Facebook Like
Hotjar Feedback

Väikelaevajuhid - navigatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Väikelaevajuhid:
navigatsioon
www.tkj.ee
Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida 
nimetatakse geoidiks.

Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse 
vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. 

Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida 
nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem 
pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b=  6356 ,863 
km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 
% pikemast. 

Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht 
võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või 
R=6371,1 km.

Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane 
pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus 
telg  lõikub maakera pinnaga, nimetatakse 
geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, 
Ps - lõuna- ehk süüdipoolus.
 Kõik punktid maakeral  pöörlevad   itta  (E)
 Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal 
lõuna (S) ja selja taga lääs (W).
Maakera põhipunktid ja - ringid

Meridiaan - Maa pooluseid läbiv suurringi 
kaar.

Ekvaator  - Maa  teljega  risti olev suurring. 
Tähistatakse EQ või eq. Ekvaatoriga 
paral eelseid väikeringe nimetatakse 
paral eelideks. 

Li kumatu punkti asend Maa pinnal 
määratakse  laiuse  (Ls;j) ja pikkusega 
(Ps;l).

Laiust mõõdab  ekvaatori  ja asukoha 
paral eeli vaheline  meridiaani  kaar. Laiust 
mõõdetakse ekvaatorist põhja ja lõuna 
poole 0° kuni 90°. 

Geograafiliseks  pikkuseks  nimetatakse 
kahetahulist nurka algmeridiaani ja 
asukoha meridiaani tasandi vahel. 
 Poolused - maakera telje punktid selle pinnal ja 
neid nim lõuna- ning põhjapooluseks
 Suurringideks nim ringjooni, mille   tasapind  
läbib maakera  keskpunkti : ekvaator, meridiaanid 
ja ortodroom
 Väikeringi moodustatava tasapinna  kese  ei läbi 
maakera keskpunkti: paralleelid, loksodroom
 Geograafiline pikkus ja laius
 Geograafilised koordinaadid, loetakse 
kraadides, minutites ja kümnendikminutites
Meie asukoht:
φ=
58o32’ N (laius) ja λ=026o40’ E (pikkus)
Geograafilised koordinaadid
Maakera põhijooned ja - tasandid
• Loodjoonega risti olevat  tasandit  nimetatakse 
tõelise horisondi tasandiks
• Püsttasandit, mis läbib vaatleja silma ja 
maakera telge, nimetatakse vaatleja tõelise 
meridiaani tasandiks
.
• Vaatleja tõelise meridiaani tasandi ja maa 
pinna lõike jälge nimetatakse vaatleja 
meridiaaniks
.
• Vaatleja tõelise meridiaani ja tõelise horisondi 
tasapindade lõikejoon näitab põhja-lõuna (N - 
S) suunda

• Tõelise meridiaani risttasandit nimetatakse 
esimese vertikaali tasandiks.
Horisondi  jagamise süsteemid
 Purjelaevade ajastul jaotati horisont 32 
osaks, mida nimetati rumbideks.
 Rumbe põhi (N), lõuna (S), ida (E) ja lääs 
(W) nimetati pearumbideks, rumbe kirre 
(NE), kagu  (SE), edel (SW) ja loe (NW) - 
veerand rumbideks
 Meresõidu arenedes osutus horisondi 
jaotus rumbisüsteemis liiga ebatäpseks. 
Asendati see veerandringi süsteemiga
milles iga horisondi veerand jaotati 90° 
kraadiks. Suundi hakati lugema 
peasuundadest N ja S paremale ja 
vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW
 20. sajandi alguses asendati veerandringi 
süsteem ringskaala süsteemiga, milles 
horisont jaotatakse põhja  suunast  
päripäeva 360 kraadiks.

Välimine ring – 
polaarkoordinaadid

Sisemine ring - 
rumbid
Tõeline  kurss , tõeline  peiling  ja 
kursinurk
 Tõeline kurss (TK) - tõelise meridiaani tasandi 
põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse 
suuna vaheline kahetahuline nurk, mida 
mõõdetakse päripäeva 0° - 360°.
 Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi 
põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva 
püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida 
mõõdetakse 0° - 360°.
 Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning 
 vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi 
vaheline kahetahuline nurk. Rannanavigatsioonis 
mõõdetakse kursinurka laeva pikitasandi 
vööripoolsest osast paremale ja vasakule 0°-180°. 
Seejuures lisatakse kursinurga arvväärtusele  
nimetus parempoord (pp) vôi vasakpoord (vp).
 Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk 
seostuvad:
TP = TK + KN (pp) 
TP = TK - KN (vp) 
Tõeline vastaspeiling,  traavers

TRAAVERSIKS nimetatakse laeva diametraaltasapinnale ristset suunda, st 
eseme kursinurk KN =90° kas vasakus või paremas poordis. Paremas 
poordis                   +90°. vasakus poordis               -90° . 

Traaversi kaugus on lühim kaugus, millega möödutakse antud kursil 
majakast, tuletornist või esemest, märgime

Tõeliseks vastaspeilinguks (TVP) on päripäeva loetud nurk tõelise 
meridiaani Npoolse osa ja esemelt laeva kompassi suuna vahel või 
tõelisest peilingust 180° võrra erinev suuras.
TVP = TP ± 180° või TP = TVP ± 180°
Maa magnetism
 Maad ümbritseb  magnetväli , mille olemasolu 
saab tõestada magnetnõela abil. 
 Vabalt ülesriputatud magnetnõela keskjoont 
läbiva püsttasandi ja tõelise horisondi lõikejoont 
nimetatakse magnetmeridiaaniks.
 Magnetmeridiaani suund ei ühti tõelise 
meridiaani suunaga, sest Maa  magnetpoolused  
ei lange kokku geograafiliste poolustega

Magnetkalle
 Nurka tõelise ja magnetmeridiaani vahel nimetatakse 
magnetkaldeks ehk magnetdeklinatsiooniks ( variatsioon ) ja 
tähistatakse tähega d. 
 Kui kompassinõela põhjapoolne ots  kaldub   tõelisest 
meridiaanist paremale poole, on magnetkal e idapoolne 
(E), mis loetakse positi vseks (+). 
 Kui kompassinõela põhjapoolne ots kaldub tõelisest 
meridiaanist vasakule, on magnetkal e läänepoolne ja 
loetakse negati vseks.
 Magnetkalle  muutub perioodiliselt. Et meresõitja saaks  
määrata magnetkalde väärtuse alati mistahes ajal, on 
merekaartidel  näidatud magnetkalde väärtus, määramise 
aasta ja aastane muutus.  
 Magnetkalde väärtuse arvutamisel kindlaks aastaks tuleb 
määrata õiend, mis saadakse  aastate vahe korrutamisel  
magnetkalde muutumise kiirusega.
 Näide: kaardil on näidatud magnetkalle väärtus 1975 aastal 
4°,8 W. Aastane vähenemine 0°,04.
 Määrata magnetkalde väärtus aastal 1993.
 Dd = - 0°,04* (1993 - 1975) =  - 0°,72    - 0°,7
 d1993 = 4°,8 - 0°,7 = 4°,1
 Magnetkalde väärtus arvutatakse täpsusega 0°,1.
Variatsiooni  tähistamine ja leidmine 
merekaartidelt
 Maamagnetismi elemendid ei ole püsivad, vaid 
muutuvad perioodiliselt, üldpildi maakeral saame 
spetsiaalmagnetkaartidelt. Variatsiooni samajooni 
nimetatakse isogoonideks; 0-isogooni - agooniks
inklinatsiooni samajooni - isokliinideks; sügavuse 
samajooni - isobaatideks. Kõikidel merekaartidelon 
variatsioon trükitud koos tema aastase muutusega ja 
tema määramise aasta.
Variatsiooni aastane muutus võib mõnes pi rkonnas ol a 
kuni 0,3°, trükitakse kaardil täpsusega kuni 0,01 °. vahel 
ka 1'. Variatsioon ise aga 0,1° täpsusega  kursside  
arvestuseks .
 Variatsioon ehk deklinatsioon on merekaartidel trükitud:
1. Tühjadel veealadel kaarekodariku  keskele  täpsusega 
kuni 0,1° ja märgi või nimega.
2. Kohtades, kus pole ruumi ainult  arvudega  oma märgi ja 
nimetusega.
3. Suure mastaabiga kaartidel ja plaanidel, kus terve kaardi 
ulatuses on ühesugune - kaardi ti tlis koos aastase 
muutusega, määramisaastaga, märgi ja nimetusega.
4. Väikese mastaabiga kaartidel ja magnetkaartidel ja 
keeruka  muutusega pi rkondades isogoonidena koos 
aastase muutusega, märgi ja nimetusega.
5. Aladel, kus variatsioon järsult erineb ümbritseva 
pi rkonna omast ni  väärtuse kui märgi poolest, 
nimetatakse magnetiliseks anomaaliaks, pi rid 
tähistatakse, variatsiooni võimalikud kõikumised 
anomaalia pi rkonnas trükitakse arvudena koos märgi ja 
nimega.
Kolm PÕHJA:
N  – tõeline põhi (Nord) – suund 
T
geograafilisele poolusele
N  – magnetiline põhi – suund 
M
magnetpoolusele
N  – kompassi põhi – suund, mida 
K
näitab kompass  pardal   
Magnetkurss, magnetpeiling
 Magnetkursiks nimetatakse nurka magnetmeridiaani 
põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vahel.
 Magnetpeilinguks nimetatakse nurka magnetmeridiaani 
ja vaatleja silma ning mingit objekti läbiva püsttasandi 
vahel.
 Kui mingisugune suund merel on määratud 
magnetmeridiaani suhtes, on kerge leida ka tõeline 
suund järgmiste valemite abil:
TK = MK + d
TP = MP + d
Magnetkompass

Magnetkompassi kasutatakse merel laevadel kursinäitajatena ja laeva asukoha 
määramiseks .

Magnetkompassi tööpõhimõte seisneb vabalt pöörleval magnetnaelal mis  toetub  
vertikaalselt asetsevale teljele. 
Magnetkompassid võib jagada:
1.
laeva-, 
2.
kaatri-, 
3.
paadikompassideks. 
Magnetkompassi põhiosad on:
magnetkompassikatel koos kompassikodarikuga (see on tundlik element 
kompassis); 

kompassijalg koos deviatsiooni kompenseerimisseadmega (neutraliseerimaks 
laeva enda metallist tulenevat magnetismi, on jala sisse asetatud 2 gruppi magneteid. 
Kompassijalg asetatakse alusel täpselt diametraaltasapinnale). 

peilingaator, et määrata kursinurk ja peiling. 
Kurss võetakse kaarekodarikult vööri kursijoonelt.
Peiling võetakse kaarekodarikult peilingaatori abil prismast läbi.
Kursinurk võetakse asimutaadiringilt peilingaatori abil. 
Kompassi asimutaadiringil asuv tehase nr. peab “vaatama” ahtri poole.
Magnetkompassi  deviatsioon
 Laevas asuvale magnetkompassi mõjutab lisaks 
maamagnetismile ka laeva oma magnetväli. Sel e 
magnetvälja mõjul kaldub magnetkompassi nõel kõrvale 
magnetmeridiaani suunast. Laevaraua magnetiseerumist 
nimetatakse magnetiliseks induktsiooniks.
 Kompassinõela telge läbiva püsttasandi lõikejoont tõelise 
horisondi tasandiga nimetatakse 
kompassimeridiaaniks.  
 Nurka magnetmeridiaani ja kompassimeridiaani vahel 
nimetatakse magnethälbeks ehk deviatsiooniks, mida 
tähistatakse kreeka tähega .
 Vastavalt eeskirjadele kompassi deviatsioon meresõidul 
ei või ületada ±5 kraadi. Sel epärast see hävitatakse või 
kompenseeritakse.  
 Deviatsiooni loetakse positi vseks (+), kui 
kompassinõel kaldub  magnetmeridiaanist 
paremale, ning negati vseks (-), kui 
kompassinõel kaldub  magnetmeridiaanist 
vasakule.
 Nurka kompassimeridiaani põhjapoolse suuna ja 
laeva pikitasandi vööripoolse suuna vahel 
nimetatakse kompassikursiks.
 Nurka kompassimeridiaani ja vaatleja silma ning 
mingit objekti läbiva püsttasandi  vahel 
nimetatakse kompassipeilinguks.
 Magnet- ja kompassisuundade vahel valitsevad 
seosed:
MK = KK + 
MP = KP +  
Deviatsiooni väärtus määratakse 
deviatsioonitabelite abil.
 
 
 
 

+2,0 
     
 +2,3
     
 Kompassikurss (KK) – nurk 
kompassimeridiaani ja diametraaltasapinna 
vahel.
 Kompassipeiling (KP) – nurk 
kompassimeridiaani ja peilingujoone vahel.
 Kompassiparandus (ΔMK) –  
ΔMK = (±d) + (± ) 
KK + 
 = MK
Kompassikursi (KK
Tõelise kursi (TK
MK + d = TK
leidmine
leidmine
KK + ΔMK = TK 
TK – d = MK
TK
KK
MK –  = KK
 - d
 + δ
MK – KK = 
MK
MK
TK – ΔMK = KK
 - δ
 + d
KK
TK
 Kompassiroos
TÄHT – näitab suunda 
Põhjanaelale, mis asub 
geograafilise asukoha 
kohal
VÄLIMINE RING – 
orienteeritud tõelise 
põhja suhes
SISEMINE RING – 
orienteeritud 
magneetilise põhja 
suhtes
KESKEL – variatsiooni 
suurus antud kohas 
(sulgudes märgitud aastal)
AASTANE MUUTUS – 
näitab variatsiooni 
muutumist aastas antud 
kompassiroosi suhtes
Kiiruse ja kauguse  ühikud  merel, 
läbitud tee määramine, logid
 Pikkusühikuna kasutatakse merel meremiili – 
üks meremi l võrdub Maa meridiaani ühe 
kaareminuti (laiuseminuti) pikkusega. 
Tähistatakse 1 M; 1 nm; 1´
 Meresõidu kiirusühik on sõlm, mis tähendab 
kiirust 1  meremiil  tunnis.
 Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse 
mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse 
logideks
  Mainitud  logid mõõdavad laeva kiirust vee 
suhtes.
Meresõidus on kasutusel olnud mitmesuguseid 
logisid:
 - käsilogi
 -  mehaaniline   logi
 - hüdrodünaamiline logi
 - induktsioonlogi
 - Dopplerlogi 
Kiirusühik on pärit aluse kiirusemõõtmise vi sist ujukiga, 
halg (inglise keeles log), tünn vms, mil e külge kinnitati 
logili n sõlmedega. Ujuk visati vette ja loeti li nile iga 47 
jala ning 3 tol i tagant tehtud sõlmi, mida logi tekilt 
sikutas 28 sekundi jooksul.
Logiõiend
 Logid  mõõdavad kiirust või läbitud  vahemaad  
teatud veaga, mida nimetatakse logiõiendiks 
(lg). 
 Logiõiend väljendatakse protsentides :
 (LN  LN )
 lg
2
1

100
S
kus S on kaardi järgi läbitud  vahemaa  
Logitegur
 Logiõiendi asemel võib kasutada logitegurit Klg:
 lg
 1 
lg
100
Logiõiend määratakse mõõtmiilil
Näiva horisondi kaugus
 Kasutades Pytagorase teoreemi saame 
silmapiiri kauguse valemi:  0,
2 8 e
e
Vahemaad vaatlejast kuni silmapiirini nimetatakse 
näiva
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Väikelaevajuhid - navigatsioon #1 Väikelaevajuhid - navigatsioon #2 Väikelaevajuhid - navigatsioon #3 Väikelaevajuhid - navigatsioon #4 Väikelaevajuhid - navigatsioon #5 Väikelaevajuhid - navigatsioon #6 Väikelaevajuhid - navigatsioon #7 Väikelaevajuhid - navigatsioon #8 Väikelaevajuhid - navigatsioon #9 Väikelaevajuhid - navigatsioon #10 Väikelaevajuhid - navigatsioon #11 Väikelaevajuhid - navigatsioon #12 Väikelaevajuhid - navigatsioon #13 Väikelaevajuhid - navigatsioon #14 Väikelaevajuhid - navigatsioon #15 Väikelaevajuhid - navigatsioon #16 Väikelaevajuhid - navigatsioon #17 Väikelaevajuhid - navigatsioon #18 Väikelaevajuhid - navigatsioon #19 Väikelaevajuhid - navigatsioon #20 Väikelaevajuhid - navigatsioon #21 Väikelaevajuhid - navigatsioon #22 Väikelaevajuhid - navigatsioon #23 Väikelaevajuhid - navigatsioon #24 Väikelaevajuhid - navigatsioon #25 Väikelaevajuhid - navigatsioon #26 Väikelaevajuhid - navigatsioon #27 Väikelaevajuhid - navigatsioon #28 Väikelaevajuhid - navigatsioon #29 Väikelaevajuhid - navigatsioon #30 Väikelaevajuhid - navigatsioon #31 Väikelaevajuhid - navigatsioon #32 Väikelaevajuhid - navigatsioon #33 Väikelaevajuhid - navigatsioon #34 Väikelaevajuhid - navigatsioon #35 Väikelaevajuhid - navigatsioon #36 Väikelaevajuhid - navigatsioon #37 Väikelaevajuhid - navigatsioon #38 Väikelaevajuhid - navigatsioon #39 Väikelaevajuhid - navigatsioon #40 Väikelaevajuhid - navigatsioon #41 Väikelaevajuhid - navigatsioon #42 Väikelaevajuhid - navigatsioon #43 Väikelaevajuhid - navigatsioon #44 Väikelaevajuhid - navigatsioon #45 Väikelaevajuhid - navigatsioon #46 Väikelaevajuhid - navigatsioon #47 Väikelaevajuhid - navigatsioon #48 Väikelaevajuhid - navigatsioon #49 Väikelaevajuhid - navigatsioon #50 Väikelaevajuhid - navigatsioon #51 Väikelaevajuhid - navigatsioon #52 Väikelaevajuhid - navigatsioon #53 Väikelaevajuhid - navigatsioon #54 Väikelaevajuhid - navigatsioon #55 Väikelaevajuhid - navigatsioon #56 Väikelaevajuhid - navigatsioon #57 Väikelaevajuhid - navigatsioon #58 Väikelaevajuhid - navigatsioon #59 Väikelaevajuhid - navigatsioon #60 Väikelaevajuhid - navigatsioon #61 Väikelaevajuhid - navigatsioon #62 Väikelaevajuhid - navigatsioon #63 Väikelaevajuhid - navigatsioon #64 Väikelaevajuhid - navigatsioon #65 Väikelaevajuhid - navigatsioon #66 Väikelaevajuhid - navigatsioon #67 Väikelaevajuhid - navigatsioon #68 Väikelaevajuhid - navigatsioon #69 Väikelaevajuhid - navigatsioon #70 Väikelaevajuhid - navigatsioon #71 Väikelaevajuhid - navigatsioon #72 Väikelaevajuhid - navigatsioon #73 Väikelaevajuhid - navigatsioon #74 Väikelaevajuhid - navigatsioon #75 Väikelaevajuhid - navigatsioon #76 Väikelaevajuhid - navigatsioon #77 Väikelaevajuhid - navigatsioon #78 Väikelaevajuhid - navigatsioon #79 Väikelaevajuhid - navigatsioon #80 Väikelaevajuhid - navigatsioon #81 Väikelaevajuhid - navigatsioon #82 Väikelaevajuhid - navigatsioon #83 Väikelaevajuhid - navigatsioon #84 Väikelaevajuhid - navigatsioon #85 Väikelaevajuhid - navigatsioon #86 Väikelaevajuhid - navigatsioon #87 Väikelaevajuhid - navigatsioon #88 Väikelaevajuhid - navigatsioon #89 Väikelaevajuhid - navigatsioon #90 Väikelaevajuhid - navigatsioon #91 Väikelaevajuhid - navigatsioon #92 Väikelaevajuhid - navigatsioon #93 Väikelaevajuhid - navigatsioon #94 Väikelaevajuhid - navigatsioon #95 Väikelaevajuhid - navigatsioon #96 Väikelaevajuhid - navigatsioon #97 Väikelaevajuhid - navigatsioon #98 Väikelaevajuhid - navigatsioon #99 Väikelaevajuhid - navigatsioon #100 Väikelaevajuhid - navigatsioon #101 Väikelaevajuhid - navigatsioon #102 Väikelaevajuhid - navigatsioon #103 Väikelaevajuhid - navigatsioon #104 Väikelaevajuhid - navigatsioon #105 Väikelaevajuhid - navigatsioon #106 Väikelaevajuhid - navigatsioon #107 Väikelaevajuhid - navigatsioon #108 Väikelaevajuhid - navigatsioon #109 Väikelaevajuhid - navigatsioon #110 Väikelaevajuhid - navigatsioon #111 Väikelaevajuhid - navigatsioon #112 Väikelaevajuhid - navigatsioon #113 Väikelaevajuhid - navigatsioon #114 Väikelaevajuhid - navigatsioon #115 Väikelaevajuhid - navigatsioon #116 Väikelaevajuhid - navigatsioon #117 Väikelaevajuhid - navigatsioon #118 Väikelaevajuhid - navigatsioon #119 Väikelaevajuhid - navigatsioon #120 Väikelaevajuhid - navigatsioon #121 Väikelaevajuhid - navigatsioon #122 Väikelaevajuhid - navigatsioon #123 Väikelaevajuhid - navigatsioon #124 Väikelaevajuhid - navigatsioon #125 Väikelaevajuhid - navigatsioon #126 Väikelaevajuhid - navigatsioon #127 Väikelaevajuhid - navigatsioon #128 Väikelaevajuhid - navigatsioon #129 Väikelaevajuhid - navigatsioon #130 Väikelaevajuhid - navigatsioon #131 Väikelaevajuhid - navigatsioon #132 Väikelaevajuhid - navigatsioon #133
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 133 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-06-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor juratest Õppematerjali autor

Lisainfo

Väikelaevajuhi navigatsiooniõppe slaidid.
Väikelaevajuhid , navigatsioon , merendus , Väikelaevajuhi navigatsiooniõpe

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

133
ppt
Laevajuhid- navigatsioon
343
pdf
Maailmataju uusversioon
1072
pdf
Logistika õpik
210
docx
Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt
284
pdf
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
477
pdf
Maailmataju
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
103
doc
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun