ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige kiiremini on tarvis välja selgi
selja piirkonda, tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas, õnnetused autode, mootorrataste, mootorsaanide, kelkude, rulluiskudega jne; kukkumised, eelkõige kõrgelt; sukeldumisega seotud õnnetused – sukeldumine liiga madalasse vette; tugev löök kaela- või seljapiirkonda kontaktsportide, näiteks jalgpalli mängimise ajal; vägivaldsed teod, nagu pea, kaela või rindkeret läbiv laskehaav. Tunnused: Mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus, surin jäsemetes Tegutsemis juhend: Kannatanut ära liiguta, võimalusel aseta kaelalahas, anna traumaasend “ühe tüki printsiibiil”, Kutsu 112. NB! Ära ava selgrootraumaga kannatanu hingamisteid pea painutamisega kuklasse (traumahaige hingamisteede avamine) Liittraumad Põhjused: Lennuõnnetused, autoavariid, kukkumine kõrgusest, liiklusõnnetused, millegi alla jäämine. Tunnused: Verejooksud, pea ja kaela traumad, šokk, luumurrud (sääreluude,
Esmaabi Referaat Koostaja: SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................................... 2 112 APPIKUTSE ................................................................................................................................ 3 ELUSTAMISE ABC ......................................................................................................................... 4-5 AJUKOLJU TRAUMA........................................................................................................................ 6 LIITTRAUMAD ................................................................................................................................. ..8 PÕLETUSED ................................................................................................................................... 8-9 ELEKTRIÕNNETUSED.
Tegutsemine ajuvapustuse korral: Juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks: Pane kannatanu lamama küliliasendisse. Kutsu kiirabi. Tegutsemine ajupõrutuse korral: Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. Jälgi hingamist ja pulssi. Kontrolli teadvuse taset. Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. Kutsu kiirabi. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Mõlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama. Esmaabi: Silma ei tohi hõõruda. Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma. Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru. Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile. Minestamine
Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, - teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea. Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut kõ
Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, - teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea. Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut kõ
Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, - teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea. Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut kõ
Esmaabi Stiv Narusing Juhendaja: Inga Brin Märts 2014 On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada. Miks on vaja osata anda esmaabi? Alati ei pruugi kiirabi õigeks ajaks jõuda. Lihtsate meetoditega võib päästa inimese elu. Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine Kuidas hinnata kannatanu olukorda? Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist. Kuulata kas inimene hingab ( jälgi rindkere liikuvust). Mõõda pulssi. Proovi temaga rääkida.
Kõik kommentaarid