Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Võlaõiguse üldosa konspekt (5)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Võlaõiguse üldosa konspekt
1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
(2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega . Võlasuhe võib sellega ka piirduda.
Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid.
Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1).
Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu.
2. Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte. Kõik isikud on vabad otsustama kas ja kellega leping sülmida (PS § 19,31, 32).
Lepingu mõiste on seotud ka lepinguvabaduse ideega, mis seisneb eelkõige vabaduses valida, milline leping, millise sisuga, kellega ja millises vormis sõlmida. Lepinguvabadus on siiski oluliselt piiratud - sundkindlustusleping on kohustuslik, seadus võib ette näha tehingu kohustusliku vormi või keelata teistsuguste kokkulepete sõlmimise (näiteks tarbija kui nõrgema poole kaitse). Samuti ei ole õiguslikku jõudu lepingutel, mis on suunatud õigusevastase tagajärje saavutamisele .
Võlaõiguses eksisteerib dispositiivsuse põhimõte, mis lihtsalt väljendades tähendab, et poolte vahel kokkulepitu ja seadusesse kirjapandu vahelise vastuolu korral kohaldatakse üldreeglina poolte vahel kokkulepitut. Erandina on dispositiivsust piiratud võlasuhte nõrgema poole kaitseks, antud kontekstis eelkõige tarbija kaitseks (nt tüüptingimuste regulatsioon , tarbijakrediit).
Pacta sunt servanda (ladina keeles) "lepingut tuleb austada") on õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt on poolte kokkulepe neile täitmiseks kohustuslik. Muuhulgas on see põhimõte oluline võlaõiguses ja rahvusvahelises õiguses. Pacta sunt servanda põhimõtte kohaselt on kokkulepe sõlmimise järel poolte vahel seaduseks ning sellest tulenevalt on kohustuste mittejärgimine lepingurikkumine. Õige käitumise nõudmine ja sellest tulenev hea usu põhimõte on kogu õigussüsteemi toimimise eeltingimus kuni selleni välja, et mõningates õigusharudes järgnevad sanktsioonid kokkuleppe rikkumisele ka siis, kui ükski osaline pole kahju saanud.Lause päritolu pole täpselt teada, kuid Cicero kirjutas, et Pacta et promissa semperne servanda sint. Eesti positiivses õiguses sätestab võlaõigusseaduse § 8 lõige 1, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Rahvusvahelises õiguses ütleb Viini rahvusvaheliste lepingute õiguse konventsioon , et iga kehtiv leping on kohustuslik tema osalistele ja nad peavad seda täitma heas usus.
Lepingute sõlmimisel ja täitmisel tuleb alati lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Hea usu põhimõte ( bona fidei) tähendab, et lepingupooled peavad igal juhul jälgima ühiskonnas üldlevinud ja heaks kiidetud printsiipe . Seaduse (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 138 lg 2) järgi ei tohi oma õigusi teostada eesmärgiga tekitada kellelegi kahju. Hea usu põhimõte tõuseb päevakorrale siis, kui poolte vaidlus taandub küsimusele, kas nii on õiglane ja eetiline. Praktikas tasub vaidluse korral hea usu põhimõttele tugineda siiski viimases järjekorras, kuna pahausksust on sageli keeruline tõendada ning ka siis peab kohus langetama väärtusotsuse, mille ennustamiseks tuleb kohtuniku mõtteid lugeda. Näiteks ei ole hea usu põhimõtte rikkumine , kui asi müüakse harilikust hinnast oluliselt kallimalt, kuigi võib tekkida tunne, et see pole õiglane. Oluline on märkida, et lepingu kehtivust hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta, kuid see võib kaasa tuua lepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmise kohtumenetluses . Mõistlikkuse põhimõte tähendab, et lepingupoole käitumist hinnatakse teiste sarnaste isikute käitumise järgi. VÕSi kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Näiteks kui tudeng peab referaadi kirjutama mõistliku aja jooksul, siis on mõõdupuu teiste üliõpilaste tavaline kirjutamiskiirus. Tudengi enda senist agarust või laiskust tähtaja hindamisel arvesse ei võeta. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse alati võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
3. Põhimõtteliselt loetakse leping sõlmituks, kui on saavutatud kokkulepe kõigis olulistes tingimustes.Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahe isiku tahteavaldust – üks isik esitab pakkumuse ja teine nõustub sellega. Pakkumus ja nõustumus võivad seisneda ka mingis teos, näiteks tramm teeb peatuses uksed lahti ja reisija annab sisse astudes nõusoleku reisijaveolepingu sõlmimiseks. Lepingu saab sõlmida ka muul viisil vastastikuseid tahteavaldusi vahetades, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sageli pole aga lepingu sõlmimine nii lihtne ning enne tehingut peetakse pikki läbirääkimisi. Põhireegel on, et lepingu sõlmimist ette valmistavad isikud peavad arvestama üksteise huvide ja õigustega ning keelatud on esitada valeandmeid. Kui läbirääkimised lepingu sõlmimiseni ei vii, siis heauskselt tegutsenud pooltel mingeid kohustusi ei teki, samuti ei pea hüvitama läbirääkimistele kulutatud aega ega tööd. Siiski võivad läbirääkimised kaasa tuua ka vastutuse. Kui üks pool ei avalda teisele kokkuleppe seisukohalt määrava tähtsusega asjaolusid, võib kahjustatud pool nõuda kahju hüvitamist. Näiteks on poolel õigus nõuda läbirääkimistele kulutatud raha hüvitamist, kui ilmneb, et teine pool pidas läbirääkimisi ilma tegeliku eesmärgita lepingut sõlmida, vaid tegi seda üksnes uudishimust konkurendi tegevuse vastu. Kuigi öeldakse, et vaikimine on nõusolek, siis tegelikult on vastupidi – vaikimist või tegevusetust ei loeta nõustumuseks. Erandina ei pea lepingu sõlmimiseks oma tahet välja näitama üksnes siis, kui see tuleneb otseselt seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevusalal kehtivatest tavadest . Tuleb eristada mõisteid “pakkumine” ja “pakkumus”. Kui poes on riiulis raamatud, siis on see pakkumine ehk juriidilises mõttes ettepanek teha pakkumus. Kui klient viib raamatu kassasse, teeb ta pakkumuse, ning kui müüja selle vastu võtab, ongi leping sõlmitud. Pakkumine ja nõustumus jõustuvad hetkel, mil pool vastava tahteavalduse kätte sai. Seega ei ole oluline ajahetk, mil näiteks kirjalik nõusolek posti pandi, vaid hetk, mil see kätte saadakse.
4. Lepingu täitmine
Täitmiseks loetakse ainult sellist teo tegemist või sellest hoidumist, mille tulemusel saavutatakse võlasuhte eesmärk. Täitmisnõue on Eesti õiguskorras kõige olulisem ehk esmane. Täitmise nõuetekohasuse tingimused on reguleeritud VÕS § 76. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
Soorituse objektiks võivad olla mitte ainult kaubad ja muud käega katsutavad väärtused, vaid ka kaitse tagamine.
Täitmise aeg – võlgnik peab üldjuhul täitma kohustuse kindlaks määratud tähtpäeval või võlasuhtest tuleneval tähtpäeval. Täitmiseks võib olla ette antud ka tähtaeg. VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks kui võlausaldajal on õigus täitmist nõuda. Kui täitmise tähtaega ei ole kindlaks määratud ja see ei ole määratletav, võib võlausaldaja nõuda täitmist mõistlikult vajaliku aja möödumisel lepingu sõlmimisest või kohustuse tekkimisest. Kui täidetakse lepingut, mis on sõlmitud majandus – või kutsetegevusega seoses võib võlgnik täita ja võlausaldaja täitmise vastu võtma tavalisel tööajal.
Enne tähtaegne täitmine – VÕS § 84 on põhimõte, mille kohaselt on võlgnikul õigus täita oma kohustus ka enne kokkulepitud tähtaega v.a siis kui võlausaldajal on õigustatud huvi täitmise vastuvõtmisest keelduda. Võlausaldaja ei või nõuda täitmist enne kokkulepitud või kohustuse olemusest tulenevat tähtpäeva.
Kui võlausaldajal ei ole õigust keelduda enne tähtaega täitmise vastuvõtmisest, siis peab täiendavad kulutused, mis on seotud enne tähtaegse täitmisega, kandma võlgnik.
Täitmise kohaks nimetataks kohta, kus võlgnik peab tegema kohustuse täitmise esemeks oleva teo. Kohustus loetakse nõuetekohaselt täidetuks kui võlgnik täidab kohustuse lepinguga või seadusega kindlaksmääratud kohas. Täitmise koht on oluline mitmest aspektist , sest täitja peab kandma täitmise kulud ja ebamugavused. Rahalise kohustuse täitmise koha puhul eeldatakse, et rahaline kohustus tuleb täita võlausaldaja võlasuhtega kõige enam seotud tegevuskohas. Selle puudumisel võlausaldaja elu- või etgevuskohas. Asja üleandmine peab toimuma kohas, kus asi asus võlasuhte tekkimise ajal. Kui täitmise esemeks on asi, mida tuleb toota või valmistada, siis loetakse üleandmiskohaks tootmise või valmistamise koht.
Rahaliste kohustuste täitmine – rahavõlg on väärtuse hankimise võlg. Võlgnik peab muretsema võlausaldajale võla nimiväärtuses väljendatud varalise ekvivalendi. VÕS § 91 lg 1 sätestab, et rahavõlg on võlg, mille sisuks on raha maksmine kas sularahana või sularahata arveldusena. Rahatähe kohustuse täitmine toimub rahatähtede omandi ja valduse üleandmise teel.
Täitmise kohaks on üldjuhul võlgniku elukoht. Alati võib rahalise kohustuse täita sularahas . Rahavõla korral on maksmine siseriiklikus vääringus ja kehtiva rahaga.
Reeglina tuleb rahanõudelt maksta intressi, mis sisuliselt on tasu raha kasutamise eest. Meil kehtiva praktika alusel ei saa see olla suurem kui 7% aastas.
Lepinguõiguse põhialus on pacta sunt servanda
ehk lepinguid tuleb täita.
Lepingu põhieesmärk ehk täitmine loetakse sooritatuks, kui leping on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Lepingu täitmise kord määratakse ära tavaliselt lepingus, seaduses sätestatut kohaldatakse siis, kui kokkulepe on lünklik. Lepingu täitmisel tuleb arvestada kogu aeg mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega ning teha sellest lähtuvalt lepingupoolega koostööd. Sisu järgi jagunevad lepingulised kohustused kaheks:
1. kohustus saavutada tulemus;
2. kohustus teha kõik tulemuse saavutamiseks.
Lepingu täitmine
Esimesel juhul loetakse kohustus täidetuks, kui vajalik tulemus on saavutatud, teisel juhul on kohustus täidetud, kui selleks on tehtud kõik mõistlikud pingutused. Niisiis tuleb nõude esitamisel ja rikkumise määratlemisel alati arvestada lepingu eesmärki ja olemust. Kohustuse täitmise üldreegel on, et kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda täitmist kohustuse täitmise või selleks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast mõistliku tähtaja möödumist. Võlgnik peab kohustuse täitma
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Võlaõiguse üldosa konspekt #1 Võlaõiguse üldosa konspekt #2 Võlaõiguse üldosa konspekt #3 Võlaõiguse üldosa konspekt #4 Võlaõiguse üldosa konspekt #5 Võlaõiguse üldosa konspekt #6 Võlaõiguse üldosa konspekt #7 Võlaõiguse üldosa konspekt #8 Võlaõiguse üldosa konspekt #9 Võlaõiguse üldosa konspekt #10 Võlaõiguse üldosa konspekt #11 Võlaõiguse üldosa konspekt #12 Võlaõiguse üldosa konspekt #13 Võlaõiguse üldosa konspekt #14 Võlaõiguse üldosa konspekt #15 Võlaõiguse üldosa konspekt #16 Võlaõiguse üldosa konspekt #17 Võlaõiguse üldosa konspekt #18 Võlaõiguse üldosa konspekt #19
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 451 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anna Molli Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (5)

karinmii profiilipilt
karinmii: päris hea konspekt, aitas küll
00:21 03-01-2014
kiizzuu profiilipilt
Eliise Kass: Ülimalt hea kokkuvõte! :)
15:12 17-10-2013
helikiima profiilipilt
helikiima: Oli täitas abiks.Aitäh
18:31 29-09-2013


Sarnased materjalid

100
docx
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT
71
docx
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
142
doc
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
44
doc
Õiguse alused eksami konspekt
30
docx
Õiguse alused konspekt
15
docx
Võlaõigus eksamiks kordamine
220
docx
Võlaõiguse üldosa konspekt
45
docx
Õiguse konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun