Rahvas : Elanikkond vs Kodanikkond Klassikaliselt kuuluvad riigi territooriumi juurde maismaa ning veealad. Tinglikult õhuruum. Enklaav teiste riikide vahele jäävad alad. Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Lepinguteooria: 1. Kõik inimesed on sünnilt võrdsed 2. Riigivõim sünnib inimeste omavahelise lepingu tulemusena 3. Eesmärk on leida selline ühiselu vorm, kus iga kodaniku vabadus ja vara oleksid kaitstud 4

Ühiskond

2

doc

Nüüdisühiskond

inimeste hulk. Vägivaldsete surmade osakaal. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK ­ mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis MONARHIA ­ riigipea on päriliku võimuga monarh: juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale kuningas, keiser, sultan, emiir PARLAMENTAARNE PRESIDENTAALNE KONSTITUTSIOONILIN ABSOLUUTNE E Rajaneb parlamendi Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on piiratud Monarh on ainuvalitseja, võimu ülimuslikkusel. valitsuskabineti juht ja põhiseadusega ja tal on kellele kuulub nii Riigipeal on vaid enamasti kodanike poolt pigem esindusfunktsioon. seadusandlik, täidesaatev esindusfunktsioon. otse valitud. Valitsus Riigi igapäevast toimimist kui ka kohtuvõim. Valitsus on parlamendi moodustatakse parlamendi juhib valitsus ja

Ühiskonnaõpetus

3

docx

Ühiskonnaelu

kodakondsuseta isikud. Suveräänne (iseseisev)riigivõim ­ riigiorganite süsteem (k.a. sõjavägi ja päästeteenistus.) Spetsiifilised jooned: riigivõimu otsus on kohustuslik; ainuõigus välja anda seadusi; õigus kasutada sunnivahendeid; koguda makse. Tekkimine: varanduslik ebavõrdsus; tööjaotuse kujunemine; kirjaõiguse olemasolu. Riigivalitsemise vormid: Monarhia ­ riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir.Konstitutsiooniline monarhia ­ Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt Suurbritannia ja Tai. Absoluutne monarhia ­ monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt. Saudi Araabia, Vatikan. Vabariik ­ mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule. Parlamentaarne vabariik ­

Ühiskonnaõpetus

2

doc

RIIK. RIIGIVÕIM.

on vaid esinduslik funktsioon. Valitsuse nimetab ametisse parlament ja on parlamendi ees aruandekohustuslik (Eesti, Mongoolia, Lõuna-Aafrika 2.presidentaalne- riigipea on valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud (Ameerika Ühendriigid, Indoneesia MONARHIA Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir. Monarhia jaguneb 1. konstitutsiooniline- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimingut juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament (Tai, Suurbritannia) 2.absoluutne- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim (Vatikan, Saudi Araabia, Katar) Riigikorralduse vormid jagunevad 1. Unitaarriik- riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus (Eesti, Jaapan, Prantsusmaa) 2

Geograafia

8

docx

Ühiskonna kontrolltöö

efektiivsemaks, toodete hinnad alanesid ja palgad tõusid. Tänu sellele muutusid seni vaid jõukamatele kihtidele kättesaadavad luksuskaubad kõigile töölistele igapäevasteks tarbeesmeteks. 5. Riigivõim:  riigi mõiste ja tunnused – Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust: rahvas, territoorium ja avalik suveräänne võim.  riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne, presidentaalne); monarhia (absoluutne, konstitutsiooniline (näited) – VABARIIK on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule. Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (eesti)

Ühiskond

7

docx

ÜHISKOND: sotsioloogia

Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Eesti põhiseadust on võimalik muuta: 1) rahvahääletusel 2) riigikogu kahe järjestikusel koosseisul 3) riigikogu poolt kiirloomulisena RIIGIÕPETUS Lepinguteooria- seisukoht et kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Eesmärgiks: ühiselu vorm, kus kogu ühiskonna käsutuses olev võim kaitseks igat kodaniku vabadust ja vara, piiramata seejuures teise kodaniku vabadusi ja õigusi. Orgaaniline teooria- näeb riigi tekkimise põhjusena samu jõude mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Loomuliku tulemusena jäävad ellu tugevamad Vägivallateooria- inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Teokraatliku teooria- jumal lõi maailma ja selle korralduse, k.a riigi Marksistliku teooria- riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna

Ühiskond

1

docx

Riigi põhitunnused, riigivalitsemise vormid, riigikorralduse vormid, koalitsioon, oppositsioon, riigikogu struktuur, komisjonid

Riigi põhitunnused: rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim (e. iseseisev). Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu iseloomu järgi eristatakse riike demokraatlikeks riikideks ning diktatuurideks. 1)Demokraatlik riik- õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (Eesti, Prantsusmaa, USA).

Ühiskonnaõpetus

4

odt

ÜHISKOND ''Demokraatlik tänapäeva riik''

Kontrolltöö ,,Demokraatlik tänapäeva riik" Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda.

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)