Väärtpaberid (0)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Võlakirjad

Üldjuhul toimub võlakirjade tagasiostmine investoritelt nominaalhinnaga ehk nimiväärtusega. Vahel võib ettevõte oma võlakirja “tagasi kutsuda”, mis tähendab, et ta ostab võlakirjad enne tähtaega tagasi. Valitsuse võlakirju ei osteta kunagi enne tähtaega tagasi. 1 2. Võlakirjade liigitamine  Valitsuse võlakirjade (treasuries) aegumistähtaeg vaheldub üldjuhul kolmest kuust kuni kolmekümne aastani. Sellised väärtpaberid garanteerib üldjuhul riigi valitsus, ning nendega seotud riski peetakse olenevalt riigist, suhteliselt madalaks. Valitsuse võlakirju liigitatakse omakorda tähtaja järgi: Lühiajalised (treasury bills) – tähtaeg on kuni 1 aasta. Keskmise pikkusega (treasury notes) - tähtaeg kuni 7 aastat. Pikaajalised (treasury bonds) – tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat, kuid maksimaalset tähtaega ei ole võimalik nimetada, sest esineb ka lõpmatu tähtajaga võlakirju.

Majandus

7

docx

Finantsturu tekkimine ja funktsioonid

laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt ­ need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida säästja, kes on nõus neid otseselt finantseerima. Seal juures annab laenaja saadud rahasummale võlakirja, mis kohustab teda kindlaks tähtajaks raha koos protsendiga tagasi maksma. Sellega ongi tekkinud väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse saada tagasi teatud tingimustel antud rahasumma. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse emitendiks ja väärtpaberi omandajat nimetetakse investoriks. Kuid ettevõttel on üldiselt väga keeruline leida sellist eraisikut, kes on huvitatud talle laenu andmisest sobivatel tingimustel. Seega oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist nende ettevõtete tegevuses, kellel on vaja täiendavat raha

Majandus

21

docx

Väärtpaberid õige

maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- ja müügi- korraldusi." (Aktsiabörs, http://et.wikipedia.org/wiki/Aktsiab%C3%B6rs) Börsil osalejad: · emitent- isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida. · investor- isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid. · väärtpaberituru kutseline osaline, kes on kas krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, pank, mõni riik või keskpank.  2. VÄÄRTPABERID Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Ajalooliselt on need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid

Investeeringute alused

30

doc

Rahandus

Diskonteeritud rahavood on olulised IRR, MIRR, NPV ja kasumiindeksi arvutamisel. Kapitali eelarvestamise teooria liigub inflatsiooni ja muude tegurite arvestamise suunas. Käibekapitali juhtimine ettevõttes: debitoorse võlgnevuse juhtimine, rahakäibe juhtimine, varude juhtimine. Käibevarad moodustuvad kõikidest aktivatest, mida ettevõte loodab aasta jooksul sularahaks muuta, k.a. raha kassas, lühiajalised väärtpaberid (KRVP), debitoorne võlgnevus ja ainelised varud. Seega, käibevaradeks on ettevõttes: 1. Raha 2. Väärtpaberid 3. Debitoorne võlgnevus 4. Ettemaksed 5. Kaubavarud 6. Muud nõuded ja ettemaksed (n.o. väheolulised ja mitteregulaarsed). Debitoorse võlgnevuse juhtimine: Krediitmüügi tingimuste tavaliseks väljendusviisiks on: a/b, kogu c (nt. 2/10, kogu 30). See tähendab, et kui klient maksab kauba eest b päeva jooksul, saab ta allahindlust a% ning juhul, kui klient ei võta pakutud

Majandus

3

docx

Ettevõtte rahastamine ja äriplaan- õppematerjal

· Suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi · Võtta pangast laenu · Võtta laenu võlakirjade müümise teel · Saada raha riiklikest toetusprogrammidest Väärtpaber, aktsia ja võlakiri Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti mälus, mis tõendab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki on aktsiad ja võlakirjad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Eelisaktsia ei anna aktsionärile hääleõigust, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumist osa saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Dividend on ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja

Majandus

11

doc

Majandusterminid

mõjutamise vahendite ja meetodite kogum (valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas) eelisaktsia ­ aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada ja garanteerib dividendide saamise sõltumata ettevõtte finantstulemustest, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel. Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Eelisõigus on aktsionäridele väljastatav EVK-s registreeritud ajutine väärtpaber, mis annab selle omanikule uute aktsiate märkimisel aktsiate eesostuõiguse. Eelisõigusega kaubeldakse nagu tavalise väärtpaberiga. emissioon (väljalase) - on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud (väljalastud) samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon). Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult. emissiooni kasum - väärtpaberite emissiooni läbiviimisel saadav kasum, mis tekib siis kui väärtpabereid müüakse nimiväärtusest kõrgema hinnaga

Majanduspoliitika

17

doc

Ettevõtte rahandus - Arhipov 2013

aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus

Rahanduse alused

31

pdf

Finantsjuhtimine

rahavoogude loomuga (riskitase, ajastatus, valuuta), ettevõtte arenguetapiga, laenuandjate piirangute ja nõuetega (tagatis, omafinantseerimise osa) ja ettevõtte juhtimisega seotud asjaoludega (corporate governance, sh kontrollosaluse säilimine jms). Vastavalt toodud parameetritele tuleb valida ka sobivad finantsinstrumendid. Finantsinstrumendid jagunevad järgmiselt: · omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt); · võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, hoiuse sertifikaat jmt); · ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forvardid, futuurid). Tavaliselt peab uut ettevõtet finantseerima kõigepealt aktsia- või osakapitaliga (vt tabel 1.3). Eestis on nõutav minimaalne aktsiakapital aktsiaseltsi puhul 400 000 krooni ja osakapital osaühingu puhul 40 000 krooni. Selleks emiteerivad uued ettevõtted omandiõigust tõendavaid väärtpabereid .

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs

Meedia

Kommentaarid (0)