Väsimus (2)

Sarnased õppematerjalid

53

docx

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös

Selline toitumiskäitumine jääb tihti aja jooksul märkamatuks, sest seda varjatakse teiste eest ja haiguse teine pool jääb haige enda teada. Siiski on lähedastel võimalik buliimiahaiget tuvastada, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa üksi, tihti, kui teised juba magavad, kui külmkapist kaob saladuslikult palju toitu, kui ta läheb pärast sööki tualettruumi. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 2­3 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 15­24aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud

Meditsiin

22

docx

Tunnikontrolli vastutsed meditsiin

Muutused vereringes on vastupidised lihastöö ajal esinevaga:  ajuveresooned laienevad ja täituvad verega,  mõnevõrra laienevad ka siseelundite veresooned,  samal ajal aga ahenevad jäsemete perifeersed veresooned Vaimse pinge suurenemisel kiireneb alati ka südametalitlus ( 90-100 lööki minutis), vererõhk tõuseb (160/100 ), sageneb hingamine, mis muutub ühtlasi pinnapealsemaks ja ebaühtlaseks! Vaimne väsimus Vaimne väsimus kujuneb 5-7 tundi pärast töö algust. Kindlasti sõltub see erinevatel inimestel töö intensiivsusest ja närvisüsteemi individuaalsusest. Erinevad väsimuse faasid:   I - väsimus, mille saabumisel võib üht liiki töö asendada teise tööga ( näiteks vaimse töö asendada lihastööga )  II - vaimset tööd võid suuta küll jätkata, kuid ainult väljakujunenud stereotüübi alusel s.t. ilma sügavamalt mõtlemata või ilma loomingulise momendita

Meditsiin

24

pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

NÄRVISÜSTEEM ​SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk -

Anatoomia ja füsioloogia

14

doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

liialt pikk. Väsimus on töö tulemusena tekkinud ajutine töövõime languse seisund kui protsess, mille subjektiivseks ilminguks on väsimustunne. Erist: *kehalist (lihas) väsimust (energeetiliste substraatide ammendum lihastes, AV roduktide kuhjum lihasesse, hüpglükeemia), *psüühilist (vaimset) väsimust (gamma-aminovõihappe ja serotoniini toime närvirakkudele), raske töö puhul esinevad mõlemad väsimuse vormid kombineeritult. Väsimus on oluline bioloogiline kaitsemehhanism, mille peamiseks ül on vältida keha ressursside ülemäärast, organismi eksistentsile ohtlikku ärakasutamist. Ülekoormus avaldub nn ülekoormussündroomina (lihas- ja skeletisüsteemis), mis tekib siis, kui väsimuse kompenseerim puhkusega on pikema aja kestel mitteküllaldane või kui ületatakse max töövõime piirid. Kurnatus tekib ülalpool kestvusTV piiri töötamist või siis kui pärast korduvat max tööd ei anta küllaldast puhkust. Häirub

Sport/kehaline kasvatus

19

doc

Konspekt I osa

Metamfetamiin on amfetamiini kangem ja tugevama mõjuga teisend, mis levib valge pulbri või kristalse läbipaistva ainena. Metamfetamiini manustatakse peamiselt suitsetades, aga ka süstides ja suu kaudu sisse võttes. Toime on sarnane amfetamiini toimega, kuid kestab kauem. TOIME- sama mis amfetamiinil Amfetamiini ja metamfetamiini lühiajaline toime Tekivad eufooria ja erutatus, suurenenud jutukus, püsimatus ja enesekindlus, taanduvad füüsiline ja vaimne väsimus. Söögiisu väheneb, pidurdusmehhanismid nõrgenevad, võimalik agressiivne käitumine teiste ja enda suhtes. Võivad tekkida südame- ja veresoonkonnahäired, sest amfetamiin ergutab sümpaatilist närvisüsteemi ja koormab südant. Suuremad annused muudavad käitumise stereotüüpseks- ühtesid ja samu liigutusi korratakse mitmeid kordi. Amfetamiini manustamisel korduvalt mitme päeva jooksul võib areneda amfetamiinipsühhoos- ilmnevad nägemis- ja kuulmismeelepetted,

Sõltuvuskäitumine

76

docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

4.Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Südame löögisagedus sõltub:  vanusest – noores eas lööb kiiresti; vanemas eas oleneb füüsilisest vormist  soost – meeste süda lööb aeglasemalt, sest südamelihas on tugevam ja võimaldab rohkem verd välja pumbata. Hormoonide erinev konsentratsioon.  eluviisidest – valesti toitudes südame töö raskeneb; väsimus: süda taob kiirelt  kehalisest aktiivsusest – vormis inimese süda lööb aeglasemalt  emotsionaalsest seisundist – adrenaliin tõstab löögisagedust  keha asendist – lamades lööb süda aeglasemalt kui püsti olles Rahulolekus: 60-90 korda minutis. Sõltub ka vanusest, sest vastsündinul rahulolekus 130- 160 lööki/min Kehalise töö ajal sõltub südame löögisagedus töö intensiivsusest ja kestvusest. Liiga kiire

Kategoriseerimata

37

doc

Närvisüsteem

1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s

Psühholoogia

107

docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Wilhelm Wundt,Daniel Berlyne: Inimesed eelistavad objekte(taiesed,materjale,tekste) ja olukordi,mis kutsuvad esilem optimaalse erutuse ­ mitte liiga kõrge,mitte liiga madal Erutusastet reguleerivad objekti keerukus harjumuspärasus, ennustatavus, kongruentsus,sümmeetrilisus jms. Erutustaset reguleeritakse ka inimese seisundi kaudu:stimulandid ­ kofeiin,uni/puhkus,sotisaalne ekspositisoon,noomimine,motivatsiooni tugevus;rahustavad mõjud - väsimus,alkohol,monotoonsed ärritajad,müra puudumine Ajuprotsessid Kuklasagara peamine funktsioon on nägemisinformatsiooni töötlemine Oimusagara oluliseks rolliks on kuulmisimformatsiooni töötlemine,vajalik helida tajumiseks,sõnade,ütluste tajumiseks Kiirusagara roll on puute-ja kehatundlikus Otsmikusagar Talamus on vaheaju,ajukoore süvastruktuuride ja ajukoore vahel asuv keskuste süsteem;ümbersuunamissüsteem,emotsoonide tekitamine ja vahendamine,mälujälgede

Psühholoogia

Kommentaarid (2)