Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Uusaja ühiskonna põhijooned (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas saadi ameteid uusajal?
  • Kuidas kaasajal?
  • Kuidas lahendati uusajal au haavamise konflikte?
  • Kuidas kaasajal?
  • Mis oli keskajal ja uusajal sarnast?
  • Miks toiduaineid tootis 75 elanikkonnast?
  • Miks põldude saagikus oli madal?
  • Mida see näitab Venemaa kohta?
  • Miks pärisorjus ei ole mõistlik?
  • Miks Vahemereäärsed linnad ei olnud enam kõige jõukamad?
  • Miks pealinnad kasvasid kõige kiiremini?
  • Mis oli linnades sarnast võrreldes keskajaga?
  • Kuidas olid uusajal riik ja kirik seotud?
  • Mil määral oli keskajal usulist tolerantsust?
  • Mis oli erinevat võrreldes keskajaga?
  • Miks Kopernikul oli palju vastaseid?
  • Mis tehniliste vahenditega tehti uusi avastusi?
  • Millega on läinud ajalukku?
Uusaja ühiskonna põhijooned #1 Uusaja ühiskonna põhijooned #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sassu19sassu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odt

Uusaja põhijooned

UUSAJA ÜHISKONNA PÕHIJOONED 1. Seisuslik ühiskond ja aadel õp lk 16-19 • Kolm seisust ja nende roll ühiskonnas Kuidas saadi ameteid uusajal? Kuidas kaasajal? Kuidas lahendati uusajal au haavamise konflikte? Kuidas kaasajal? 2. Talupojad ja põllumajandus õp lk 20-23 • Mis oli keskajal ja uusajal sarnast? Erinevat? Miks toiduaineid tootis 75 % elanikkonnast? Miks põldude saagikus oli madal? Loe allikas 8/lk 22: mida see näitab Venemaa kohta? Miks pärisorjus ei ole mõistlik? Allikas nr 7/lk 23, vasta küsimustele 3. Linnad ja linlased õp lk 24-27 • Miks Vahemereäärsed linnad ei olnud enam kõige jõukamad? Miks pealinnad kasvasid kõige kiiremini? Kas oleksid tahtnud elada 18.saj. linnas?põhjenda Mis oli linnades sarnast võrreldes keskajaga? Küsimused õp lk 27 4. Religioon ja kirik õp lk 28-31

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Uusaja põhijooned

Uusaja põhijooned 1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201) Prantsuse absolutism:  Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i.  Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik, sest valitseja ainuvõim oli kiirem ja efektiivsem kui kollektiivne võim. Prantsusmaa laienes.  Prantsusmaa oli EU suurim riik ja liider. Pariis ja Versailles määrasid moe ja kombed, rahvusvaheliseks suhtluskeeleks jai prantsuse keel  Absolutismi nõrkus – pärilikul teel võimule saanud valitseja annab riigile liialt oma näo. Inglise parlamentarism:

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Uusaja tähtsamad mõisted

annekteerimine ­ riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat ­ tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia ­ omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik ­ enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine ­ relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon ­ Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport ­ kaupade väljavedu feenid ­ Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism ­ suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism ­ kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine ­ suurtööstuse arendamine industriaalühiskond ­ tööstuse saavutu

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Ahto Mülla - Filosoofia kogu aine konspekt

FILOSOOFIA ­ (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust ­ autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte ­ aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline)

Filosoofia
thumbnail
44
pdf

Uusaeg konspekt

RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused ­ kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte

Uusaeg
thumbnail
19
doc

Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010

seni oli keelatud. Ta lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes suutis mõlemad pooled lühikeseks ajaks ühendada. Pärast tema surma 395 a. jagunes riik täielikult kaheks sõltumatuks osaks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kuid eksisteeris ka senat aga senat võis ainult keisrile nõu anda. Bütsants sai nime Konstatinoopoli varasema kreekapärase nimetuse ,, Bytzantion" järgi hakati Ida Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Elanikud nimetasid ennast roomlasteks.Enamik rääkis kreeka keelt, millest sai hiljem Bütsantsi riigikeel Justianus lasi korrastada ka Rooma õigused ja püstitas arvukalt ehitisi. Ida-Rooma keisririigis oli edukas vallutuspoliitika, mille abil suudeti laiendada suures osas riigipiire. Raskusi tekkitas Araablaste sissetung. Konstantinoopolis asub ka nende peakirik Hagia Sophia. *Suuremad maadeavastused

Ajalugu
thumbnail
33
docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega.

Ajalugu
thumbnail
20
docx

Filosoofia p?eriood

Mis on asjade olemus? Maailmasisene liikumapanev vastuolu seisneb paaritute ja paarisarvude vastuolus. Paarisarvud on jagatavad, seega ebatäiuslikud. Paaritud arvud ei ole jagatavad, on lõplikud ja seega täiuslikud. Kõrgeim paaritu arv on 1=kõrgeim jumalik printsiip; 3=mehelik arv; 2=ebatäiuslik arv, naiselik; 3+2=5=täiuslik arv, abielu või perekond; 10=kogu maailma harmoonia ja terviklikkus. Harmoonia on ühtsus paljususes. Suurused on võitlevad ja vastassuunalised. 2 Muusika inspireeris teda. Jälgib kitarat - matemaatiliselt on kirjeldatav keele pikkus ja tooni kõrgus. Muusikakeel. Teatud helikombinatsioonid mõjutavad meid. Tuli on maailma keskmes. Maa, Kuu, Päike ja teised planeedid liiguvad tule ümber. Hiljem võtab Aristoteles selle maailmapildi omaks - Ptolemaiose maailmapilt. Päikese, kuu ja tähtede liikumine - sfääride harmoonia. Pythagoras otsis maailma ainet ürgseadustest (muutumatutest arvulistest suhetest)

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun