Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Välisministeerium (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

LIHULA GÜMNAASIUM
12. Klass
Riina Kopti
VÄLISMINISTEERIUM
Referaat
Aineõpetaja: Liina Vaimla
Lihula
20.08.19

Sisukord


1.Välisminister 3
2.Välisministri töökohustused 5
3.Struktuur 5
4.Välisministeeriumi ülesanded 6
5.Eesti välispoliitika eesmärgid 7
5.1Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus. 7
5.2Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum. 7
5.3Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes 7
5.4Eesti mõjukus ja hea maine 8
5.5Demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum. 8
6.Tööalased väärtused 9
6.1Loovus 9
6.2Koostöövalmidus 9
6.3Visioon 9
6.4Missioon 10
7.Kasutatud allikad 11
  • Välisminister


    Välisministriks on Urmas Paet .
    Sündinud: 20.04.1974.
    Haridus :
    • 1996 Tartu Ülikool, politoloogia
    • 1996 Tartu Ülikool, magistriõpingud politoloogias

    Täiendharidus:
    • 1996 Oslo Ülikool, magistrikursus "Rahvusvahelised suhted"

    Erakondlik kuuluvus: Eesti reformierakond
    Teenistuskäik:
    • 2005 aprill välisminister
    • 2003 - 2005 kultuuriminister
    • 1999 - 2003 Tallinna Nõmme Linnaosa vanem
    • 1999 - 1999 Eesti Reformierakond, nõunik
    • 1998 - 1999 AS Postimees , uudistetoimetus, vanemtoimetaja ja poliitikaajakirjanik
    • 1994 - 1998 AS Postimees, uudistetoimetus, reporter
    • 1993 - 1994 Eesti Raadio, uudistetoimetus, toimetaja
    • 1991 - 1992 Eesti Raadio, välisinfo peatoimetus, toimetaja

    Urmas Paet on olnud välisminister alates 2005. aasta aprillist. Pärast 2005. aastal välisministri ametisse asumist on Paet jätkanud samal ametikohal peaminister Andrus Ansipi juhitavates valitsustes ka 2007. ja 2011. aasta valimiste järgselt.
  • Välisministri töökohustused


    Eesti välisministeeriumi valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks, välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine, Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral, Eesti riigi ja
  • Vasakule Paremale
    Välisministeerium #1 Välisministeerium #2 Välisministeerium #3 Välisministeerium #4 Välisministeerium #5 Välisministeerium #6 Välisministeerium #7 Välisministeerium #8 Välisministeerium #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor riina kopti Õppematerjali autor
    Eesti välisministeeriumi valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks, välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine, Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral, Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides, rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmise korraldamine, Eesti tutvustamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    16
    docx

    Eesti välispoliitiliste valikute ajaloolised mõjurid ja tänapäeva suunad

    Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava Rahvusvaheliste suhete alused Iseseisev töö Eesti välispoliitiliste valikute ajaloolised mõjurid ja tänapäeva suunad Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3

    Ühiskond
    thumbnail
    33
    doc

    Ühiskonnaõpetus - poliitika

    7. Juhan Parts - Majandus- ja kommunikatsiooniminister; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 8. Helir-Valdor Seeder ­ Põllumajandusminister; Põllumajandusministeerium 9. Jürgen Ligi ­ Rahandusminister; Rahandusministeerium 10. Siim Valmar Kiisler ­ Regionaalminister; Siseministeerium 11. Ken-Marti Vaher ­ Siseminister; Siseministeerium 12. Hanno Pevkur ­ Sotsiaalminister; Sotsiaalministeerium 13. Urmas Paet ­ Välisminister; Välisministeerium Vabariigi valitsus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte kohaselt kuulub valitsusele täidesaatev riigivõim. RaplamaaValitsus korraldab näiteks riigivarade haldamist, põllumajandustoetuste jagamist, kutsekoolide toimimist jne. · Peaminister on kõige tähtsam valitsuse liige ­ tema esindab valitsust ja juhib selle tegevust. · Minister juhib ministeeriumi sisulist tööd ja esindab Eestit oma valdkonnas Euroopa Liidu Nõukogus.

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    40
    docx

    Ühiskonna riigieksami materjal

    Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj ­ o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed ­ 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    24
    doc

    Eksami vastused - Eesti avalik haldus

    Majanduslik koostöö, Rahvusvahelised lepingud, Avalik arvamus. Eesti välispoliitika eesmärgid: Julgeoleku kindlustamine; rahvusvaheliste suhete stabiilsus; Eesti majanduse toimimise tagamine; Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes; Eesti mõjukus ja hea maine; luua demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum. Välispoliitika eesmärkide elluviimisega tegeleb Eesti Vabariigi Välisministeerium. Spetsiifiliselt julgeoleku küsimustega tegeleb Eesti Vabariigi Kaitseministeerium. Eesti ühines ÜRO-ga 17.09.1991. ÜRO ja Eesti: 1. Rahu ja julgeolek: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides. 2. Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides 3. Arengu- ja humanitaarabi: Alates 1998. aastast

    Avalik haldus
    thumbnail
    22
    doc

    Eesti Avalik Haldus konspekt

    1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: ­ Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. ­ Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus ­ Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) ­ Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) +

    thumbnail
    62
    docx

    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

    1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    14
    docx

    Osce üro nato

    Referaat Liis Pibre ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter ), mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle alu

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    44
    doc

    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

    1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun