Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Väike-Maarja valla ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Väike-Maarja ajalugu
Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231-1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat.
14. saj moodustati Väike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik . 1499 . a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru-Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt . Pastoraat valmis alles 1750. a Veel sajand hiljemgi seisid Väike-Maarjas ainult kirikumõisa hooned, köstri talu, Kaarma ja Ärina kõrts ning paar sauna.
Ehitustegevus algas 1860. a ja jätkus sajandivahetuseni. Pärast maareformi 1920-ndatel aastatel algas uuesti Väike-Maarja hoonestamine. 29. juulil 1941. a süütasid kohalikud kommunistid ja punaväelased Väike-Maarja. Tules hävis 20 hoonet.
Pärast sõda ehitati ärapõlenud hoonete asemele uued kivimajad, nende hulgas tollane Väike-Maarja rajooni administratiivhoone (praegu vallamaja ) ja kaubamaja. 1974. a valmis haigla (praegu hoolekande- ja tervisekeskus), 1976. a uus keskkoolihoone (gümnaasium), 1990. a Väike-Maarja kolhoosi keskusehoone, kus praegu asub õppekeskus.
Kiltsi  hakkas arenema koos Tapa-Tartu raudteeliini ehitamisega (avati 1877 . a). Esialgu oli vaid jaamahoone, millele aasta-aastalt lisandus teisi vajalikke raudtee - ehitisi . Suur tähsus aleviku arengule oli Väike-Maarjasse viiva kivitee ehitamisel juba Esimese maailmasõja ajal ning postkontori, lihakarni, piimavabriku jne avamisel. Kiltsi muutus ümbruskonna rahva jaoks kaubanduslikuks ja tööstuslikuks keskuseks. Sama kiire oli ka vaimse elu areng. 20. sajandi lõpuaastakümnenditel vähenes raudtee olulisus ümbruskonna majandusele.
Simuna  sai oma nime kiriku järgi, mida kutsuti Katkuküla Püha Siimoni kirikuks. Koos
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Väike-Maarja valla ajalugu #1 Väike-Maarja valla ajalugu #2 Väike-Maarja valla ajalugu #3 Väike-Maarja valla ajalugu #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andu115 Õppematerjali autor

Lisainfo

Väike-Maarja valla ajalugu
väike-maarja , vald , ajalugu , kiltsi , simuna

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

12
doc
Vara valla haridusajalugu
132
doc
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
31
odt
Minu Eesti - Minu kirik
85
rtf
Eesti kultuurilugu
10
docx
Väike-Maarja kultuuripärand - referaat
147
docx
Eesti XX sajandi algul
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun