.................................................................................................3 AJALUGU..............................................................................................................................4 VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID................................................................................................5 TEKKEPÕHJUSED...............................................................................................................7 Geneetiline värvipimedus................................................................................7 Omandatud värvipimedus............................................................................... 7 SÜMPTOMID........................................................................................................................8 LEVIK....................................................................................................................................8 UURINGUD JA DIAGNOOS................
VÄRVIPIMEDUS VÄRVIPIMEDUS Värvipimedus ehk daltonism on osaline või täielik võimetus eristada värvuseid. Värvipimedus on seotud kolvikeste (valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemise ja ruumilise lahutusvõimega) häirega tajuda erinevate lainepikkustega valgust. AJALUGU Esimesena kirjeldas värvipimedust John Dalton, kelle nimest pärineb ka sõna daltonism. 1794. aastal avaldas ta uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta." Temal endal oli deuteranoopia (rohelise värvi tajumise võimetus), mille ta avastas puu otsast õunu korjates. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Protanoopia (protanomaalia) Võimetus tajuda punast, oranzi ja kollast. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Deuteranoopia (deuteranomaalia) Võimetus eristada punast ja rohelist.
Värvipimedus ehk daltonism Kaisa ÕDE II 5. rühm Mis on värvipimedus? Värvipimeduseks nimetatakse haigust, mille korral ei suuda inimene eristada teatud värve. Värvipimedus võib olla kaasasündinud, ent see võib tekkida ka silma, närvi või ajukahjustuse tõttu, samuti ka kokkupuutel kemikaalidega. Kõige sagedamini esineb punarohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid kolvikesi (rakud, mis on tundlikud värvide suhtes) või on nede töövõime langenud.
DALTONISM Referaat 11a Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................................3 2. Mis on värvipimedus?.......................................................................................................4 3. Tekkepõhjused...................................................................................................................5 4. Diagnoosimine ja ravivõimalused.....................................................................................6 5. Kokkuvõte.........................................................................................................................7 6
Värvipimedus Värvipimedus e daltonism Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. Põhjus on tavaliselt geneetiline, kuid võib olla ka silma-, närvi- või ajukahjustus või kokkupuude teatud kemikaalidega. Ajalugu 1794.aastal avaldas inglise keemik John Dalton sellel teemal esimese uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta" Avaldumine See on suguliiteline ehk X-kromosoomiga päritav haigus, mis esineb seetõttu valdavalt meestel. Sümptomid Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine/eristamine: Protanoopia (punase-rohelise värvipimeduse vorm) - inimene ei suuda eristada rohelist ja sinist ning punast ja lillat.
Igal värvitoonil on olemas komplementaarne e. vastandvärvus. Vastandvärvid asuvad värviringil diametraalselt vastupidises küljes. Kui värv "segada" oma vastandvärviga, on tulemuseks monokromaatilise värvi tajumine (näit. punane-roheline; sinine-kollane...). Vastandvärvused ja ka heleduskontrast avalduvad ka mingi ühetaolise pinna tajumisel, kui see piirneb teist värvi pinnaga simultaankontrast või negatiivse järelkujundi tajumisel -suktsessiivkontrast. Värvide nägemist on seletatud 2 teooriaga: (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!
taustasid vaadates. Irdunud klaaskeha hõõrdumine vastu võrkkesta võib tekitada "sädemeid" silme ees. Üldjuhul on klaaskeha irdumine võrkkestalt süütu protsess, kuid juhul kui võrkkestal asuvad degeneratiivsed kolded või põletikuprotsessid, võib klaaskeha tekitada võrkkesta aukusid või tõmmata silmavõrkkesta enesega kaasa. Silmavõrkkesta irdumine põhjustab pidevat tumedat varju vaateväljas. 4. võrkkest - kõige seesmine silma kest. Koosneb fotoretseptorite kihist, mis võtavad vastu valgust ja kannavad impulsid kiudude mööda ajju. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas,
Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas,moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale,mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekivad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja väähendatud kujutise". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 70.) Võrkkestal on valgustundlikud rakud ,,Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed - , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest (ka objektide heledust ja tumedust), kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal
Tunneme haput mõlema küljel taga pool, magusat keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru taga otsas, valgu tundlikus. Tunned kõiki maitseid koos ning seega saad ka toidu maitse. Maitse meelt mõjutavad: lõhn, temperatuur, suitsetamine jne Keha ja naharetseptorid võtavad info vastu ning see liigub mööda närvirakke edasi ajju. Sensoorne tundlikkuse ala : temperatuur külm ja soe, valutundlikus-kiire ja aeglane, nahatundlikus puudutus, Liigesetundlikus on sellised rakud mis reageerivad pingutusele ja painutamisele. 4. Mida tähendavad absoluutne lävi ja eristuslävi? Milleni võib viia ärritava stiimuli edasine suurenemine/kasv üle tundlikkuse ülemise absoluutse läve? · Absoluutne lävi määratakse ära stiimuli minimaalse intensiivsusega, mille puhul ta (vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse. · Eristuslävi - antud stiimuli (n.ö. standardstiimuli) intensiivsuse selline minimaalne muutus, mis inimese poolt avastatakse. 5
suuremaks ja eredas valguses aheneb. Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus. Nt kui inimene vaatab kaugel asetsevaid objekte, siis on lääts õhuke (pingul), lähedal paiknevate objektide vaatlemisel aga kumeram. Läätse kuju muutub teda ümbritseva ripskeha kokkutõmbumisel ja lõdvenemisel. Võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud: umbes 120 miljonit kepikest ja umbes 6 miljonit kolvikest. Kepikesi on vaja hämaras nägemiseks ja kolvikesi värvuste nägemiseks. Valguse suhtes kõige tundlikumat võrkkesta osa nim kollatähniks. Võrkkestas asub valgustundlikkuseta pimetähn, mille juurest väljub nägemisnärv. Värvinägemise häired: värvipimedus, daltonism. Värvinägemise häired on pärilikud või tekkinud haiguste/vigastuste tõttu
saajate ja ristitavate riietuses. Ida kultuurides on valge leinavärv. Näiteks, kui abielunaine Indias kannab puhtaid valgeid riideid, siis demonstreerib ta sellega oma lesepõlve ja õnnetust. (9) Värvitu kangas mõjub kiirgavalt ja sikilt. Valge on tõeliselt klassikaline värv. (8) 4.13 Pastell-toonid ja vikerkaar Pastelltoonid vihjavad kevadele (vt joonist 4). Helesinine tähistab poisslast, roosa tütarlast. Tänapäeva kultuuris on vikerkaarevärvid vihjeks homomeelsusele. Koreas sümboliseerivad pastelltoonid usaldust ja koostööd. (9) Joonis 4. Vikerkaar 14 5. PSÜÜHILISED REAKTSIOONID 5.1 Kas me näeme värve vastavalt temperamendile? Leidub palju maalikuntsnikke, psühholooge ja lastepedagooge, kes on uurinud seost
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, m
Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon 22. Tooge näiteid tajuvigadest. Kirjeldage ühe vabalt valitud illusiooni tekkemehhanismi. Kaasasündinud värvipimedus akromatopsia kolvikesed ei suuda registreerida valgust 23. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt- alla töötlus! Altpoolt ülespoole: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt · üksiktunnuste avastamine · seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine. · Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassiftseerimine teatud
aluspind on tume. Hele aluspind annab värvile alati kergust ja sära. Pilt: KERGE JA RASKE 12 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Lähedus ja kaugus Silma ehitus mõjutab värvi nägemist lähedase ja kaugena. kui sinine ja punane värv asuvad kõrvuti,ei teki nende kujutis silma korraga. Seetõttu tundubki sinine asuvat kaugemal ja punane lähemal kui tegelikult. Eredad värvid tunduvad olevat lähemal kui tuhmid, samuti tumedad värvid tulevad ettepoole, heledad loovad tunde kaugenemisele. Selline värvidünaamika on aluseks värviperspektiivile maalikunstis Värvide aktiivsus Värve segades saame muudame ka värvide tooni;
võrkkestas. Silma optilise süsteemi moodustavad sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Optilisse süsteemi kuulub veel silmaava ehk pupill mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna ehitus: silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest. Silmakestad: fibrooskest, soonkest, ripskeha, pärissoonkest, võrkkest e reetina, pigmentepiteel, sensorirakud, horisontaalrakud, bipolaarsed rakud, ganglionirakud. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus Inimene suudab eristada umbes 160 värvust. Lisaks sellele suudame tajuda värvuste intensiivsuse (heleduse) eri astmeid, samuti värviküllastusastmeid. Kuna need tegurid võivad ühineda erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju. Kolvikesed, mis on silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, on seotud värvuste nägemisega. Koos
Mendeli printsiibist. füüsiliselt aheldunud-asuvad samas kromosoomi DNA niidis geneetiliselt aheldunud (lahknevad sõltumatult teineteisest). Teema 2. Otsegeneetika: geenilt tunnusele. 1. DNA STRUKTUUR DNA sisaldab kombinatsioone neljast erinevast keemilisest ühendist, mida tähistatakse tähtedega A, T, C ja G. Iga raku tuumas asub genoom organismi DNA täielik komplekt, mis on koondatud kromosoomidesse. Inimesel on 23 paari kromosoome ning iga paari üks kromosoom on pärit emalt ja teine isalt. dsDNA tüübid: B-konformatsioon (Paremale poole pöörduv kaksikahelaline DNA, milles on täispöörde kohta 10,4 aluspaari ja mille diameeter on 1,9 nm. Selline DNA vorm esineb madala soolakontsentratsiooniga vesilahuses ja on kõigi organismide genoomide DNA tavavorm.), A-konformatsioon (Paremkeermega DNA kaksikheeliks, mille täispööre moodustub 11 aluspaarist ja mis esineb DNA osalisel dehüdreerimisel.), Z-konformatsioon(Vasakule
See juures asub punane ja roheline neutraalse piiri, kuuludes vastavalt olukorrale, kas sooja või külma värvi hulka. Kui igal värvil on kaks varianti- soe ja külm varjund. Külm koloriit moodustub siis, kui valime kõikide värvide külmad toonid (sidrunikollase, karmiinpunane, sinakasroheline, lillakassinine), sooja koloriidi saame aga siis, kui valime soojemad toonid (oranzkollane, kinaverpunase, kollakasrohelise). Silma optiline ehitus mõjutab värvi nägemist lähedase või kaugena. Kui sinine ja punane värv asuvad kõrvuti, ei teki nende kujutis silmis korraga. Sellepärast tundubki sinine asuvat kaugemal ja punane lähemal kui tegelikult. On leitud, et eredad värvid tunduvad olevat lähemal kui tuhmid, tumedamad lähemal kui heledad. Üheskoos näivad värvid teistsugusena kui eraldi. Igasugune värvikombinatsioon sisaldab endas suuremaid või väiksemaid kontraste. Kaks kõrvuti asuvat värvi erinevad teineteisest alati oma
Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Lüsosoomides lagundatakse rakule mittevajalikke ühendeid. Golgi kompleks koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest, mida ühendavad kanalid on seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Ensüümidena toimivad valgud eraldatakse ja moodustuvad lüsosoomid. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraanide moodustamisel. Rakumembraan on imeõhuke, selle pooride kaudu on rakud omavahel ühenduses. Rakumembraanil on omadus aineid läbi lasta valikuliselt. Membraan kaitseb rakku aitab toimuda aine- ja energiavahetusel. Tänu membraanile säilitab rakk oma koostise ja kuju. Raku paljunemine. Mitoosi faasid: 1 PROFAAS 2 METAFAAS
Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb. · Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus. Nt kui inimene vaatab kaugel asetsevaid objekte, siis on lääts õhuke (pingul), lähedal paiknevate objektide vaatlemisel aga kumeram. Läätse kuju muutub teda ümbritseva ripskeha kokkutõmbumisel ja lõdvenemisel. · Võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud: umbes 120 miljonit kepikest ja umbes 6 miljonit kolvikest. Kepikesi on vaja hämaras nägemiseks ja kolvikesi värvuste nägemiseks. Valguse suhtes kõige tundlikumat võrkkesta osa nim kollatähniks. Võrkkestas asub valgustundlikkuseta pimetähn, mille juurest väljub nägemisnärv. Värvinägemise häired: värvipimedus, daltonism. Värvinägemise häired on pärilikud või tekkinud haiguste/vigastuste tõttu
viljastumise käigus; lähtub kombineeritud muutlikkuse II alatasemest. Ristsiire puudub; interkromosomaalses pärilikkuses on pärilikud faktorid üksteisest sõltumatud s.t nad ei liitu ega kao vaid lahknevad ja ühinevad uutesse kombinatsioonidesse. Kromosoome vaadeldakse antud geeni suhtes kui tervikut s.t kehtib seaduspära: 1 tunnus = 1 geen = 1 kromosoom Eeltingimused nende seaduste kehtimiseks: 1. lähtevormid peavad olema homosügootsed uuritavate geenide suhtes; 2. kõikide gameeditüüpide teke peab toimuma võrdse tõenäosusega ja gameetide eluvõime võrdne ühega; Geneetika 4 3. viljastumine peab olema absoluutselt võrdne protsess; 4. tekkinud sügoodid peaks olema võrdse elujõuga.
viljastumise käigus; lähtub kombineeritud muutlikkuse II alatasemest. Ristsiire puudub; interkromosomaalses pärilikkuses on pärilikud faktorid üksteisest sõltumatud s.t nad ei liitu ega kao vaid lahknevad ja ühinevad uutesse kombinatsioonidesse. Kromosoome vaadeldakse antud geeni suhtes kui tervikut s.t kehtib seaduspära: 1 tunnus = 1 geen = 1 kromosoom Eeltingimused nende seaduste kehtimiseks: 1. lähtevormid peavad olema homosügootsed uuritavate geenide suhtes; 2. kõikide gameeditüüpide teke peab toimuma võrdse tõenäosusega ja gameetide eluvõime võrdne ühega; Geneetika 4 3. viljastumine peab olema absoluutselt võrdne protsess; 4. tekkinud sügoodid peaks olema võrdse elujõuga.
Referaat Monitorist, graafikakaardist ja muust sellega seonduvast Tallinnas, 2007 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Liigitus 2.1. Monokroomsed ja mitmevärvi-kuvarid 2.2. Elektronkiire- ja vedelkristallikuvarid 2.2.1. Elektronkiirekuvarid 2.2.2. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte 2.2.3. Pildi saamine 2.3. Trinitron 2.4. Vedelkristallikuvarid 2.4.1. LCD-monitori ülesehitus 2.4.2. LCD-kuvari tööpõhimõte 2.5. Plasmakuvarid 3. Värvid arvutimaailmas 4. Bitisügavus 5. Resolutsioon 6. Graafikakaart 6.1 Enimlevinud pildimälud 6.2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujundusprotsessi jälgimist, siis val
juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele, näärmetele 3) lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel eristatakse: 1) multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite ( enamik neuroneid) 2 )bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) 3) unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson (näit enamik sensoorsetest neuronitest). Neurogliia rakud Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam kui poole selle kogukaalust. Eristatakse 5 tüüpi neurogliia rakkusid, mille peamised funktsioonid on: toestus ja mehhaaniline kaitse barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel võõrkehade fagotsütoos ajuvedeliku produtseerimine elektrilise isolatsiooni tagamine. Astrotsüüdid e tähtrakud. Tähtrakud moodustavad KNS-s elastse
Meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskustega moodustavad nn. a n a l ü s a a t o r i. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. Meeleelundid on tähtsaimaks vahendiks inimestevahelises suhtlemises, võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja vältida ohte. N Ä G E M I S E L U N D - silm oculus koosneb silmamunast ja abiaparaadist, mille hulka kuuluvad silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat. Silmamuna võrkkest on nägemisnärvi abil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega ja need aju suurte poolkerade kuklasagara koorega - kõik need koos moodustavad nägemisanalüsaatori. Silm annab kujutluse välisilmast kui tervikust. Umbes 80% infost saame silma kaudu. Nägemiselund asub silmakoopas, mis on silmamunale ka kaitseks. Silmakoopa sügavus on keskmiselt 5 cm. Silmakoobas on vooderdatud periostiga, mis koopa tipul ja välisservadel on tihedalt luuga ühenduses
ja viisid selle genoomita rakku. Said looduslikust bakterist eristamatu bakteri M. mycoides. 16. Inimese evolutsioon: ränne ja rassid Tänapäevased neli inimpopulatsiooni e. -rassi evolutsioneerusid ühistest eellastest, kes olid heleda nahavärvusega. Evolutsioon: bakterid, arhed, eukarüoodid (seened, taimed, loomad sh inimene). Aafrikast-välja-hüpotees (vt 1PPT, 47slaid) 17. Inimese koostis: vesi, veri, geenid, rakud, bakterid Inimene: 90% bakterirakke, 10% eukarüoodi rakke. 20 000 struktuurgeeni, 1013 keharakku (ca 50 triljonit rakku) (keskmiselt 70 kg), 1014 bakterirakku (500-100 liiki, sool, nahk) (keskmiselt 1,5 kg), 7- 8% kehakaalust veri, vesi: laps 78%, mees 60%, naine 55% 18. Inimese genoom, struktuurgeenid Genoom- täiskomplekt (n) kromosoome (ja seega geene), mis pärandub terviküksusena ühelt vanemalt. Inimese somaatiliste
Näiteks valides Levels: 5, siis kasutatakse punase, rohelise ja sinise peale kokku 15 erinevat tooni (5+5+5). Kõige enam "kannatavad" üleminekud, sest pole piisavalt värve sujuvaks kuvamiseks. Ja nii saavutataksegi vastav efekt. Threshold Threshold muudab pildi mustaks ja valgeks. Määrates punkti histogrammil, muudetakse tumedad pikslid mustaks ja heledad valgeks. 59 Selective Color Tegemist on järjekordse värviparandus kihiga, kus ühe värvi tonaalsust parandades ei puudutata teisi. Eelkõige mõeldud CMYK piltide paranduseks. Gradient Map Antud paranduskiht asendab pildivärvi sinu valitud üleminekuvärvidega (gradient). Värvid vasakul asendavad tumedaid toone ja toonid paremal heledaid. Värvid saad pöörata vastupidiseks, kui klikid valikul Reverse. 60 Ülesanne 2
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25
4. Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad 4.1. Sugukromosoomid (X ja Y) Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui isastel: emastel on kaks X kromosoomi ning isastel üks. Seega on emased tsütoloogiliselt XX ning isased X0 (0 tähistab kromosoomi puudumist). Emaslooma rakkude meiootilise pooldumise käigus X kromosoomid paarduvad (konjugeeruvad) ja seejärel lahknevad ning kõigisse sugurakkudesse jääb üks X kromosoom. Isaslooma organismis jäävad aga pooled seemnerakud ilma X kromosoomita. Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andes aluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Inimese Y kromosoom on X kromosoomist morfoloogiliselt eristatav: ta on tunduvalt lühem ning Y kromosoomi tsentromeer paikneb ühe kromosoomi otsa lähedal. Ühist geneetilist materjali on X ja Y kromosoomil vähe. 4.2. Meioos ja mitoos Raku jagunemine mitoosi teel
Ja asjade äratundmine ka on sellega seotud. Et asju ära tunda, on rakukihti. V1 piirkonnas on 4ndjal piirkonnal veel omakorda kihid. See oksüdaas on oluline, vaja TS-i. Sest peame mälust võtma, mis asi on. Oluline ka limbiline süsteem (emotsionaalne sest toodab rakkudele energiat. Rakud, kus seda ensüümi rohkem, tuntakse V1-s, 2-s värk, mälu osa ja maitsmis, haist). Insula on ka põhjas (nauding). päsmaskestena. V1 päsamaseksest (ehk seda oksüasja sisaldav) lähev V4-ja ja kus pole läheb V5 ja siis sealt läheb sisend kuskile vormitajju. Kui V piirkonnad on töödeldud info ära Sülvivagu (Sylviani fissure)
Molekulaarne diagnostika võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene see aitab otsustada, millist ravi patsient vajab; eriti tähtis on sünnieelne diagnostika Ka vähk on sisuliselt geneetiline haigus. Seda põhjustavad mutatsioonid rakkude jagunemist ja diferentseerumist kontrollivates geenides. Kui need mutatsioonid som. rakkudes kuhjuvad, siis muutuvad normaalsed rakud vähirakkudeks. Mõndade vähktõbede korral on ka geneetiline eelsoodumusd (mut. päranduvad sugurakkude kaudu). 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. · Sordi- ja tõuaretusega on tegeletud läbi aegade, ehkki teadlik geneetikale toetuv aretustöö algas 20. sajandil. (Esimesed nisusordid pärinevad ajast 7000-10000 aastat tagasi.
Inter: vahendavad infot ühest neuronist teise Gliia rakkude kogum, mis on erinevate funktsioonidega (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus ect) Astrosüüdid: palju tsütoplasmajätkeid, mis ümbritsevad kapillaare ja neuroneid; nende rakkude vahel on väga väikesed pilud (10 – 20 nm), mis lubavad väikestel lahustunud molekulidel kiiresti difundeeruda Oligodendrotsüüdid: asuvad valgeolluses ja moodustavad seal müeliini; Mikrogliia: fagotsütaarsed rakud, mis hävitavad võõrkehi. Schwanni rakud: aksonite varustamine müeliiniga ja nende isoleerimine, antigeeni tutvustamine T- rakkudele, osalemine närvide arengus, reparatsioonis ja tööshoidmises Mis on hall- ja valgeollus? Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniseerimata aksonitest Müeliin on valge - valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja –laeng Cl
Neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks. - Aferentsed e sensoorsed – närvirakud mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNSi - Vaheneuron ehk interneuron – pole eelnimetatud närvirakud vad vahendavad infot ühest neuronist teise - Eferentsed – motoorsed neuronid, viivad sõnumi KNSist välja, annavad käsu lihastele. - Gliia – närvisüsteemi mitteneuraalsed rakud, erinevate funktsioonidega rakkude kogum. (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus, närisüsteemi arengu toetaja) o Ependüümi rakud – vooderdavad aju vatsakesi, toodavad ajuvedelikku ja toimivad vere-aju barjäärina o Astrotsüüdid – sümmeetrilised, palju tsütoplasmajätkeid mis ümbritsevad kapillaare ja naueoneid; tugi ja toitainetega varustamise funktsioonid
- Pooled said ravi NCS: psüühikahäirete levimus - Elu jooksul 49% - Aasta levimus 28% - Ravi said 40% Somatoformne häire – ärevuse peale läheb kõht lahti või tekib valu rindkeres; Mida rikkam riik seda enam surrakse depressiooni, alkoholi, dementsuse või liiklusõnnetuste tõttu Psüühikahäirete ravi - Hinnang, millest haigus tuleneb. Bioloogiliste mõjutajatega bioloogiline ravi; - Elekterravi – kahest elektroodist lastakse vool ja rakud hakkavad koos tööle, raske depressiooniga Psüühikahäirete avaldumise tasemed - Sümptom – väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (meeleolu alanemine, luul) - Sündroom – teatud koosesinevad sümptomid - Psüühikahäire - RHK-10, DSM; häirel on omaette kulg, (skiso, paanikahäire, bipolaarne häire) - Haigus – Alzheimer, dementsus(sündroom) Sümptomeid võib liigitada:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
