Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG #1 VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG #2 VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG #3 VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG #4 VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG #5 VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG #6 VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG #7 VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG #8 VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG #9 VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG #10 VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG #11 VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ann Saks Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
pptx

Võõrliikide sissetoomine

Võõrliikide sissetoomine Külliki Tolmusk ja Car ina Claudia Paas BIOINVASIOON · Sai alguse 15. sajandil suurtemate maadeavastajate uurimisretkedega(kitsed, kassid) · 40% liikide väljasuremistest viimase 400 a. jooksul tuleneb võõrliikidest Võõrliikide sissetoomise põhjused: · jahiloomadeks · juhuslikult laevadega, nagu rändrott · laevade küljes nagu rändkarp · viljaseemnetega koos ­ umbrohud VÕÕRLIIKIDE KAHJUD KOHALIKELE LIIKIDELE · hävitavad neid · muudavad toiduahelaid · võivad olla neile mürgised · toovad kaasa parasiite · ristuvad lähedaste liikidega, kuid ei anna järglasi, kes oleksid suutelised edasi paljunema(nõrgestades sedasi kohalikke populatsioone geneetiliselt Näiteid välismaailmast: · Victoria järves elav Niilu

Eesti elustik ja elukooslused
thumbnail
9
pptx

VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE

VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE Indrek Tõkke 12. klass Bioinvasioon ehk võõrliikide sissetoomine On nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandil Protsess 1. Introdutseerimine ehk sissetoomine. Liik satub inimese kaasabil uude regiooni, enamasti juhuslikult, kuid mõnikord ka tahtlikult. 2. Naturaliseerumine on etapp, kus liik hakkab moodustama püsivaid populatsioone. 3. Kohastumine on organismi sobitumine uute keskkonnatingimustega. 4. Levik Invasiivne liik hakkab levima naaberaladele. 5. Interaktsioon ehk vastastikmõju teiste loomade ja taimede vahel 6. Stabiliseerumine Paljud invasiivid hakkavad looduslike liikide üle domineerima, tõrjudes viimased piirkonnast välja. Kuidas võõrliigid uude keskkonda satuvad? Tuuakse jahiloomadeks Juhuslikult laevadega, nagu rändrott Laevade küljes nagu rändkarp Ballastveega nagu vetikad Maismaatranspor

Bioloogia
thumbnail
4
docx

Võõrliigid

Võõrliigid Eestis Võõrliik on mittepärismaine liik, kes on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades. Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt. Bioinvas

Bioloogia
thumbnail
10
docx

Võõrliigid

kool Võõrliigid Referaat Nimi Tallinn 2015 Mis on võõrliik? Võõrliik on mitte päris maine liik. Liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks. Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks. Võõrliigid võivad naturaliseerida, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Võõrliike, mis naturaliseerivad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk. Võõrliigid Eestis Eestis on enne 19. sajandit sissetoodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab taimede

Bioloogia
thumbnail
17
docx

INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE

Sosnovski karuputke jaoks. Ameerika naaritsat ja kährikkoera tohib Keskkonnaameti loal pidada tehistingimustes ainult Mandri-Eestis (on välja antud 3 luba). Tänu loa alusele 12 võivad farmipidajad loomi sisse tuua alla 20 protsendi põhikarja suurusest, eesmärgiga loomade genofondi verevärskendamine. (Eek, Kukk 2013:35-36) 13 4. LAHENDUSED Võõrliikide sissetung on seotud mitmete eluvaldkondadega, seetõttu ei saa invasiivsete liikide täielikult takistada, kuid on mitmeid meetmeid, kuidas seda saab vähendada ning ennetada. Väga oluline on kõrvaldada invasiivne liik leviku algstaadiumis, sest see on tõhusam ning majanduslikult märksa odavam, kui teha seda siis, kui liik on vallutanud suure maa-ala ning teinud juba märkimisväärset kahju. Kui aga liiki kõrvaldada ei õnnestu,

Bioloogia
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
35
ppt

Põllumajanduse mõju keskkonnale

tasemete, kogu elustikku. Ülekarjatamine - kõrbestumine Kuivades piirkondades ohustab karjamaid ülekarjatamine. Näljased kitsed akaatsia kallal. Liivade liikumise takistamiseks rajatakse tuuletõkkeid. Võõrliikide sissetoomine · Võõrliikide sissetung on üheks tõsisemaks looduskaitse probleemiks kogu maailmas. · Liikide rändamine inimeste abil on põllumajandusajaloo lahutamatu osa. · Enamus põllukultuuridest ja suur osa kariloomadest on võõramaist päritolu. · Näiteks soovitasid Eesti agronoomid veel 1990ndate lõpus hakata söötis maadel kasvatama ida-kitsehernest (Galega orientalis), ehkki tolleks ajaks oli juba teada, et tegu on ohtlikult invasiivse liigiga, mis on võimeline pidurdama isegi

Geograafia
thumbnail
58
ppt

Põllumajanduse mõju keskkonnale

Aafrika Aasia Austraalia Euroopa Põhja-Am Lõuna- Am  Analüüsige põllumajandusega seotud probleeme erinevates maailmajagudes. http://apesnature.homestead.com/chapter Võõrliikide sissetoomine • Enamus põllukultuuridest ja suur osa kariloomadest on võõramaist päritolu. • Liikide rändamine inimeste abil on põllumajandus-ajaloo lahutamatu osa. • Võõrliikide sissetung on üheks tõsisemaks loodus-kaitse probleemiks kogu maailmas. • Sissetungijad võivad ümber asuda looduslikesse kooslustesse ja sealsed liigid välja tõrjuda. • Sageli muudavad sissetoodud liigid täielikult koosluse struktuuri. Taimekoosluse muutudes muutub ka loomade kooslus, sest loomaliigid (nt putukad) on suuresti seotud kohalike taimedega. • Uued liigid võivad tekitada isegi maastikumuutusi. Näiteks, sissetoodud karuputke võõrliikide all ei suuda madalamad taimed

Geograafia



Lisainfo

Esitlus võõrliikide sissetungist. Mis see on ja miks on tekkinud, kuidas meie elu mõjutab jne

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun