VÕIM ÜHISKONNAS (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

pdf

Võim ühiskonnas

pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Võim riigis Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: · Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. · Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. · Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele.

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Ühiskond

Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism ­ 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus-

Ühiskonnaõpetus

4

docx

Võim ühiskonnas, poliitilised ideoloogiad, heaolu 2,5-2,7

VÕIM ÜHISKONNAS Võim on inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on ühiskonnas emavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla: A) ainelised omand ja kapital. B)Vaimsed teadmised, kogemused ja oskused. C)sotsiaalne kapital ­ suhted, usaldus ja koostöö. Võimu teostamiseks kasutatakse: A)Autoriteedi abil. *inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad B)Sundimise abil *Inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse ees. Võimu mõjutavad ka A)traditsioonid ­ näiteks ajaloolised dünastiad.

Avalik haldus

1

doc

12.kl Sp

Võimu olemus ja ressursid: Max Weber on määratlenud võimu kui kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhete kirjeldamiseks kasutatakse sõna domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. Ainelised-omand ja kapital, vaimsed-teadmised ja kogemused. Lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) on ka tähtsaks kujunenud inimkapital (teadmised-oskused) ning sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid: sunni võimu

Ühiskonnaõpetus

3

odt

Ühiskonna sidusus

Sots mobiilsus- inimese v inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis Vertikaalne mobiilsus- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Horisontaalne mobiilsus- ühest linnast teise, ühest majandusharust teise Sots staatus- indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumuse süsteemis, mille määravad tema päritolu v omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid. Staatuslik hierharhia- sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele. Sots tõrjutus- seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Ühiskonna kihistumuse mõjutajad: haridusnäitaja, vabameelsuse ja võrdsuse ulatuslik väärtustamine. Kihistumise mudelid: alamklass, keskklass, kõrgklass Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga: klassikalise kihistuse määramisel on 2 olulist komponenti-

Ühiskonnaõpetus

3

doc

ÜH töö

vajadusel ning kogub makse ja jaotab raha ümber riigi eelarve kaudu. On olemas 2 seisukohta: 1)tung juhib majandust iseseisvalt, riigil pole vaja sekkuda. 2) ilma vigadeta, konkurentsita toimivat turgu pole olemas st.aeg ajalt esinevad turutõrked- riik peab aeg-ajalt majandusse sekkuma. Tänapäeval polearenenud tööstusmaade hulgas ühtegi niisugust, kus riik majandusse ei sekku. 3.Kodanikuühiskond-ühiskonnasektor, kus eesmärgiks pole valitsemine v.kasumi teenimine.Selles ühiskonnas pole kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises. Nüüdisüh. Demokraatia vaatleb KÜ-d:*poliitilises tähenduses, st tõeline dem.vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevuseleteisi mooduseid rahva kaasamiseks riigi valitsemisel.*kui majanduslikku mõõdet-sel puhul kasutatakse terminit mittetulundussektor v. Kolmas sektor-see näitab paremini, et KÜ asub avaliku sektori ja teise sektori vahel. Kodanikuühendusi on 3: MTÜ-d, seltsingud, Sihtasutused.Kod.organisats

Ühiskonnaõpetus

3

docx

Ühiskonna sidusus

* kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. * Riigiasutuste iseloomulikud tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierarhia moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ül täitmiseks tegevuseks saavad raha riigieelarvest töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud *Võimude lahusus: Riik Omavalitsus 1. Kohtuvõim 2. Seadusandlik võim parlament volikogu 3. Täidesaatev võim Vabariigi valitsus linnavalitsus ERASEKTOR: * Baseerub allettevõtetel: täis-, osaühingud, aktsiaseltsid jne. Erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala poolest. Ühisjoonteks on kasumi taotlemine ja eraomandus. 2.3 Kodanikuühiskond: Kodanikuühiskond: ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit.

Ühiskonnaõpetus

21

doc

Ühiskonna eksami konspekt

· elustiilide erinevused vähenevad · valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond · info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus · olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised · maailmamajanduse globaliseerumine · 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? · kaugtöö ­ ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule Teadmusühiskond · majanduses ja ühiskonnas kasutatakse teadusuuringute tulemusi · töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust · teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge · ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid · tootmisviisiks on automatiseerimine Ühiskonnas toimunud Ühiskonnale iseloomulikud muutused jooned Agraarühiskond

Ühiskonnaõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)