sõbralikkuse. Peaaegu kõik värvivead tulenevad suutmatusest mõista, kuidas neid mõlemaid ühendada tooniperekondi omavahel segamata. Nii võib näha külma halli segatuna sooja punasega ning sooja kollast koos mustaga, külma sinist sõbraliku punasega ekslikus usus, et see eitab anda edasi mõlema maailma parimad omadused. Tegelikult on tulemus see, et punane tundub äkitselt olevat odav või trotslik, sinine muutub usaldusväärsest ja efektiivsest külmaks ja kalgiks ning hall masendab kõiki. Neli värvigruppi ja nende põhilisi omadusi võiks lühidalt kirjeldada alljärgnevalt: 5 1.1 Selged õrnad ja soojad värvid, mis ei sisalda musta. Sellesse gruppi kuuluvad sarlaki- ka korallpunane, virsikuvärv, nartsissikollane,
(9) 3 3. VÄRV KUI SÜMBOL Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. (3) VALGE sümboliseerib puhtust, veatust ja absoluuti. Seostub kõikides värvides enam pühadusega: ohvriloomad on sageli valged. Läänes kannab pruut valget, samas on see Aasias leinavärv. Kummitused arvatakse olevat valged,sest see värv ei varja midagi. Valge lipp tähendab allaandmist ja vaherahu, rahu üldse. (3)
Kõik kommentaarid