Vägivald sünnitab vägivalda (kirjand) (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Koduvägivald

Väärkohtlemisealases kirjanduses liigitatakse laste väärkohtlemist väga sageli just emotsionaalseks, füüsiliseks ja seksuaalseks väärkohtlemiseks ning hooletussejätmiseks. Osasid neist jaotatakse veel eraldi alaliikideks (näiteks kerge ja raske füüsiline väärkohtlemine). 1. Füüsiline väärkohtlemine Kõige kergemini märgatavaks ja enim uuritud väärkohtlemiseliigiks on füüsiline vägivald (Barnett, Todd Manly & Cicchetti, 1995). Gil (1970) defineerib seda kui vanema või hooldaja tahtlikku, mitte-õnnetuslikku füüsilise jõu kasutamist või tahtlikku õnnetuse mitte vältimist lapse suhtes eesmärgiga vigastada, solvata või kahjustada last. Füüsilisel väärkohtlemisel on olemas leebem ja raskem vorm .Kergemateks käitumisaktideks võib pidada laksu andmist, lapse löömist või löömist mingi esemega, tõukamist ja lükkamist ning loopimist mingite asjadega

Perekonnaõpetus

52

odt

Perevägivallast

Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................

Kirjandus

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase

Ühiskond

49

docx

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

tajuvad, et teised neid näevad (mitte see, kuidas nad ise tegelikult näevad). 3. Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine. Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki. Lähisuhte vägivald- intimate partner violence Lähisuhte vägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel sugulussuhetes. Ühiskonnas varjatud probleem, millest rääkimine on tabu? Suhteliselt tabu teema jah, kuigi viimastel aastatel räägitakse sellest aina enam.

Inimeseõpetus

190

pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi:  kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus);  vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus);  vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne);  antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus

Käitumine ja etikett

36

docx

Karistuseadustiku eriosa vastused

Aegumine võib ainult vahel olla. Tapan kaks ära lähen vangi, ja siis lähen edasi tapma. Juriidiline retsidiivsus tuleb vahepeal. Vähemalt teist korda- kõik korduvus (retsidiiv)- faktiline, juriidiline.. peab olema esimese tapmise tahtlus. Röövimine või omakasu motiiv- seoses röövimisega, seega see ei pea olema röövimise ajal, vaid võib kaasneda, tahan vara kätte saada ja arvan, et hakkab vastu ja löön maha. Või satub omanik peale ja löön ta maha. Vägivald võib olla vahend vara enda kätte saamiseks või enda kätte jätmiseks. Tahan sõrmust kätte saada või tapan su. Saan kätte ja omanik hakkab taga ajama, siis ähvardan teda vägivallaga või maha löömisega. Omakasu motiiv- isik soovib saada sellest tapmisest tulenevad kasu. Rahakoti kätte saades suureneb enda varaline sfäär. Või vabanemine kulutustest - löön võlausaldaja maha. Ei oma mingit juriidilist tähtsust, kas ta

Karistusõigus

73

doc

Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis

Seda on tehtud 9. ja 12. Peatükkide vastavates paragrahvides. Prostitutsioonisüüteod on eelkõike seotud alaelise kaitsega, mis peab alaelisele tagam normaalse vaimse ja seksuaalse arengu. Normaalse seksuaalse arengu all mõeldakse alaealise arengut. Mida ei mõjutata eale kohatu seksuaalse elamusega või hoiaku kujunemisega.29 Käesoleval ajal eristatakse mitu olulist viisi laste vägivaldsest kohtlemisest: füüsiline, emotsiooniline vägivald, seksuaalne kuritarvitamine ja hoolimatu suhtumine. 30 Kalduvus vägivallale võib olla terve rea mitmesuguste mõjutuste tulemuseks. Nende hulgas ebapiisav armastus ja hellus ema ja isa poolt, vanemate julmus ja järjekindluse puudumine kasvatusmõjurite teostamisel varajases, last formeerivas eas, pärilikkus ja neuroloogiline baas, stressiseisundite tase ja ka see, millisel määral lapsel õnnestub või ei õnnestu ellu viia oma isiklikke püüdlusi

Kriminoloogia

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

- Tunnis on kord vaid rangemate õpetajatega. Tavaliselt karjutakse tunnis ega kuulata õpetajat. Vahetundides on suht rahulik. Pisikesed jooksevad mööda kooli. Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul? - Eks vahel juhtub ikka, et mõni suurem näitab, kui kõva mees ta on, kuid üldiselt tundub, et kõik on ikka sõbrad ja hoiavad teineteist. - Iisaku koolis ikka tunduvalt vähem, kui linna koolides. Õigemini, ma polegi siin koolis vägivalda näinud. - Ei ole nüüd! Kus sa sellega! - Jah. Me peksame noori EV kodanikke ja meie ümber inimesed kaovad. - Esineb küll. Mingid noored tulevad ja mölisevad, mitte ainult õpilastega vaid ka õpetajatega. Vahel isegi näed koolis, kuidas üksteist kiusatakse, nõrgemaid piinatakse, tõugatakse ja ainult selleks, et näidata, kui lahedad ja osavad nad on. - Kindlasti esineb, aga põhikooli ja gümnaasiumi poolt pole ma seda näinud. Algklassid tunduvad kõige vägivaldsemad. - Meie kooli 7

Ajalugu

Kommentaarid (0)