Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid #1 Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid #2 Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid #3 Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid #4 Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid #5 Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid #6 Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Spufy Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Sise ja välistegurite toimel kujunenud pinnavormid

Tartu Kivilinna Gümnaasium SISE- JA VÄLISTEGURITE TOIMEL KUJUNENUD PINNAVORMID. Kerli villems 7b Tartu 2009 Sisukord : 1. Sisukord ........................................................ lk 2 2. Sissejuhatus .................................................. lk 3 3. Tuuletekkelised pinnavormid ...................... lk 4 -5 4. Rannikutekkelised pinnavormid .................. lk 6 -8 5. Vooluveetekkelised pinnavormid ............... lk 9 - 10 6. Liustikutekkelised pinnavormid ................ lk 11 ­ 12 7. Kokkuvõte .................................................... lk 13 8. Allikad ........................................................ lk 14 2 Sissejuhatus Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna pinnavormide

Geograafia
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Praegu elame jääajajärgses perioodis, Kvaternaari ajastul, mida iseloomustab jäämasside taandumine põhjapoolkera kontinentidelt. Jääliustikke leidub veelgi Teravmägedel, Islandil, Skandinaavia mäestikus, Novaja Zemljal ja Alpides. ((Joonis: Mõhnad on enamasti künkad ja kuplid. Nad koosnevad liivast, kruusast ja veeristest. Kõigepealt tekkis liustikujäässe lõhe. Jää sulades kujunes välja järv. Kui jää täiesti ära sulas, jäi järele ovaalse kujuga pinnavorm ­ mõhn.)) Jääaegadel pealetungivate liustike ja liustikuvoolude liikumist on mõjustanud aluspinna algne reljeef. Liustikuvoolud kohandusid aluspinnaga ja seetõttu järgib praegune pinnamood paljuski mandrijäätumistele eelnenud reljeefi. --- 18 Erineva liikumiskiirusega liustikud purustasid klinti, voolisid välja lahed ja nõod, süvendasid jõeorgusid, täitsid mitmeid varasemaid orge ja kuhjasid uusi kõrgendikke. Liustike toimega

Euroopa
thumbnail
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? ​Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit 3. Mis on karst? ​Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu

Geoloogia ja hüdrogeoloogia
thumbnail
5
docx

Pinnamood,pinnavormid ja nende kujunemine

Kordamine kontrolltööks 7 kl. geograafia Pinnamood, pinnavormid ja nende kujunemine Saar - mandriga võrreldes väike maismaaosa, mida igast küljest ümbritseb meri. Kuidas jaotatakse tavaliselt maailmameri? 4 suureks ookeaniks Nimeta ookeanid Atlandi, India ja Vaikne Ookean ning Põhja-Jäämeri Kus asub maailmamere sügavaim koht Kõige suuremas ja kõige sügavamas ookeanis ? Vaikses ookeanis. 11 022 m. Mis on kõige väiksem ja madalam ookean? Põhja-Jäämeri Kuidas jaotub maakeral vesi ja maismaa? Vesi 71% Maismaa29% Nimeta mandrid

Geograafia
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

· Moreenid on Eestis peamine ehitusalus ja viljakate muldade lähtekivim Liustikujõetekkelised setted · Kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. · Koostis võib olla väga erinev, erinevalt moreenist (millest nad on sulamisvete poolt välja uhutud) on koostisosad ümarmad. · Liustikujõe setetest koosnevad nt oosid (ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist), ka sandurid (lauskjas, kergelt kaldu deltakujuline liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik). Nende kõrgus võib olla 10-15 meetrit (oosid) ja väga järskude nõlvadega. Jääjärvetekkelised setted · Need on liustikusisesed ja liustikuservaesised. · Kõige tüüpilisemad pinnavormid on mõhnad.

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
25
doc

Konspekt 2009 geoloogia

Järvesetted ­ järvemuda, -lubi, aleuriit, liiv. Soosetted ­ madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. Tuulesetted ­ päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad. Jõesetted ­ kruusa ja veeristega liiv, aleuriit, saviliivad, turvas. Tehnogeensed setted ­ karjääride jäänuksetted, aheraine, paesõelmed. Kemogeensed ­ allikalubi. Deluviaalsed ­ liivakas-savikad setted. Gravitatsioonilised ­ rusukalle. 13 Pleistotseeni pinnavormid Liustikutekkelised ehk glatsiaalsed pinnavormid Silekaljud ehk ,,oinapead" ­ liustiku poolt peaaegu voolujooneliseks lihvitud kaljud. Jää tulekupoolne nõlv on tavaliselt lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. Eestis on silekaljud ehk kaljuvoored Jaagarahu lademe avamusel (Siluris). Nt. Kirblas, Lihulas, Saleveres jne. Kulutusnõod ­ ovaalsed või piklikud enam-vähem suletud nõod, mida jää on liikudes sügavdanud

Geoloogia
thumbnail
8
doc

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused

kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: Ajutise vooluvee tekkelised­ deluviaalsed Elutekkelised ­ biogeensed Jõetekkelised ­ alluviaalsed Järvetekkelised ­ limnilised Jääjärvetekkelised ­ limnoglatsiaalsed Liustikujõetekkelised ­ glatsiofluviaalsed

Eesti loodusgeograafia



Lisainfo

Pinnamood Liustik Murenemine Pinnavormid
Voor
Oos
Moreen
Atoll
Nõlv


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun