Uusaja ajalugu (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

odt

Ajaloo ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA

ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA 1.Keda Saksamaa kantsleritest kutsuti „raudne kantsler“? Otto von Bismarck 2.Mida kujutas endast Bismarcki „raua ja vere“ poliitika? Bismarck ei valinud vahendeid oma eesmärkide elluviimiseks, oli karm ja julm, viis armee sõdima. 3.Mis oli Wilhelm II peamiseks eesmärgiks? Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. 4.Millal ühendati Saksamaa ühtseks riigiks? (kuupäev, kuu, aasta) 18. jaanuar 1871. 5.Selgitage, mida mõtles Wilhelm II maailmapoliitika all. Sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülevõimu pärast maailmas. 6.Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck ei pidanud esialgu kolooniate hõivamist tähtsaks. 7.Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat. Vallutushimuline, julm, kolooniates puhkenud ülestõusud suruti veriselt maha. 8.Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Preisimaal oli hästi arenenud majandus, tugev armee ning juht. 9.Millist ro

Ajalugu

5

odt

Ajaloo KT 29-39 peatüki kohta

Ajaloo kontrolltöö 29-32 MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärandusest ega tege

Ajalugu

3

docx

Ajalugu- suurriigid 19. sajandi II poolel

SUURRIIGID 19. SAJANDI II POOLEL AMEERIKA ÜHENDRIIGID: 1. Mis linnad said 19. sajandi lõpus miljonilinnadeks Ameerikas? 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud juba New York, Chicago ja Philadelphia. 2. Mille vastu oli Abraham Lincoln? Abraham Lincoln oli orjuse vastu. 3. Mis aastal lõplikult kaotati orjus Ameerika Ühendriikide territooriumil? Ameerika Ühendriikide territooriumil kaotati orjus lõplikult 1865. aasta lõpul. 4. Mis oli 19. sajandi lõpus alganud reformiliikumise eesmärk? Reformiliikumise eesmärgiks oli ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu ning korruptsiooni ühiskonnas. 5. Keda kasutati odava tööjõuna 19. sajandi Ameerikas? Ameerikas 19.sajandil kasutati odava tööjõuna naisi ja lapsi, kes pidid vabrikutes töötama väga väikese palga eest. VENEMAA: 1. Mis iseloomustas Aleksander III sisepoliitikat? Aleksander III sisepoliitikat iseloomustas äärmuslik venestamine impeeriumi äärealadel. Valitsus kasutas selleks

Ajalugu

9

rtf

Ajaloo ülemineku eksami piletite vastused

TEEMA NR. 1 -- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. -- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või siis huvipuuduse tõttu tegelikus valitsemisest kõrvale jäi. -- 17 saj. loodi alalised sõjaväed. See nõudis ka senisest suuremaid kulutusi, riik pidi varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riietustesse. Alaline sõjav

Ajalugu

64

doc

Uusaeg II

Austria pidi loobuma ka Veneetsiast(1866 Viini lepinguga). Rooma liitmine 1870. Pr.maa polnud enam võimeline paavsti kaitsma. 1870.okt oli kogu Itaalia ühendatud tänapäevastes valdustes. Konstitustiooniline monarhia. Itaalia rahvusliku identideedi kujunemine. ühtset kultuuri, keelt, regionaalset ühtsust veel polnud. Hakati rääkima ühisest keelest ja väärtustest-keeles ja kirjasõnas. Rahvuse ehitamine toimus 19.saj lõpus ja 20.saj alguses. Irredentism. hakati kujundama ühtset ajalugu ja väärtusi (päris või siis väljamõeldud) Saksamaa ühendamine Preisimaa tõus. ühines Preisimaa kiivri alla. Preisi oli juba Viini Kongressiga saanud suurriigiks- läänes oli edukas tööstus regioon, lisaks oli Sileesia(tekstiilitööstus pk). Hakkas ära kasutama Saksa Liidu majanduslikke potentsiaale. 1818 kaotas igasuguse majandusliku tõkke regioonide vahel- tekitades ühtse Preisimaa- ühtne majandusruum, mõõdusüsteem, raha- tollid kaotati. Saksa Tolliliit

Uusaeg

8

docx

Tööstuslik pööre Euroopas

26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre ­ manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin ­ James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik ­ Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur ­ George Stephenson, 1814.aasta. Raudader ­ 19.sajand Saksa Tolliliit ­ 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja

Ajalugu

24

doc

Euroopa 19.sajandil

kindlustada odava toorainega ja tööjõuga. Suurimaks koloniaalriigiks 19.sajandil kujunes Inglismaa. 1870. aastatel hakati Inglismaad ja tema kolooniaid nimetama Briti impeeriumiks. Toimus maailma jagamine majanduslikeks ja poliitilisteks mõjusfäärideks. III 2. Olulisemad tehnilised leiutised, mis tõid kaas industriaalühiskonna kujunemise Otsi õpikust (lk.155-161; 227-232) ja vajadusel kasuta teatmeteoste abi (näit. Kinder, Hilgemann, Maailma ajalugu, lk.343) ja märgi siia olulisemad 19. sajandi leiutised, mis muutsid maailma: III 2.1. jõuallikate alal (aur, elekter, nafta jmt.) III 2.2. transpordi alal (rong, aurulaev, auto, lennuk) III 2.3. kommunikatsiooni alal (telegraaf, telefon, raadio, fotograafia, kino jmt) III 2.4. keemia ja meditsiini alal (põllukeemia, desinfitseerimine, steriliseerimine, pastöriseerimine jmt). III 3. 19.sajandi keskel, seoses raudteede ehitamisega, toimus tööstuses hüppeline areng. Tööstus

Ajalugu

44

doc

Uusaja konspekt

Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p

Kategoriseerimata

Kommentaarid (2)