Võõrliigid läänemeres (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Võõrliigid maismaal ja meres

...............................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................9 Sissejuhatus

Loodus

17

docx

INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE

Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS........................................................................4 2. INVASIIVSED LIIGID......................................................................................... 5 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis.......................................................................6 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas.................................................................9 3. RAHVUSVAHELISED LEPPED JA EESTI SEADUSANDLUS.................................12 4. LAHENDUSED............................................................................................... 14 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................16 SISSEJUHATUS

Bioloogia

2

docx

Ökoloogilised globaalprobleemid

jätta puhvertsoonid - mets, võsa. Kuivenduskraavid, eriti kui need on sirged ja hästi puhastatud, on reostavatele toitainetele kiireteks transporditeedeks suurematesse veekogudesse ja kiirendavad veekogude eutrofeerumist. Kui vesi voolab läbi käänulise jõe, läbi paljude väiksete järvede ja tiikide, siis on isepuhastumise võime suurim. Bioinvasioon ehk sissetungivate likide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik ulatuslikult levib ja naturaliseerub. Võõrliigid tulevad siis laevadega (rändrott), laevade küljes, ballastveega (vetikad) maismaatransprodiga, viljaseemnetega koos (umbrohud). Ja kahjulikud on nad sellepäras, et nad hävitavad kohalikke, muudavad kohalikke toiduahelaid, võivad olla mürgised, toovad haigusi ja sellega nad nõrgendavad kohalikke populatsioone. Võõrliikide tõrjes on väga oluline ennetustöö. Kui selgitada välja võimalike võõrliikide sisenemise teed ja neid kontrollida, on võimalik tunduvalt

Bioloogia

10

docx

Gaasijuhe ja läänemere ökoloogilised probleemid

7 tagajärjel. Toitained jõuavad merre põllumajandusest (väetamine), tööstusest (reovesi), inimasulatest (kanalisatsioon), metsade raiumisest (pinnase minema uhtumine) jne. Suur toitaine kogus põhjustab vetikate (ka sinivetikate) vohamist ning vähendab vee läbipaistvust. Suurem hulk biomassi tarvitab lagunedes ära vees leiduva hapniku, mistõttu tekivad nö surnud tsoonid, kus enam miski elada ei saa. (7) 2.2.2 Kemikaalid Läänemeres Radioaktiivsed ained on jõudnud merre näiteks eelmise sajandi viiekümnendatel ja kuuekümnendatel Novaja Zemlja piirkonnas sooritatud tuumapommi katsetustest, samuti 1986. aastal toimunud Tsernobõl tuumajaama õnnetusest, mille all kannatas eriti Botnia meri ning Soome lahe idapiirkond. Raskemetallid nagu kaadmium, tina ja elavhõbe on keskkonnale otseselt kahjulikud. Nad settivad merepõhja ning võivad muunduda lahustuvasse vormi ning jõuda toiduahelasse, kui merepõhja

Kategoriseerimata

83

pdf

Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta

merekaitsealad - eesmärk kaitsta mere ökosüsteeme. • Riiklikud kaitsealad – eesmärk merekeskkonna kaitse. 20.02.2017, K. Künnis-Beres  Läänemere kaitsealade võrgustik Kaitsealad (≥62) ja liikide kaitse on Läänemerele tagasi toonud:
Merikotkad,
Lõhe,
Hülged. Läänemerel on oma punane raamat 20.02.2017, K. Künnis-Beres  Läänemere imetajad Haruldased (ohustatud) liigid Läänemeres: Vaalalised • Pringel Hülged: • Hallhüljes • Viigerhüljes Peamised ohud – kalamehed ja inimese tekitatud keemiline ja mürareostus ja merre „unustatud“ püünised. 20.02.2017, K. Künnis-Beres  Suurimad probleemid/ohud Läänemere keskkonnale ja ökosüsteemile ÜLEPÜÜK EUTROFEEUMINE REOSTUS (!?) MERETRANSPORT (!?) KAEVETÕÕD (??)  Kalandus Läänemerel • Läänemere kalavarud on

Keskkond

12

pdf

Looduskaitse aluste eksam 2019

Sisendandmed ​– on olemasolev looduskaitsealade süsteem, tegelik liikide ja elupaikade jaotumine looduses ning esmatähtsate (ohustatud ja haruldaste) liikide ja koosluste paiknemine looduses Sidusus kaitsealade vahel, miks vajalik? Kuidas seda maastikus tekitada? Sidusust kaitsealade vahel on vaja selleks, et erinevad liigid liikuda saaksid (nt lendorav). Maastikus saab seda tekitada näiteks nn metsakoridoridega, mis viivad teiste samade liikide leiukohtadeni. 10.04.2018 Võõrliigid Bioinvasioon ​– inimese poolt võimalikuks tehtud protsess, mille käigus organismid ​(liigid, alamliigid, varieteedid, sordid jms) ​paljunevad ja levivad piirkonnas, kuhu nad looduslikul moel levida poleks suutnud. Juhuslik võõrliik ​– võib uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest.

Looduskaitse alused ja korraldus eestis

9

docx

bioloogia kontrolltöö ökoloogia

❏ püsielupaigad ❏ kaitstavad looduse üksikobjektid (puud, allikad) ❏ KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid Mitmekesisusest sõltub vastupidavus -> kohastutakse muutuva keskkonnaga kiiremini 2. Liikide hävimist põhjustavad antropogeensed tegurid, sh võõrliikide sissetoomine. ANTROPOGEENSED TEGURID- inimtekkelised (inimtegevuse mõjul võimendunud või taandunud ökoloogilised tegurid) ● Võõrliigid tõrjuvad kohalikud liigid välja, moodustavad ‘’musta raamatu’’ ● Elukeskkonna saastumine ● Loodusressursside ületarbimine 3. Ökoloogiliste globaalprobleemide näited: osooniauk, kasvuhooneefekt, happevihmad (nende põhjused ja tagajärjed, kujunemine). KASVUHOONEEFEKT- looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks -18 praeguse

ökoloogia

10

pdf

Looduskaitse alused eksam 2018

Sisendandmed ­ on olemasolev looduskaitsealade süsteem, tegelik liikide ja elupaikade jaotumine looduses ning esmatähtsate (ohustatud ja haruldaste) liikide ja koosluste paiknemine looduses Sidusus kaitsealade vahel, miks vajalik? Kuidas seda maastikus tekitada? Sidusust kaitsealade vahel on vaja selleks, et erinevad liigid liikuda saaksid (nt lendorav). Maastikus saab seda tekitada näiteks nn metsakoridoridega, mis viivad teiste samade liikide leiukohtadeni. 10.04.2018 Võõrliigid Bioinvasioon ­ inimese poolt võimalikuks tehtud protsess, mille käigus organismid(liigid, alamliigid, varieteedid, sordid jms) paljunevad ja levivad piirkonnas, kuhu nad looduslikul moel levida poleks suutnud. Juhuslik võõrliik ­ võib uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest.

Looduskaitse alused ja korraldus eestis

Meedia

Kommentaarid (0)