Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Vähikasvatustehnoloogiad Eestis (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Vähikasvatustehnoloogiad Eestis


Vähipüügiga on Eestis tegeldud 20 sajandi algusest alates, kus teati Eestit siis ühe tuntuma vähieksportijana Euroopas. On teada, et enne kolmekümnendaid eksporditi Rootsi 100-150 000 vähki aastas. Hilisemalt on teada, et vähivarud Eestis kahjuks vähenesid oluliselt (vähikatk, keskkonaseisundi muutused jne).
Eesti vabas looduses on jõevähk aeglase kasvuga . Kasutades aga õiget tehnoloogiat kasvatuses, suudame me neid saada rohkem ja kiiremini.
Vähikasvatus pole Eestis veel oluliselt levinud, mistõttu on tarvis kasutada konsulentide abi, et saaks rajada efektiivselt toimiva kasvanduse. Omakorda on aga murekohaks, konsulentide vähesus. Sellest hoolimata on olemas põhilised tehnoloogilised lahendused kasvanduste rajamisel.
Vähikasvanduse tähtsaim eeldus on piisav hulk kvaliteetset vett kogu vähi elutsükli aeg. Kui vee kvaliteet pole piisav, on tarvidus kasutada vee töötlemist, mis küll toob kaasa täiendavad kulud, kuid on oluliseks aspektiks vähikasvatuses. Lisaks vee kvaliteedile on üks olulisi tegureid temperatuur. Optimaalseks kasvamise temperatuuriks on 16-20ºC. Sigimine saab toimuda aga alles siis kui temperatuur on olnud mõnda aega 10ºC ringis .
Oluline on, et kasvanduses olevad veesilmad oleksid võimalikult hõljumi vabad, sest vee hapnikusisalduse vähenemise ja vähkide lõpuste ummistumise oht on muidu suur, mis aga omakorda tähendab vähkide hukkumist. Igasse tiiki juhitakse värsket vett eraldi ja kasutatud vesi eemaldatakse igast tiigist ilma seda järgmistesse tiikidesse laskmata. Kui vesi voolab ülemisest tiigist ära alumiste kaudu, halveneb alumiste tiikide veekvaliteet ja haiguste leviku risk on suurem.
Kindlasti ei tohi unustada, et tuleb mõõta happesust ja hapnikusisaldust vees. Happeline vesi (mida meil eestis esineb õnneks vähe) on vähkidele kahjulik. Happelise vee korral kasutatakse lupjamist ja ka vee läbilaskmist liivafiltrist, mis normaliseerib pH. Lisaks pH mõõtmisele, on tarvidus teada veel Al, Fe, Ca sisaldust vees. Vesi (pinnavesi) on tavaliselt kõige happelisem kevadiste ja sügiseste suurvete ajal. Lupjamine on vajalik
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vähikasvatustehnoloogiad Eestis #1 Vähikasvatustehnoloogiad Eestis #2 Vähikasvatustehnoloogiad Eestis #3 Vähikasvatustehnoloogiad Eestis #4
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaana213 Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

55
pdf
Vähk ja vähikasvatus
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
638
pdf
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
158
pdf
Veisekasvatuse alused
99
rtf
Põllumajandusega seotud seadused
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
72
doc
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
105
doc
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun