Väärtushinnangud - pere (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Inimeste väärtushinnangud

Sissejuhatus: Inimeste väärtushinnangud erinevad suurel määral ning sõltuvad enamasti kasvatusest. Vanasti õpetasid vanemad lastele, kuidas käituda teatud olukorras, mis on õige, mis on vale. Tähtsaks peeti eelkõige perekonda ning austust vanemate vastu. Kahjuks või õnneks me elame kiiresti arenevas ühiskonnas, kus muutuvad ka inimeste väärtushinnangud. Kui varasemalt oli riigi poolt väga palju paika pandud ­ lõpetad põhikooli ja lähed tööle, lõpetad keskkooli ja lähed tööle või lõpetad ülikooli ja sind suunatakse tööle. Anti töö-ja elukoht ning palju oligi juba sinu eest otsustatud. Välismaailmast hoiti inimesi eemal. Kui keegi külast käis näiteks Ameerikas, siis sellest näidati lausa kultuurimajas slaide ja räägiti lugusid, mis tundusid kaaslastele uskumatu muinasjutuna. Kas me aga ise ei ole

Kirjandus

20

doc

Piiride seadmine

KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................

Eripedagoogika

28

doc

Lapse areng

· Abistava ja kahjustava vahele. Saades aru, millest on abi ja mis teeb kahju, ja kujundades oma seisukohta, määratleme selle, kes me ise oleme. 8 Neliktest Need neli küsimust aitavad aru saada kas on tegemist liigse järeleandmisega: 1. Kas olukord takistab lapsel täitmast ülesandeid, mis eakohast arengut ja õppimist soodustavad? 2. Kas mõni laps saab teistega võrreldes pere vahenditest ebavõrdselt suurt ruumi? (Vahendid võivad hõlmata raha, ruumi, aega, energiat, tähelepanu ja hingelist pühendumist) 3. Kas olukord on tekkinud ja püsib pigem lapse või täiskasvanu huvides? 4. Kas lapse käitumine võib mingil moel teisi inimesi, ühiskonda või maailma kahjustada? Kui kasvõi ühele nendest küsimustest on vastus kindel jah on tegemist liigse järelandlikkusega. Elizabeth C. Vinton, M.D. ,,Kuidas piire seada"

Lapse areng

17

odt

Uurimistöö

Tajudes ja aimates, et kõike, mida sa teed, teed ennekõike iseendale. Eneseimetlust varajases lapseeas nimetavad psühholoogid primaarseks nartsissismiks. Ümbrust hakkab laps tähele panema hiljem. Hilisem eneseimetluse periood (ehk sekundaarne nartsissism) pole enam loomulik nähtus, vaid tekkinud last ümbritsevate inimeste käitumise tulemusena. Kogu arm ja hirm, mida kogeme lapsepõlves, kinnistub aastatega ja kujundab meist täiskasvanu oma armude ja hirmudega ( Pere ja Kodu 2009) 4.1 Eneseimetluse põhjused I põhjus: alandamine Missugune käitumine soodustab eneseimetluse teket? Eneseimetlus on nagu kahe teraga mõõk, mida teritavad täiesti vastandlikud kasvatusviisid ­ pidev isiksuse alandamine või siis liigne hellitamine. Eneseimetlus võib olla kantud protestist, kiivusest ja kättemaksust, teisalt aga harjumusest saada kõike nagu iseenesest. Eneseimetlejat iseloomustab puudulikult arenenud tundeelu, mis tuleneb seesmisest tühjusest ja

Psühholoogia

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

kohelnud (ibid.). Vanemlikkus on peegel, kuhu vaadates õpib laps nägema, kes ta on. Lapse isiksuse rikkus, tema tunded ja vajadused on tema selja taga just nagu võimalusena olemas. Sinna laps ei näe. Et ta võiks näha, mis on selja taga, vajab ta peegleid. Sellest, mida vanemad temas näevad, kujuneb pilt, mille sarnaseks laps kasvama hakkab (Hellsten 2004: 16). Tänapäeval on vanemaksolekule esitatud mitmeid väljakutseid ­ majanduslik stress ja vaesus, perekonnaüksuste isoleerumine, pere vajadustega vastuolus olevad töökohapoolsed nõudmised jne (ibid.). Et leevendada topeltkoormust ja vähendada perekonnaga seotud kohustusi, on loodud erinevaid süsteeme ­ lastehoiuvõimalused, riiklik haridussüsteem, tervishoiuteenused jms. Need süsteemid võtavad osa ülesandeid ja kohustusi lapsevanemate õlgadelt ning võimaldavad neil tööl käia. Kuid teenused ei saa üle võtta kogu lapsevanemaks olemist (Karu. Töö ja Pere: 7).

Perepsühholoogia

26

docx

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaa

Pedagoogika

65

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

tööd otsiks. Ema oli Maikile alati kõik ette ja taha ära teinud. sel abi. Kuid Kuid poiss oli äärmiselt nõudlik ning ajapikku ei olnud tema poisi isa oli soove enam nii lihtne rahuldada. Koolis käies pidid tal alati pere maha olema samasugused popid rõivad nagu teistelgi. Ja ema tegi jätnud juba kõik selleks, et neid talle muretseda. Lapse elu pidi olema siis, kui parem, kui oli olnud temal endal. Maiki ema tundis, et tema poeg oli

Avalikud suhted

27

doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

.................................................................................................. 22 2.1.2 Mesosüsteem.....................................................................................................22 2.1.3 Eksosüsteem..................................................................................................... 22 2.1.4 Makrosüsteem................................................................................................... 23 3 PERE VÄÄRTUSHINNAGUD................................................................................... 24 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 25 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 26 2 Sissejuhatus

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

Kommentaarid (0)