Võim ühiskonnas Kokkuvõte
Võim majanduses
Majandusliku võimu puhul on firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon
oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika
pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat
tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult
majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside
kõikumisest.
Võim riigis
Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigivõimul on mitmed
tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas
ülimuslik teiste võimuliikide suhtes.
Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: · Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. · Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. · Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. · Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. · Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia .
Riigivõim on kirjalike õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim, rääkimata
avalikust arvamusest ja traditsioonidest. Nii on riigivõimu puhul alati selge, milline võimuinstitutsioon
on kõrgeim, kelle otsused on ülimuslikud, ning see hierarhia on püsiv. Riigivõimu rangest korraldusest
annavad tunnistust ka tema komponendid.
Riigivõimu komponendid
· Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud). · Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia). · Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel.
Võim inimsuhetes ja võimu ressursid ehk selle tunnused
Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber . Ta on määratlenud võimu
kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
100 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
didi
Õppematerjali autor
Võimu tunnused, teostamise meetodid Võimu mõiste - Inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust ning sel viisil saavutada huvide elluviimine. Võimu aitavad realiseerida: ainulaadsed ressursid (maa, kapital, vara, raha), vaimsed ressursid (teadmised, kogemused, suhted ) Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele.
Küsimused 1. Nimeta võimu teostamise meetodeid ja iseloomusta, millel nad põhinevad! 2. Mis on nüüdisühiskonnas olulisimaks kuuletumise põhjuseks? 3. Millised tunnused on riigivõimule monopoolsed? 4. Nimeta riigivõimu komponendid ja nende tegevusalad! 5. Kas majanduse ja kultuuri valdkonnas on võimu tunda? Põhjenda ja töö näiteid. 6. Kuidas toimib võim ühiskonnas? 1. Põhimõtteliselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteeti ja sundi. Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. Kui võim on autoriteetne, kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. 2
Võimu olemus ja ressursid: Max Weber on määratlenud võimu kui kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhete kirjeldamiseks kasutatakse sõna domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. Ainelised-omand ja kapital, vaimsed-teadmised ja kogemused. Lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) on ka tähtsaks kujunenud inimkapital (teadmised-oskused) ning sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid: sunni võimu
Võim Võim on inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele. Kellegil on teiste üle võimu, kui teised tunnevad ennast kellegist sõltuvana. Mõni inimene või grupp omab otsuse tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Tavaliselt on võim juhil siis kui ta saab tahtlikult teiste käitumist mõjutada ning selle tõttu tunnevad teised ennast temast sõltuvana. Tihti on mõjuvõimsal inimesel mingi eriline talent või erilised teadmised või on ta lähedalt seotud mõne autoriteetse inimesega. Võimu võib leida peaaegu kõikidest inimsuhetest ja ühiskonnasfääridest. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Seepärast kasutatakse
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus-
Max Weber- võimu teoreetik, ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine, võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, domineerimine. Võimu ressursid võivad olla ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused, nüüdisajal ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. Autoriteerne võim-inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, karismaatilised liidrid- juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskusele (Lenin, Hitler, Churchill, Castro, Mahatma Gandhi). Riigivõimul on
Ütlus ,,Aeg on raha!" kujunes juhtmotiiviks. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Tööpäev oli pikk ning tööl veetis inimene lõviosa oma ajast. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi. Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks
* otsused on kahustuslikud kõigile selle riigi territoorimul asuvate isikutele *õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu- teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelistes suhetes *üksi keskpunt ja seedi ainuasutuste hierarhia DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA PÕHIMÕTTED *kõrgema võimu kandja on rahvas *võimu teostab rahvas kaudselt oma esindajate valimise teel *võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele * ühiskonnas on huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus *vähemusse jäänud inimestel on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda *lubatud mitmesuguste jõudude huvide ja seisukohtade vaba konkurents ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused *sõltumatu kohtvõim DEMOKRRAATIA EELTINGIMUUSED *üldine kirjaoskus *ajakirjanduste ja teiste massiteabe vahendite küllaldane levik ja kättesaadavus *kodanikuühiskonna kujunemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid