Väikerahvas tuleviku Euroopas (6)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Me oleme euroopa liidu liikmed, mida on see meile andnud

Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liikmesriik. Euroopa Liidu liikmelisus on avanud Eesti kodanikele palju uusi võimalusi ning aidanud oluliselt kaasa kogu riigi majanduslikule arengule. Avalikkuse toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on kõrge. Koos ülejäänud liikmesriikidega kujundab Eesti Euroopa Liidu poliitikat ning osaleb liidu õigusaktide väljatöötamisel. Osalemine Euroopa Liidu tuleviku kujundamises on muutunud valitsuse ministrite ja ametnike igapäevatöö lahutamatuks osaks. Kõik Riigikogu liikmed puutuvad pidevalt kokku Eesti seisukohtade kujundamisega Euroopa Liidu algatuste suhtes või seaduseelnõude menetlemisega, mille aluseks on Euroopa tasemel vastu võetud reeglid. Euroopa Liidu edasiarendamine koostöös teiste liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonidega on Eesti välispoliitika absoluutses keskmes.

Majandus

27

doc

Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated

Otsuse tegemisse kaasati tegelikult Eesti kogu lähiminevik ja tollase Eesti väga erinevad elukihistused. Deklaratsioonid Eesti igipõlisest kuulumisest Euroopasse olid mõnda aega ikkagi retoorika. Et Eestist võinuks saada taas kindlalt Euroopasse kuuluv riik, pidi meie riikluse taastamisega kaasnema või õigemini sellele järgnema hoopis kiiremad ja põhjalikumad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed ümberkorraldused, kui need toimusid kusagil mujal postkommunistlikus Euroopas. Balti riigid olid tundmatud, väikesed ja ilma ajaloolise imidzita riigid Venemaa naabruses. Veelgi enam, Eesti pidi end ,,muutma nähtavaks", suutma sisendada veendumust, et ta on enam kui lihtsalt ,,taasiseseisvunud riik" või Nõukogude Liidu küljest pudenenud kild. ,,Euroopa Liidu kanditaatriigi" staatus oli põhimõtteline murrang uue identiteedi kujundamisel nii Eestis kui mujal Euroopas, aga ka Venemaal.

Euroopa liidu üldkursus

3

rtf

Rahvusriigi võimalustest 21. saj.

sõnade kaal on väikene. Eestile on jäänud osalemisrõõm ja vähem otsustamisrõõmu. Liikmesriigina tähendab Eestile liidu kohustuste järgimist aastakümneteks. Minu arvates pannakse sellega alus üldisele euroopastumisele. Algab väikeriikide ja ­rahvuste vaikne väljasuretamine. Varsti lepivad kõik koondnimega eurooplane. Ideoloogias Euroopa Liit toetab kõikide keelte säilimist, ent ei seo keelt ja kultuuri vältimatult rahvusriigiga. Rahvuste aeg Euroopas hakkab läbi saama. Rahvuslik identiteet asendub Euroopa identiteediga. Eesti kuulub ajalooliselt Euroopasse. Euroopa ajalugu on kristuse ajalugu. Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas ka Eesti on Rooma Paavsti mõjualadelt. Ainult Kreeka kuulub Bütsantsi aladele. Ajalooliselt on eestlastes säilinud baltisaksa kultuuri mõju. Ma lootsin Eesti Euroopa Liidu liikmesriigiks saamisega naaseda Euroopasse kui oma päriskoju. Aga see kodu ei ole enam seesama Euroopa, kuhu minu vanavanemad

Eesti keel

16

docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine

Ühiskonnaõpetus

22

docx

Õigus taotleda asüüli

Allikas 7. Juhtkiri: pagulaskriis silmade sulgemise peale ei kao 05. 09. 2015 Kui 1939. aasta sügisel algas Teine maailmasõda, ei tabanud see Eestit kohe täie karmusega. Meile suruti peale baaside lepe, Vene väed tulid sisse, aga esialgu püsisid paigal. Poola oli juba hävitatud, soomlased pidasid Talvesõda, kuid eestlased ajasid asju veel üsna tavapäraselt, ehkki kitsamalt. Loomulikult oli see illusioon ning Euroopat haaranud hävitustuli jõudis ka meile väga ruttu. Kui nüüd on Euroopas alanud suurim pagulaskriis pärast Teist maailmasõda, siis võib ka Eestis esialgu mõelda, et see toimub meist kaugel, kümned tuhanded ja sajad tuhanded põgenikud ei tea võib-olla meie asukohtagi. Me võtame oma paarsada uustulnukat kuidagiviisi vastu, Vene piirile ehitame aia ning ülejäänu meisse ei puutu. Paraku on ka see illusioon. Põgenike laviin on Euroopat tabanud sellepärast, et meist lõuna pool on tekkinud terve riikide ja piirkondade

Ühiskond

6

doc

4 aastat plusse ja miinuseid Eestil Euroopa liidus

esindajaist koosnev Ministrite Nõukogu. Sellega olid läbitud vajalikud lepingu allakirjutamisele eelnevad protseduurid Euroopa Liidus. Eestis kiitis ühinemislepingu heaks ametist lahkuv valitsus 8. aprilli ja ametisse asunud valitsus 15. aprilli istungil. Leping kirjutati alla 16. aprillil 2003 Ateenas. Liitumisleping jõustus 1. mai 2004, alates sellest on Eestis nii mõndagi muutunud. Sellega kaasnes palju positiivset nagu näiteks palgatõusud, erinevad toetused ja vabaliikumine Euroopas, kuid ei ole head ilma halvata. Negatiivseks pooleks võib pidada näiteks hinnatõuse ja erinevaid kriteeriumeid, mis Eestile seati. Suurimaks miinuseks Eestile on kindlasti euroregulatsioonidega seotud hinnatõusud, mida kardeti juba enne Euroopa Liiduga liitumist. Kuna Eesti kaubad on Lääne-Euroopa omadest umbes poole odavamad ning teenused veelgi rohkem, siis liitumisel ELiga tõusid Eestis paljude kaupade hinnad, mille sissevedu Euroopa Liitu on liidu enda tootjate huvides rangelt

Eurointegratsioon

35

doc

Keskerakond

Keskklassi kuuluvad tehniline ja humanitaarintelligents, tööandjad ning endale tööandjad, oskustöölised ja talunikud. Reeglina on need inimesed, kes on huvitatud ühiskonna tasakaalustatud arengust. Nad seovad oma eluplaani võimalusega teenida ausalt oma erialastele teadmistele, kogemustele ja pingutustele vastavat palka või ettevõtjatulu ning on huvitatud isikliku vara omamisest, enda kvalifikatsiooni tõstmisest ja oma laste tuleviku nimel säästmisest. Keskklass on stabiilse demokraatia alus, tasakaalustades äärmusi ja kindlustades turu- majanduse ning demokraatia säilimise. Mida suurem arv inimesi kuulub keskklassi, seda vähem on ohtu sotsiaalseteks kriisideks ja rahvuskonfliktideks. Tasakaalustatud ja stabiilne heaoluriik ei kujune iseenesest, seda on alati sihipäraselt kujundatud. Eestis tuleb otsustavalt alustada barjääride lõhkumist, mis takistavad mitmete

Ühiskonnaõpetus

29

odt

III kursuse materjal

soovis riikide rahvuslikku koostööd föderatiivse Sveitsi ja USA eeskujul. Ei toetanud ühist konstitutsiooni, keelt, valitsust. Ta lootis ka ühinemise majanduslikku kasu ja bolsevistliku Venemaaga oponeerivat jõudu. EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE Sõjast sõjani Pärast I maailmasõda lagunesid Saksa keisririik, Austria-Ungari monarhia, Türgi ja Tsaari- Venemaa, vana Euroopa kujundati suures osas ümber, jagati 38 riigiks. I maailmasõja järel oli senise 60 miljoni inimese asemel Euroopas võõra võimu all 20 miljonit inimest (3 % Euroopa rahvastikust). Tekkisid taas Poola ja Leedu riik, omariikluse saavutasid Soome, Läti, Eesti, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. 1919. a asutati Rahvasteliit, mis pidi lahendama rahvusvahelisi tüliküsimusi, kuid osutus võimetuks ega suutnud midagi teha Saksamaa agressiivse poliitika vastu ja hoida ära II maailmasõda. 1929. a tegi Prantsusmaa välisminister Aristide Briand ettepaneku luua Euroopa Liit

Ühiskond

Kommentaarid (6)