1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise, liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne. RAHVUSVÄHEMUSED, VÄHEMUSRAHVUSED rahvus e natsioon ajalooline ühtekuuluvusvorm natsionalism e rahvuslus rahvusriik põlisrahvus, riigipiir kattub rahvuse asualaga paljurahvuseline riik riigi piires elab palju erinevaid rahvusi EESTI rahvaarv: 1 315 635 inimest vähemusrahvused: venelased, ukrainlased, valgevenelased Religioosne mitmekesisius usuleige kindel usk ¼ Eesti elanikkonnast 90 erinevat usuvoolu religiooniõpetus koolis usuvabadus Eestit võib pidada kristlikuks/protestantlikuks NÜÜDISÜHISKONNA TUNNUSED: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seos (avalik sektor, erasektor ja mittetulundussektor) tööstuslik kaubatootmine rahva osalemine elukorralduses vabameelsus INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE
esindajate üleolekut teise rassirühma üle. Selleks jäeti ühe rassi esindajad ilma põhiõigustest ja isikupuutumatuse kaitsest, neid koheldi julmalt ja ebainimlikult, takistati poliitikas ja ühiskonnas osalemast ning keelati segaabielud. Säärast poliitikat nimetatakse apartheidiks. Mitmekultuurilises ühiskonnas võib probleemiks saada erinevate rühmade eristumine teineteisest. Näiteks suhtlevad eestlased omavahel, venelased omavahel, valgevenelased jälle oma rühma sees ning üksteisega puututakse kokku üsna vähe. Niisugune eraldumine või meie maa arengus kaasa tuua üsna negatiivseid tagajärgi. Et tuua inimesi üksteisele lähemale ja tuttavamaks teha, töötas Vabariigi Valitsus 2000. aastal välja riikliku programmi ,,Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000 2007". See sisaldab erisuguseid tegevusi, mille eesmärk on aidata kaasa, et Eesti ühiskonnas oleks tugev ühisosa, ent ruumi ka teistele keeltele ja kultuuridele.
moderniseeruva Jaapaniga, pandi Vene ekspansioon Hiina suunal seisma. Vm oli üks maailma suurimaid riike ka rahvastiku poolest. I ms puhkemise eel elas Vene impeeriumis veidi üle 180 miljoni inimese. U 1/10 tolleaegsest maailma rahvastikust. Kui Lääne- Euroopas oli selleks ajaks alanud rahvastiku juurdekasvu pidurdumine, siis Vm-l oli juurdekasv jätkuvalt kiire, enne I ms lisandus kuni 2 milj inimest igal aastal. Samas Vm impeerium koosnes paljudest erinevatest rahvastest. Venelased jäid 20.saj alguses vähemusse, moodustasid 1897 rahvaloenduse andmetel venelased moodustasid 43% impeeriumi rahvastikust. Siia juurde võib mingis mõttes liita ukrainlased- 17% ja valgevenelased 5%, neid kõiki loetakse idaslaavlaste hulka kuuluvateks. Idaslaavlased moodustasid kokku impeeriumist vaid 2/3. Teisi vähemusrahvusi oli vähe, olid kõik väikesed. Suuruselt kolmas rahvus impeeriumis olid poolakad, nende arvele jäi vaid 6% elanikkonnast
erinevat rahvust. Neist omakorda 66 rahvusel on oma riik rahvusriik. · Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi mingile kindlale rahvusele. · Vähemusrahvuseks nimetatakse riigis elavat rahvusgruppi, keda on alla poole selle riigi rahvastikust. Tavaliselt on riigis vähemusrahvuste määramiseks ja nimetamiseks mingi seadus, mis määrab ära selle riigi vähemusrahvused. · Paljudes riikides on kadumisohus olevate vähemusrahvuste keele ja kultuuri kaitseks loodud eraldi tingimused. · Eesti ajaloolised vähemusrahvused on olnud sakslased (baltisakslased), venelased (eestivenelased, peipsivenelased), rannarootslased, juudid, mustlased ja tatarlased. · Rahvusvähemuseks nimetatakse rahvusrühma, kellel on riigi põhirahvusest erinev rahvuskuuluvus, religioon, keel või kultuur. 7.2. Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus:
Riigikord: ● 1920 hakkas kehtima põhiseadus. ● Põhiseaduse järgi olu kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. ● Seadusandlik võim Riigikogu 100 liiget. ● Täitesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu ees. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid ● Riigipea puudus Kultuuriautonoomia: Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. (Eesti 4 suuremat vähemusrahvust: venelased, sakslased, rootslased, juudid.) Kodanikuvabadused Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võis piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal Erakonnad ● Põllumeestekogud ● Eesti Rahvaerakond ● Kristlik Rahvaerakond ● Eesti Tööerakond ● Asunike Koondis ● Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei Kommunistlik Partei oli Eestis keelustatud. Koalitsioonivalitsused ● Valitsuse keskmine iga 11kuud 1.detsember 1924 Kommunistide mässukatse
Kõik kommentaarid