Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Võrkpall (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Võrkpall
Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides , nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling “, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja,
Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides , igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline, tähtis palli ja mängija koostöö, lendava palli õigeaegses tabamises, Pall- võivad olla nii nahast - L kui sünteetilisest- S materjalist, nahast on pehmemad kuid kallimad, kaal 260-280g, ümbermõõt 65-67 cm, siserõhk 0,30-0,325 kg/cm3, värvikombinatsioonid Väljak - riskülikukujuline, 18*9m, keskjoon teeb kaheks ruuduks, ründejoon eraldab väljakust ründeala , mis asub 3m kaugusel keskjoonest, otsajoon eraldab pallinguala väljakust, väljak jaotatud mõtteliselt kuueks tsooniks- 1 taga parem, 2 ees parem, 3 keskel, 4 ees vasak, 5 taga vasak, 6 taga keskel Mängijad- 12, mõlemal pool 6 ja asuvad tsoonides, eesliinimängijad asuvad tsoonides 2,3,4 ja tagaliini 1,6,5, tagaliinimängijad ei tohi rünnata hüppelt eesliinis võrgus kõrgemal olevat palli, rünnakult peavad hüppama ründejoone tagant ja maanduda ründealasse, sidemängija e tõstja kelle ülesanne on teise palli mängimine e tõstmine, ründemängija e lööjad on rünnakuga palli üle võrgu mängimine e ründelöögi sooritamine , kaitsemängija e libero on pallingu vastuvõtt ja kaitsemäng Varustus - põlvekaitsed, võrkpallijalanõud e tossud, põlvekaitsmed pehmendavad põrutust Mängu juhtimine- teevad kohtunikud , esimene kohtunik - asub pukil ja juhib mängu tema otsused on lõplikud, teine kohtunik asub vastas väljaku küljel abistab esimest, kohtunik sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli, piirikohtunik seisab vabaalas väljaku nurkades ja jälgivad piire , Mängu käik- algab loosimisega, valida on pall või vastuvõtt, väljakupool, palli paneb mängu tagumine parempoolne mängija e 1 tsoon, mängitakse 25 punktini, otsustav geim kahepunktilise vahega, iga viga on punkt, üle ühe korra järjest ei tohi puudutada, Faas on kindla ülesande ja piiriga osa liigutuste ahelas. Iga tehniline lement koosneb kolmest faasist- Ettevalmistav faas- parimad tingimused tehnilise elemendi sooritamiseks, mängija liigub palli tabamise kohta ja võtab lähteasendi selle sooritamiseks. Põhi e tööfaas- tegevus on suunatud konkreetse ülesande lahendamisele, palli käsitlemisele. Lõpetav faas- lõppeb tehnilise elemendi sooritamine, minnakse üle järgmisele tegevusele. Tehnilise ettevalmistuse protsess jagatakse kahte staadiumi- algõpetus e algstaadium- tehnika lagne omandamine ja kõrge spordimeisterlikkuse saavutamine- tehnika täiustamine. Ülajäsemete reflektoorseks lõdvestuseks peab liikumine algama I segmendist õlavöötmest ( ründelöök ). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool , kannad maas, keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemale jalale , küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel, ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Stardiasend- võtab enne liikuma hakkamist, liigitatakse kõrguse järgi näitajaks on põlveliigese nurk. Toetuspinna järgi- püsiv asend- raskus võrdelt mõlemal jalal need on on kõrvusti või üks ees teine taga, kerge kerekalle ette, käes ees-all. Mittepüsiv asend- keharaskus viidud päkkadele, jalad õlgdelaiuses harkseisus, kõrvuti või mitte, need võivad olla staatilised- seisab stardiasendis paigal või dünaamiline- koha peal liikumises (kannab keharaskust jalalt jalale säilitades kontaksti toetuspinnaga või vetrub pöidadel) ründelögi stardiasend on kõrge ja mittepüsiv, kaitsemängus madal dünaamiline ja mittepüsiv. Madalast kõige kiirem. Liigutakse kõikides suundades, tuleb osata kohta valida olla stardivalmis ja kiirelt startida, palli ei tohi kinni hoida, üleshüpe kahelt jalalt
lähteasendit võtan enne tehnilise elemendi sooritamist. Ülaltsöödu lähtasendis on käed tõstetud otsmiku kohale, altsöödu lähteasendis on käes seotus ees-all.
Liikumisviisid - ühendab sujuvus hea rütm ja tasakaal, toimub jooksusammul mida tehakse pikema maa läbimisel ja erineva tempoga, rist -, juurdevõtu ja väljaastesammuga kasutatakse lühema maa läbimisel ja rohkem kaitsemängus. Juurde ja rist külgsuunas, väljaaste igas suunas. Hüppesamme kasutatakse liikumise lõpetamisel (ründelöök, sulutamine). Peatumine e pidurdushüppesamm
Söödud - täpne palli suunamine kindlasse kohta või kindlale mängijale, ülalt- alt ja ründesööt. Ülaltsööt on palli söötmine sõrmedega , lähteasend püsiv ja tavakaalustatud, õlgade laiune harkseis üks jalg veidi eespool, raskus ees oleval jalal, jalad põlvist veidi kõverdatud, ülakeha kergelt ette kallutatud, küünarliigesed kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. I ettevlamistav faas. Käte liikumine pallile vasti: jalad kere ja käes sirutavad lihaspinge suureneb, II tööfaas: palli ja sõrmede kokkupuude, palli liikumishoo pidurdamine ning pallile uue liikumishoo ja suuna andmine. Ranne ja sõrmed annavad pallile algkiiruse, palli saatmine kätega. Pall jääks täpselt otsmiku kohale, palli lähenedes viiakse keharaskus madalamale, küünarliigesest kõverdatud käed moodustavad kolmnurga, sööt otsmiku ees, söödu sooritamisel sirutab jalad, kere ja käed, randmed amortiseeritud. Ülaltsööt enda kohale on kerekalle natuke taha, käes kõrgemal, randmetest taha suunatud sõrmed, ülaltsööt enda taha- käed pea kohal, söötmise ajal sirutuvad põlvist kõverdatud jalad ja samal ajal kallkutab ülakeha rindkerest taha, käed sirutavad taha. Hüppelt sööt, palli tuleb sööta hüppe kõrgpunktis, oluline õige rütm- hüpe ja sööt. Ülaltsöödu vead- ranne on jäik ei võta söödust osa- tingib sõrmede vale asendi, ranne on slldul amortiseeritud, pallihoo pidurdaja, randmed abiks ka suunamisel. Pöial on ees, pallile vastu suunatud- labakäe pööramine randme taha, pöial suunata silma. Sõrmed on liiga koos või liiga lõdvad- vastavad harjutused. Palli tabamine vales kohas mitte otsmiku ees- puudulik jalgade töö, palli tabamise vale ajastamine , kasutada liikumiseks harjutusi. Palli söötmine liikumiselt
altsööt käsivartega- kasutatakse ründelöökide, pettelöökide ja pallingute vastuvõtmisel. Pallile alla liikumine et pall oleks otse keha ees, vastava lähteasendi võtmine (keharaskus viiakse madalamale st jalad kõverduvad veel rohkem) palli tabamine ja liikumishoo amortiseerumine käsivartega(küünarliigesed pingestatud, sirged ja välja pööratud, suunatakse käsivartega, vaade on pallil) pallile uue suuna ja liikumishoo andmine jalgade sirutusega põlvist ja keha sirutusega puusaliigesest. Söödu lõpetamine . Mängija seisab õlgadelaiuses harkseisus, üks jalg eespool, jalad põlvist kergelt kõverdatud, kere kergelt ette kallutatud, küünarliigesest sirged, sõrmseongus käes ees-all, kiirete pallide vastuvõtmisel on madal asend- keharaskus päkkadel, kere kalle ette, käed ees all peaaegu põrandal. Oluliseks erinevuseks on palli liikumishoo „surmamine“ (amortiseerumine). Jalad on nagu vedrud , käed pidurdavad , randmete suunamine alla, . pallingu puhul läbib pikema tee, aega kulub rohkem ja tuleb kauem jälgida, stardiasend on poolkõrge, tuleb tabada pallingu rütmi, liikumine näoga palli poole, pall vaja suunata sidemängijale- suunamine jalgadest ja õlgadest. Käte asend sirutadda käed küünarliigesest, pöörata randmed alla, tuua pingevabad õlad ette, selg kumer veidi, panna üks k´labakäsi teise peale. Põhilised vead käed on kõverad. Ranne ei ole alla suunatud ja küünarliigesest välja pööratud, palli söödetakse vale kohaga- randmete mitte käsivartega, õlad on pinges - kramplikult seotud labakäed, käed tõstetakse pärast söötu liiga kõrgele , jalad on sirged ega võta söödust osa.
ründesööt on suunatud ülaltsööt e tõste, ei tohi palli sõrmedega saata, lõpetatakse sirgete sõrmedega ja randme rotatsiooniga, randme kerge pööre sisse sõrmed välja, võivad jaguneda kõrguse, pikkuse, söödusuuna, sooritamise viisi, palli lennukiiruse järgi, palli kauguse järgi, sõltub sidemängija mõtlemisest õigest otsustamisest, tehnilisest meisterlikkusest, peab olema järsult langeva trajektooriga
„surnud pall“- kaotab lennu kõrgpunktis kiiruse ja kukub alla
jagunevad veel ühe ja kahekäe söötudeks. Söödusuuna järgi eristatakse ette ja selja taha söötusid, sooritamise viisi järgi eristatakse tavalised , hüppelt ja laskumisega söödud Söödud laskumisega- kasutatakse madala lennukaare pallide puhul, pettelöökide vastuvõtmisel ja mängijatest kaugele jäänud palli päästmisel. Kõige üldisemalt eristatakse laskumise seljale , küljele, rinnale . Laskumisel kasutatakse ülaltsöötu, altsöötu kahe käega, altsöötu ühe käega. „ pannkookLaskumine seljale- kahe käega ülaltsööt laskumisega seljale otse mängija suunas tulevat palli mängitakse madalas asendis, pallile „poetakse“ alla, palli söödetakse otsaesise kohalt, söödumomendil on allaiste kõverdatud tagapool olevale jalale, keharaskus kaldub taha, järgneb veere üle kanna istmikule, kumerale seljale ja tõus vaba jala hooga kükki. Külje suunas jäävat palli mängitakse pika väljaastesammuga, keharaskus viiakse madalale väljaastutud tugijalale, tugijala kand pööratakse väljapoole, põlv aga sissepoole, laskumine üle kanna istmikule, kumerale seljale ja tõus vaba jala hooga, väljaastesammuga võib mängida ka ettepoole jäävaid palle laskumine küljele- kahe käega altsööt laskumine küljele see täpsem, lähteasend on madal asend, lõppeb pika madala väljaastega mis on kiire hüppesamm, keharaskus viiakse madalale tugijalale, teine jalg on sirge, sisekülg põranda poole, laskutakse tugijala välisküljele, kiire veere üle puusa , selja või õla kükki. Laskumine rinnale- „liblikas“ raskete ja kaugete pallide söötmisel, tugev ülavöö , liikumine lõppeb väljaastest eespool olevalt jalalt, järgneb õhulend, põlvest kõverdatud jalad ja puusast tõstetud, käed ette sirutatud, palli mängitakse sirge käe rusika või käeseljaga, maandutakse kätele, libisetakse käte vahelt rinnale libisetakse edasi Laskumine küljele- kiire hoojooks oluline, pikk väljaastesamm, palli söötmine, tugijalg sirutatakse, maanduda jala välisküljele, veere üle puusa küljele, veere üle sselja või õla kükki, tõus püsti, Palling- kollektiivse mängu ainus element, mida mägija sooritab täiesti üksi. Nimetatakse tehnilist võtet, mille abil viiakse pall mängu. Pallinguviise: kehaasendi järgi võrgu suhtes- eestpalling mängija seisab näoga võrgu poole, küljeltpalling seisab küljega. Löögikäe asukoha järgi- altpalling kus lööb alt ja ülaltpalling kus lööb ülalt. Pallinguliigiks on altpalling- alt-eest, alt- küljelt ja alt küljelt kõrge. Ülaltpalling, ülalt-küljelt palling Pallile mõjuvad jõud- peab tundma lennutrajektoori iseärasusi. Pallingute ajal lendab pall kõige kauem ja pikemalt. Trajektoor sõltub löögi viisist olla otsekulgeb või kõrvalekalduv- laineline . Palli tsentrisse otsekulg liikumine, löögiga külje suunas pöörlev. Pallile mõjuvad jõud ei ole püsivad e konstantsed. Lennud jagunevad mittepöörlev pall, pöörlev pall, planeeriv pall Mittepöörlev pall- täpse löögi korral palli tsentrisse liigub pall sirgjooneliselt nii et kõik punktid tema pinnal liiguvad paralleelselt ühesuguse kiirusega. Lennukaugus sõltub löögijõust, palli kaalust ja väljalennu nurgast, maa külgetõmbejõu tõttu muutub lennutrajektoori kuju Pöörlev pall- pööreldes horisontaaltelje kerib pall ennast alla ja lennutrajektoor lüheneb, kui pöörleb ümber bertikaaltelje siis lennutrajektoor kaldub maandumisel kas paremale või vasakule, kui pöörleb tagurpidi siis tõuseb. Planeeriv pall- pöörlevat liikumist ei esine, täpselt löögi palli tsentrisse ja suurel algkiirusel liigub pall pöörlemata, enne maandumist teeb aga 1-2 võnget, hakkab kaotama liikumishoo, planeerides maanduma Altpalling- lähteasend kus mängija seisab põhiasendis, näoga võrgu poole, vasak jalg veidi eespool, ülakeha kergelt ette kallutatud, pall vasaku käe peopesal parema külje pool, parem käsi all, vaade suunatud pallile. Viskab vasaku käega palli umbes 20-40 cm kõrgusele ette-üles, samal ajal liigub sirge parem käsi hoovõtuks taha ja keharaskus kandub tagumisele jalale, löögikäsi saadab palli otse võrgu suunas ja tõuseb võrgu ülemise ääreni, pingestatud labakäega või rusikas Alt- küljelt palling- seisab põhiasendis, vasak külg võrgu poole, jalad õldagelaiuselt hargis põlvest kõverdatud, pöiad paralleelselt, pall visatakse vasaku käega üles ette, parema käe hoovõtuks taha alla ja keharaskus kandub paremale jalale. Lüüakse sirge parema käega ja tabab vöökõrgusel keha ees, koos kehapöördega võrgu poole liigub võrgu suunas, lüüakse pingestatud labakäega kui ka rusikas Alt küljelt kõrge palling e küünalpalling- seisab parema küljega võrgu poole, jalad harkseisus, keharaskus paremal jalal, pall vasakus käes parema külje juures, parema jala varvaste kohal, visatakse pall vasaku käega üles, keharaskus kandub paremale jalale, palli lüüakse pingestatud labakäe pöidlapoolse servaga, pall hakkab tiirlema ümber oma telje, kasutamist leidnud rannavolles Ülaltpalling- muuta ohtlikumaks ja raskendada vastuvõttu, jagunevad ülalt-eest ja ülalt-küljelt palling Ülalt-eest palling- pallida võib jõuliselt, planeerivalt, suunatult, palli tabamine taha alla ja lendab kaarega, neile kel pole piisavalt jõudu. Mängija seisab pallingualas näoga võrgu poole. Jalad õlgadelaiuselt harkseisus, vasak jalg veidi ees, keharaskus võrdselt mõlemal jalal. Pall vasaku käe peopesal, rinnakõrgusel paremal küljel, pall visatakse üles 0,8-1m käsi liigub samaaegselt hoovõtuks taha, keharaskus kandub paremale jalale ja parem jalg pöördub taha, pingestatud ülalt eest lühike palling e toksatud palling- oluline pöidade asend, selle järgi määratakse pallingu suund, löögikäe liigutus on lühem ja kiirem, lööakse käe jõuga, ilma keha abita, palli tabatakse taha alla, pall lendab kaarega ja kukub võrgu alla Ülalt eest jõuline palling- pall lüüakse pöörlema, palli tabamine keskpunktist mööda, oluline et ranne kataks palli ja annaks talle löögisuuna mis ei läbiks keskpunkti, erinevatesse kohtadesse tabamisel palli trajektoor on erinev. Lähteasend sama mis eelmisel, palli tabatakse otse parema õla ees käe ulatuskõrgusel et kogu keha sirutus ja pöördejõud läheb palli. Keharaskus kandub vasakule jalale ja parem jalg tõuseb varbale keha jääb otse võrgu poole, parem õlg tõuseb üles, ranne katab ja käsi saadab palli ja hakkab pöörlema Ülalt eest palling- planeerivate pallingute puhul pöörlevat liikumist ei esine. Täpselt löögil palli tsentrisse ja suurel algkiirusel liigub pall algul pöörlematult enne maandumist teeb 1-2 võnget, lennutrajektoor võib muutuda kõikvõmalikes suundades, ja see teeb pallingu vastuvõrmise raskeks, peab tabama palli keskpunkti. Seisab näoga võrgu poole, visata tuleb ühtalse kiirusega pall üles ning mitte pöörlema, palli ülesviskega liigub ka parem õlg koos kõverdatud käega taha, löögiliigutus on lühike ja kiire, löögikäe ranne on jäik ega saada palli, et pall peaks planeerima siis peab ta saama suure algkiiruse, Hüppelt palling- hüppe kõrgpunktis lüüakse pall jõuliselt ja suurel kiirusel pöörlema, mängija siesab otsajoonel kuni 3m kaugusel, sõltub hüppesammude arvust ja pikkusest, löögikäe vastasjalg on ees, pall viiakse suhteliselt kõrgele, koos käte hooga tehakse löögikäepoolse jalaga hüppesamm üle kanna ja vastasjalg liigub ette-kõrvale, lögikäsi liigub hoovõtuks kukla taha, vaba käsi tõuseb üles ette, ühus kaldub ülakeha taha, palli tabamine toimub hüppe kõrgpunktis, labakäsi katab palli tagant-ülalt (mitte ründelöögilt pealt), maandutakse kahel jalal väljakul, Hüppelt planeeriv palling- keharaskus taga, pall hoitakse mõlema käega all, ülesvise tehakse kahe käega, vise on madalam kui hüppelt jõulisel pallingul, ei pöörle, esimene hüpe tehakse löögikäepoolse jalaga, teine jalg läheb ette kõrvale, jäik käsi, maandumine kahel jalal. Ülalt küljelt jõuline palling- mängija seisab pallingualas kõrges asendis, vasak külg võrgu poole, jalag harkseisus, pöiad otsajoonega paralleelselt, vöökõrgusel asetsevas vasakus käes on pall, parem käsi all, ülesviskega liigub sirge parem käsi koos parema õla ja kehapöördega hoovõtuks taha- alla, keharaskus kandub täielikult paremale jalale, löögiliigutus toimub hoogsa parema jala sirutuse, samaaegse kehapöörde ja sirge parema käe liikumisega ette-üles- tänapäeval seda pallingut enam ei kasutata. Ülalt küljelt planeeriv pallin mida tänapäeval ka eriti ei kasutata „langev leht“ Põhilised vead pallingul- vale ülesvise, palli tabamise vale ajastamine, vale palli tabamise koht, vale randme ja labakäe töö, vale käte keha ja jalgade koostöö Ründelöögid- nimetatakse palli löömist hüppelt ühe käega võrgust kõrgemalt vastasväljakuleotselöökide ja tugevate jõulöökidele lisandusid keha, käe ja randmepöördega löögid , kasutusele võeti erineva tehnikaga pettelöögid, uuema ründelöögina on kasutusele võetud tagaliinilöök, ründelööki liigitatakse kehaasendi järgi võrgu suhtes- otselöögid ründaja on näoga võrgu poole, kauguse järgi võrgust- eesliini löögid mis jagunevad võrgupealsed löögid ehk ründesööt kuni 1m võrgust ja kauged löögid e ründesööt kuni 2m võrgust, tagaliini löögid e ründesööt 2-3m võrgust ja ründaja hüppab üles ründejoone tagant, löögisuuna järgi- otselöögid kus löögisuund ühtib hoovõtusuunaga ja pöördega löögid mis erineb hoovõtusuunast ja need löögid jagunevad omakorda kehapöördega löögid käepöördega löögid ning randmepöördega löögid, löögitugevuse järgi- jõulöögid, kiired randmelöögid, aeglased ja suunatud pettelöögid, kokkuvõtvalt võib ründelööke liigitada otselöökideks, pöördega löökideks, tagaliinilöökideks, pettelöökideks, haaklöökideks Ründelöökide tehnika- lähteasend-hoojooks (1-3 sammu)-üleshüpe-löök ( äratõuge , sirgete käte hoog ja lennufaas)-maandumine (kõverdatud jalgadega väikese lõdvestava järelhüppega) Otselöök- koosneb hoojooksust, üleshüppest, löögist ja maandumisest, hoojooksu üheks oluliseks ülesandeks on palli tabamise õige ajastamine, see on suhteliselt raske, hoojooksu tuleb kindlasti alustada stardiasendist- see on kõrge ja mittepüsiv asend, üks jalg teisest eespool, keha raskus päkkadel, stardiasend peab tagama kiire stardi ja valima õige rütmi, paremakäelised peaksid alustama vasaku jalaga, ründelöögi kolmesammuline hoojooks- esimene samm tehakse vasaku jalaga, selle ülesanne on ajastamine ja suuna valimine ja käed on jooksurütmis kõverdatud, teien samm on pikk pidurdussüsteem ülesanne on õige hüppekoha valimine liikumishoo pidurdamine ja suuna üles, sirge parem jalg läheb hooga ette-kannale, toimub pidurdus suuna korrigeerimine, samaaegselt liiguvad sirged käed hoovõtuks hoogsalt taha, kolmas samm- tehakse vasaku jalaga, mis viiakse paremast veidi risti mööda, vältida võrgu alt edasi hüppamist, käed liiguvad hoovõtuks edasi taha. Üleshüpe koosneb äratõukest, kätehoost, lennufaasist, oluline et äratõukel ei tekiks pausi, äratõuge toimub väljaastest rullumisega üle kanna päkkadele ja lõpeb jalgade aktiivse sirutamisega põlve- puusa ja hüppeliigese, kätehoog on väga tähtis , see peab hüppekõrgusele kaasa aitama, tugev sirgete hoog võib hüppekõrgust tõsta kuni 10 cm. Esimesena alustab liikumist sirged käed, minnes hoogsalt tagant-alt ette-üles. Vaba käsi peab tõusma õla kõrgusele, kõverdatud käe väljapööratud küünarnukk jääb üles õlakõrgusele, löögikäsi kõverdub küünarliigesest, nii et küünarliiges on õlast kõrgemal ees-ülal, lennufaasis jalad kõverduvad põlvest, õlavöö painutatakse rindkerest taha ja õlg liigub taha, löök toimub hüppe kõrgpunktis löögikäe ulatuskõrgusel keha ees, löögiliigutus toimub kasvavas tempos ümber küünarliigese, löök toimib kõhu, selja, õlavöö ja käelihaste jõuga, lõtv ranne katab palli otse eest ülalt üalli tabamise hetkel ranne jäigastub, löök sooritatakse seotult jäiga labakäega, sõrmed koos, kiire randmekate annab löögile teravuse, maandumine toimiub pehmelt põlvist kõverdatud jalgadele . Pöördega ründelöök- millele antakse uus hoojooksule suunast erinev löögisuund, lüüa palli sulustajate kätest auti või nendest mööda, suunates palli kaitsetele raskemini kättesaadavale väljakualale, tühjale kohale, pöördega ründelöögid on taktikaliste ülesannete lahendamisel konkreetsetes mänguolukordades, eristatakse keha käe ja randmepöördega ründelööke Kehapöördega ründelöök- hoojooks ja üleshüpe on analoogiline, erinevus on lennufaasis kus äratõuget teeb mängija õhus kehapöörde kas vasakule või paremale, vasakule lüües tuleb pall lasta kehast mööda, teha õhus kehapööre vasakule ja sooritada ründelöök otselöögi tehnikaga, paremale lüües tuleb pall jätta endast paremale, teha õhus kehapööre paremale Käepöördega
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Võrkpall #1 Võrkpall #2 Võrkpall #3 Võrkpall #4 Võrkpall #5 Võrkpall #6 Võrkpall #7 Võrkpall #8 Võrkpall #9 Võrkpall #10 Võrkpall #11 Võrkpall #12 Võrkpall #13 Võrkpall #14 Võrkpall #15 Võrkpall #16 Võrkpall #17 Võrkpall #18 Võrkpall #19 Võrkpall #20 Võrkpall #21 Võrkpall #22 Võrkpall #23 Võrkpall #24 Võrkpall #25 Võrkpall #26 Võrkpall #27 Võrkpall #28 Võrkpall #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rahelal Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

6
docx
Võrkpall
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
7
docx
Võrkpall
14
docx
VÕRKPALL
14
docx
Võrkpall
2
doc
Võrkpall
3
doc
Võrkpall
48
docx
Võrkpall-Referaat





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun