Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Võõrliigid maismaal ja meres (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas võõrliigid keskkonda satuvad ?
  • Milles seisneb invasiivsete võõrliikide kahjulikkus keskkonnale ?
  • Kuidagi teisiti (ükskõiksemalt) kui ameerika naarits ?
  • Millised on tänased võimalused võõrliikide ohjamiseks ?
 
Säutsu twitteris

Sisukord


Sissejuhatus 2
Võõrliigid 3
Võõrliikide keskkonda sattumine 3
Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine 4
Võõrliikide kahjulikus 5
Mõned Eestis elavad võõrliigid 5
Võõrliikide ohjamine 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus: 9

Sissejuhatus


Referaadis kirjeldan, kes/mis on võõrliigid ja kuidas satuvad võõrliigid uutesse elukeskkondadesse; millised võõrliigid ohustavad elukeskkonda maismaal ja vees; milline on võõrliikide mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elurikkusele ning kuidas seda mõju vähendada.
Toon esile Eestis enim levinud võõrliigid ning kirjeldan, kuidas nende asurkondi kontrolli all hoida ja võimalikult vähendada mõju kohalikule elukeskkonnale eesmärgiga säilitada tavapärane elurikkus.

Võõrliigid


Eestis loetakse kokkuleppeliselt võõrliikideks sellised inimese poolt tahtlikult või tahtmatult uutele aladele introdutseeritud liigid, kes/mis on Eestisse jõudnud XIX sajandi lõpust edaspidi, taimede puhul loetakse ajapiiriks XVIII sajandi keskpaika. Võõrliik on liik, alamliik või madalam taksonoomiline üksus, mis on introdutseeritud väljapoole tema harilikku levikuala ehk ala, kus liik on elutsenud minevikus või kaasajal . Definitsioon hõlmab ka vastavate liikide selliseid osi, sugurakke , seemneid, mune või leviseid, mis võivad järglasi anda. Maailma Looduskaitseliit (IUCN, International Union for Conservation of Nature) soovitab võõrliikideks pidada ainult selliseid liike, kes/mis on teise keskkonda sattunud inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil. [1]
Enamiks meie keskkonda sattunud võõrliike hävib neile sobimatute tingimuste tõttu, kuid on võõrliike, mis suudavad levida uutesse (kohalikesse) kooslustesse ja neis püsima jääda ehk naturaliseeruda. Häid kohastujaid ehk selliseid, kes/mis suudavad uues keskkonnas ellu jääda ning paljunema hakata, on umbes kümnendik. Võõrliike, kes/mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, liigitatakse veel ka invasiivseteks.[2] Invasiivne võõrliik on võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majandusliku või keskkonnakahju. [3] Invasiivne võõrliik kujundab enda vajadustest lähtuvalt elukeskkonna ringi ja hävitab algse looduskoosluse või koguni terve ökosüsteemi, mille läbi elurikkus väheneb.

Võõrliikide keskkonda sattumine


Kuidas võõrliigid keskkonda satuvad? Võõrliike võime kohata nii maismaal kui ka vees.
Vees elavate elusorganismide levik teistesse piirkondadesse on võimalik: laevadega, vooluveekogude kaudu, tahtliku kalade või veeorganismide paljundamisega inimese poolt (näiteks kalade asurkonna taastamine) või läbi vesiviljeluse. Võõrliike satub teise veeelukeskkonda samade püügivahendite erinevates vekogudes kasutamise käigus. [18] Võõrliigi sattumine keskkonda on võimalik isegi puhkemajanduse tõttu, näiteks elussöödana ja samuti erinevate püügivahenditega. Ajaloost on teada võõrliigi sissetoomine biotõrjevahendiks; biotõrjevahendi eesmärk on vabaneda haigustekitajatest ja parasiitidest, tuues sisse tõrjutava liigi loodusliku vaenlase, et ohjata või hävitada tõrjutavat liiki; sellise introdutsiooniga kaasnevad ka ohud haigustekitajate ja parasiitide kujul, millised tuleks siis omakorda võõrliikideks lugeda. [19]
Elusorganismidel on võimalik reisida laeva sees ballasti- ja pilsivees ja väljaspool laeva – laeva kere ja konstruktsioonide küljes. Ballastivees ja pilsis võivad „reisida“ nii mikroorganismid , vetikad, mereselgrootud kui isegi kalad. Laeva ballastivee mahutites (ja pilsivees) transporditakse kogu maailmas ühest kohast teise igal aastal umbes 10-12 miljardit tonni vett.[4]

Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine


Veekeskkonna võõrliikidest on hakatud rääkima kui bioloogilisest reostusest, see on suur oht veeökosüsteemidele. Esiteks, kord juba sissetoodud liiki ei ole enamikul juhtudest võimalik enam välja tõrjuda. Teiseks võivad bioinvasioonid kujutada ka otsest ohtu elusloodusele, sealhulgas inimestele: laeva ballastveest on leitud inimesele ohtlikke haigustekitajaid, levinumana nt. koolerabaktereid. [5]
Läänemeres on leitud umbes 115 tulnukliiki ehk tahtmatult sisse toodud liiki, neist ca 70 on suutnud püsima jääda. Füto - ja zooplanktoni, põhjaloomastiku ning kalade kohta on informatsiooni võrdlemisi palju, väiksematest organismidest teatakse vähe, kuna vastavad uuringud on üldjuhul töö- ja materjalimahukad (nõuavad palju välitööd ja rohkesti analüüsitavat materjali), samuti aeganõudvad (ökoloogiliste hinnangute andmiseks on tavapäraselt vaja pikemat nn aegrida). [7]
Enamik võõrliike maismaal on uude kohta viidud inimese poolt tahtlikult, vaid väike osa on asustatud tahtmatult. Tahtlikult sissetoodud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Võõrliigid maismaal ja meres #1 Võõrliigid maismaal ja meres #2 Võõrliigid maismaal ja meres #3 Võõrliigid maismaal ja meres #4 Võõrliigid maismaal ja meres #5 Võõrliigid maismaal ja meres #6 Võõrliigid maismaal ja meres #7 Võõrliigid maismaal ja meres #8 Võõrliigid maismaal ja meres #9 Võõrliigid maismaal ja meres #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jou mt Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

17
pptx
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES
1
docx
Võõrliigid Läänemeres
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
83
doc
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
14
doc
Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
29
doc
Eesti loomastik-Selgrootud
7
docx
Looduskaitse eksamiks kordamine





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun